Eesti Keele Instituudi koolituskeskus

Me kolime 🤩
Hea EKI koolituskeskuse sõber. Anname sulle märku, et kolime peagi Eesti Keele Instituudi FB lehega https://www.facebook.com/Eesti.Keele.Instituut kokku. Kui oled siit seni saanud kasulikku infot meie koolituste kohta, siis nüüd on sul võimalus tulla meiega kaasa ja saada osaks veel laiemast keelesõprade kogukonnast.
🤗 EKI lehel jagame oma 6000 sõbrale keelenõu, hoiame sind kursis uute sõnadega, säutsume põnevatel keeleteemadel, räägime keele arendamisest ja hoidmisest ning rõõmustame meie imelise haldjakeele üle. Loomulikult leiad edaspidi sealt ka kogu koolitusinfo.
Me teeme kõvasti tööd selle nimel, et EKI koolitused oleksid järjest sisukamad ja toetaksid sinu keelekasutust ning selle arendamist. Ole meie tegemistega ikka kursis!

🎆 Head uut alanud aastat kõigile!

Käes on 𝗷𝗮𝗮𝗻𝘂𝗮𝗿, Gregoriuse kalendri 1. kuu.

📖 Arvatakse, et jaanuar on oma nime saanud Vana-Rooma alguste ja lõppude, uste ja väravate jumala Januse järgi.
Eesti keelde on jõudnud see kuunimetus saksakeelse sõna 𝘑𝘢𝘯𝘶𝘢𝘳 kaudu.

❄ Lisaks nimetatakse jaanuari ka nääri-, helme- ja südakuuks.

🔎 Vaata ka:
„EKI ühendsõnastik“ Sõnaveebis,
https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/jaanuar/1

❤️ Suur aitäh kõigile, kes 2021. aastal omandasid uusi teadmisi meie koolitustel ja seminaridel ning lihvisid eesti keele oskust Facebookis “Kas teadsid?” sarja abil!

🎄 Soovime teile ilusaid jõulupühi ja toredat vana aasta lõppu!

☃️ Uute kohtumisteni 2022. aastal!

🤩 Koma on arvestatav tegelane paljudel meie koolitustel. Jaga oma komakogemust ja loe teiste lugusid.

EKI komalood Oled sa mõelnud, kui tore kirjavahemärk on koma? Koma näeb välja dünaamiline ja lohakalt elegantne, kuid on palju isikupärasem kui punkt. Komad seovad lause üheks, luues ühtekuuluvuse ja ühtsuse. Koma ei ole lõpp, vaid tunnusmärk sellest, et kõik läheb edasi. Näiteks saab koma järele ...

💡 Kas teadsid, et kuunimetus 𝗱𝗲𝘁𝘀𝗲𝗺𝗯𝗲𝗿 tuleb ladinakeelsest sõnast 𝘥𝘦𝘤𝘦𝘮 ‘kümme’?

📅 Vana-Roomas algas varasemalt kalendriaasta märtsiga ning detsember oli seega aasta kümnes kuu.

Eesti keelde on jõudnud sõna saksakeelse 𝘋𝘦𝘻𝘦𝘮𝘣𝘦𝘳 kaudu.

❄ Lisaks nimetatakse detsembrit ka jõulu- ja talvekuuks.

🔎 Vaata ka:
„EKI ühendsõnastik“ Sõnaveebis, https://bit.ly/3yzqtup.

💡 Kas teadsid, et sõna 𝙩𝙖𝙡𝙫 on soome-ugri päritolu?

❄ Sama sõnatüvi on ka lüüdi, vepsa (𝘵𝘢𝘭̌𝘷), Aunuse karjala, isuri, soome, vadja (𝘵𝘢𝘭𝘷𝘪), saami (𝘥𝘢́𝘭𝘷𝘪), handi (𝘵𝘢̆𝘭), mansi (𝘵𝘢̄𝘭), mokša (𝘵̌𝘢𝘭𝘢), ungari (𝘵𝘦́𝘭), mari (𝘵𝘦𝘭𝘦), ersa (𝘵̌𝘦𝘭̌𝘦), komi (𝘵𝘦̮𝘷), udmurdi (𝘵𝘰𝘭) ja liivi (𝘵𝘰̄𝘭𝘢) keeles.

🌨 Mõnusat talve! ⛄⛸🎿🛷

🔎 Loe lisaks:
„Eesti etümoloogiasõnaraamat“, https://cutt.ly/VYfwGFy.

💡 Kas teadsid, et 𝗮𝗱𝘃𝗲𝗻𝗱𝗶 praegune tähendus pärineb väljendist 𝘢𝘥𝘷𝘦𝘯𝘵𝘶𝘴 𝘊𝘩𝘳𝘪𝘴𝘵𝘪 ’Kristuse saabumine’, mis tuli kirikuladina keeles jõulueelse aja tähistamiseks käibele 5.–6. sajandil?

Ilusat advendiaega! 🕯🕯🕯🕯

🔎 Vaata lisaks:
„EKI ühendsõnastik“ Sõnaveebis, https://bit.ly/3cRCxwE.

💡 Kas teadsid, et 𝘴𝘦𝘦 𝘰𝘰 𝘪𝘬𝘬𝘢 𝘴𝘦𝘥𝘢𝘴𝘪 𝘰𝘭𝘯 𝘦𝘵 𝘬𝘢𝘥𝘳𝘪𝘱ää 𝘴𝘢𝘫𝘢𝘣 `𝘷𝘪𝘩𝘮𝘢 𝘷õ𝘪 𝘰𝘰 𝘮𝘶𝘥́𝘶 𝘴𝘶𝘭𝘢 𝘫𝘢 𝘮ä𝘳𝘨 𝘪𝘭𝘮? (Hanila kihlekond)

🔎 Uuri lisaks:
„Eesti murrete sõnaraamat“, https://bit.ly/3r2h8t3.

💡 Kas teadsid, et ostupüha 𝗺𝘂𝘀𝘁 𝗿𝗲𝗲𝗱𝗲 kirjutatakse väikeste tähtedega?

Pühade, tähtpäevade ja nädalapäevade nimetused kirjutatakse eesti keeles lause sees väikeste tähtedega, sest need ei ole nimed (näiteks 𝘴𝘶𝘶𝘳 𝘳𝘦𝘦𝘥𝘦, 𝘳𝘢𝘢𝘮𝘢𝘵𝘶 𝘫𝘢 𝘳𝘰𝘰𝘴𝘪 𝘱𝘢̈𝘦𝘷, 𝘴𝘰̃𝘣𝘳𝘢𝘱𝘢̈𝘦𝘷, 𝘬𝘢𝘥𝘳𝘪𝘱𝘢̈𝘦𝘷, 𝘩𝘪𝘯𝘨𝘦𝘥𝘦𝘱𝘢̈𝘦𝘷, 𝘫𝘰̃𝘶𝘭𝘶𝘥).

🔎 Vaata lisaks:
„EKI ühendsõnastik“ Sõnaveebis, shorturl.at/gFGLT,
„Eesti õigekeelsussõnaraamat“, shorturl.at/jtOX7,
„Eesti keele käsiraamat“ (2020), lk 92, shorturl.at/oKLUY,
EKI Keelenõuvakk, shorturl.at/dnpFS.

AK ⟩ EKI keelekool: muutuv keel ja murdekeel Meie keelde tekib pidevalt uusi sõnu, osa aga vajub unustusehõlma. Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Mari Kendla arutleb selle üle, kuidas keelelises virvarris mitte unustada ka oma esivanemate keelt.

💡 Kas teadsid, et 𝘮𝘢𝘳𝘥𝘪𝘱𝘢̈𝘢̈𝘷𝘢𝘭, 𝘬𝘶𝘪 𝘴𝘪𝘢 𝘫𝘢𝘭𝘢𝘥 `𝘬𝘦𝘦𝘮𝘢 𝘱𝘢𝘯𝘥𝘪, 𝘴𝘪𝘪𝘴 𝘦𝘪 `𝘵𝘰𝘩𝘵𝘪𝘯 𝘬𝘦𝘥𝘳𝘢𝘵𝘢, `𝘱𝘰̃𝘳𝘴𝘢𝘥 `𝘭𝘢̈𝘩𝘵𝘷𝘢𝘥 `𝘱𝘰̃𝘯𝘯𝘪 [jäävad kängu]? (Tõstamaa kihelkond)

🔎 Uuri lähemalt:
„Eesti murrete sõnaraamat“, bit.ly/3CfTnQV.

💡 Kas teadsid, et sõnad 𝘬𝘪𝘳𝘫𝘢𝘬𝘢𝘯𝘥𝘫𝘢 ja 𝘱𝘰𝘴𝘵𝘪𝘭𝘫𝘰𝘯 on laensõnad?

✉️ 𝘒𝘪𝘳𝘫𝘢𝘬𝘢𝘯𝘥𝘫𝘢 on laenatud saksakeelsest sõnast 𝘉𝘳𝘪𝘦𝘧𝘵𝘳𝘢̈𝘨𝘦𝘳 (𝘉𝘳𝘪𝘦𝘧 ’kiri’, 𝘛𝘳𝘢̈𝘨𝘦𝘳 ’vedaja’, kandja’).
🏇 𝘗𝘰𝘴𝘵𝘪𝘭𝘫𝘰𝘯 on meieni jõudnud saksa keele kaudu prantsuse keelest: 𝘱𝘰𝘴𝘵𝘪𝘭𝘭𝘰𝘯 ’postipoiss, kutsar’, mis omakorda tuletatud itaaliakeelsest 𝘱𝘰𝘴𝘵𝘪𝘨𝘭𝘪𝘰𝘯𝘦’ist (’eesratsutaja, postipoiss’).

🔎 Uuri lähemalt:
„EKI ühendsõnastik“ Sõnaveebis,
https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kirjakandja/1,
https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/postiljon/1.

💡 Kas teadsid, et sõna 𝘩𝘢𝘭𝘭𝘰𝘸𝘦𝘦𝘯 on tekkinud varasemast šoti keelendist 𝘢𝘭𝘭𝘩𝘢𝘭𝘭𝘰𝘸-𝘦𝘷𝘦𝘯?
𝘈𝘭𝘭 tähendab ’kõik’, 𝘩𝘢𝘭𝘭𝘰𝘸 ’pühak’ ja 𝘦𝘷𝘦𝘯 ’eelõhtu’.

🎃 𝘏𝘢𝘭𝘭𝘰𝘸𝘦𝘦𝘯 on paganlikku päritolu tähtpäev, roomakatoliikluses kõigi pühakute päeva (1. novembri) eelõhtu. Ameerikast Euroopasse levinud kommertsialiseerunud tähtpäev ühendab kombestikult endas meie hingedeaja, mihklipäeva ja mardipäeva tavasid.

🔎 Uuri lähemalt:
„EKI ühendsõnastik“ Sõnaveebis, bit.ly/3pSyCrx.

💡 Kas teadsid, et Eestis on iga saja inimese kohta lausa kümme perekonnanime?

🌍 Perekonnanimeuurija Fred P***i sõnul saab sellist suurt hulka perekonnanimesid tõenäoliselt lugeda maailmarekordiks.

🧐 Soovid teada, kuidas uurida perekonnanimede ajalugu või kust leida abi, kui jääd hätta perekonnanimede käänamisega?

📅 Tule saa juurde teadmisi Fred P***i praktilistel koolitustel:
👉 27. oktoobril 2021 „Eesti perekonnanimede ajalugu”, shorturl.at/uyIOR.
👉 28. oktoobril 2021 „Eesti perekonnanimede käänamine”, shorturl.at/pxIS2.

▶️ „Eesti perekonnanimede ajaloo” koolituse lühitutvustus: https://fb.watch/8Kg2tGgxqK/.

💡 Kas teadsid, et sõna 𝘳𝘶𝘬𝘬𝘪𝘭𝘪𝘭𝘭 võib mitmuse seestütlevas käänata ka 𝘳𝘶𝘬𝘬𝘪𝘭𝘪𝘭𝘭𝘪𝘴𝘵?
Näiteks:
𝘙𝘢𝘩𝘷𝘢𝘵𝘢𝘯𝘵𝘴𝘪𝘫𝘢𝘭 𝘰𝘭𝘪 𝘱𝘦𝘢𝘴 𝘳𝘶𝘬𝘬𝘪𝘭𝘪𝘭𝘭𝘪𝘴𝘵 𝘱𝘢̈𝘳𝘨.
𝘒𝘪𝘮𝘣𝘶𝘥 𝘬𝘰𝘰𝘭𝘪𝘭𝘰̃𝘱𝘦𝘵𝘢𝘫𝘢𝘵𝘦𝘭𝘦 𝘷𝘢𝘭𝘮𝘪𝘴𝘪𝘥 𝘳𝘶𝘬𝘬𝘪𝘭𝘪𝘭𝘭𝘪𝘴𝘵 𝘫𝘢 𝘬𝘢𝘳𝘪𝘬𝘢𝘬𝘳𝘢𝘪𝘴𝘵.

🔎 Uuri lähemalt:
Sõnaveeb, https://sonaveeb.ee/.
Trüki otsinguväljale Sind huvitav sõna ja vajuta rohelist värvi otsingunuppu. Avanenud lehelt leiad käändeid puudutava sõnavormide muuttüüpide plokist.

📆 Tule õpi lisaks:
Eesti Keele Instituudi koolituskeskuse koolitused leiad https://portaal.eki.ee/koolitused.html.

AK ⟩ EKI keelekool: selge keele kogukonna uuring Äsja Eesti Keele Instituudi ja Kantar Emori koostöös käivitatud uuringust kirjutab rahvusvahelise selge keele päeva eel instituudi vanem selge keele nõustaja Katre Kasemets.

📢 Eile toimus juba 14. korda emakeeleõpetajate teabepäev, osalejaid oli seekordsel veebiseminaril 140.
Teabepäeval rääkisime Sõnaveebist, keelekorralduse põhimõtetest, võõrsõnade tähendussoovitustest ja paronüümide probleemist eesti keeles. Lisaks tutvustasime kokkuvõttevõistlust TUUM. Ettekannete järel arutlesime selle üle, mida lugeda kooliõpetuses veaks ja mida mitte.

🎤 Aitäh, Margit Langemets, Peeter Päll, Kristina Koppel, Tiina Paet, Lydia Risberg, Tiit Hennoste ja Sirje Mäearu!

👏 Täname kõiki osavõtjaid! Uute kohtumisteni!

💡 Kas teadsid, et üldjuhul käänatakse eesti perekonnanimesid nii nagu vastavaid käändsõnu?
Näiteks:
𝘒𝘢𝘴𝘬 : 𝘒𝘢𝘴𝘦𝘭𝘦 (mitte 𝘒𝘢𝘴𝘬’𝘪𝘭𝘦 ega 𝘒𝘢𝘴𝘬’𝘭𝘦)
𝘙𝘦𝘣𝘢𝘯𝘦 : 𝘙𝘦𝘣𝘢𝘴𝘦𝘭𝘦 (mitte 𝘙𝘦𝘣𝘢𝘯𝘦’𝘴𝘦𝘭𝘦)
𝘒𝘶𝘭𝘥 : 𝘒𝘶𝘭𝘭𝘢𝘭𝘦 (mitte 𝘒𝘶𝘭𝘥𝘪𝘭𝘦)
𝘖𝘵𝘵 : 𝘖𝘵𝘪𝘭𝘦 (mitte 𝘖𝘵𝘵𝘪𝘭𝘦)

📎 Kui lause nõuab, tuleb nime käänata ka dokumentides või sõnastada lause ümber.

📝 Ametlikes dokumentides võib ülakoma panna siis, kui perekonnanimeks on üldnime omastav (nt 𝘔𝘦𝘵𝘴𝘢, 𝘔𝘢̈𝘦) ja nime algkuju selles dokumendis ei selgu.

🔎 Uuri lähemalt:
„Väikesed tarbetekstid”, lk 69–77, https://keeleabi.eki.ee/pdf/vaikesed_tarbetekstid2.pdf.
Eesti Keele Instituudi isikunimeandmebaas, http://keeleabi.eki.ee/isikunimed/index.php.

📆Tule õpi lisaks:
Koolitus „Perekonnanimede käänamine” (28.10.2021), https://bit.ly/3uP08qg.

AK ⟩ EKI keelekool: õpetaja – kas pigem hea ja abivalmis või karm ja kuri? Eesti Keele Instituudi vanemarvutileksikograaf Kristina Koppel ja leksikograaf-nooremteadur Maria Tuulik kirjeldavad läheneva õpetajate päeva puhul, milline pilt koorub õpetajast, kui analüüsida tema naabruses asuvaid sõnu eestikeelsetes tekstides.

Keelesäuts. Tähendusnihkest diisli moodi | Vikerraadio | ERR Lydia Risberg

📢 Viimased vabad kohad!

🔔 Viimased vabad kohad emakeeleõpetajate teabepäevale!
Oleme õpetajatele suunatud seminare ja koolitusi korraldanud aastast 2008. Meie eesmärk on tutvustada õpetajatele kõige värskemaid keeleuudiseid ja selgitada muudatusi keelekorralduses. Sel korral käsitleme järgmisi teemasid:
🔸 EKI keelekorralduse põhimõtted
🔸 keeleportaali Sõnaveeb hetkeseis ja kasutusvõimalused
🔸 võõrsõnade tähendussoovitused
🔸 paronüümide probleem eesti keeles.
Osalejate ette astuvad Margit Langemets, Peeter Päll, Kristina Koppel, Tiina Paet ja Lydia Risberg. Täpsema päevakava ja registreerumisinfo leiad siit 👉 https://tinyurl.com/teabepaev.
Kohtume teabepäeval!

💡 Kas teadsid, et valdav osa eesti perekonnanimedest on pärit kas 80 või 190 aasta tagusest ajast?
Kõigepealt toimus perekonnanimede panek äsja vabastatud talurahvale 1820. aastatel. 1930ndatel toimus nimede eestistamine – pooled saksapärastest perekonnanimedest muudeti eestipäraseks.

▶️ Vaata lisaks:
„Laulupeod ja perekonnanimed“, https://bit.ly/3oiMN87.

📅 Tule õpi lisaks:
Koolitus „Eesti perekonnanimede ajalugu“ (27.10.2021) https://bit.ly/3utfkcj.

🍁 Täna toimus Tallinna Ettevõtluspäev 2021, mis seekord kandis alapealkirja "Muutuste lainel".
💡 Et inspireeride ja julgustada ettevõtjaid enda ideid ellu viima, olime kohal ka meie. Loovkirjutamise koolitaja Leana Jalukse rääkis nii alustavatele kui ka juba tegevatele ettevõtjatele sellest, kuidas luua turunduslikult atraktiivseid tekste ning mismoodi seada sõnu ja jutustada lugusid nii, et sõnum infomürast läbi pääseks.
Huvi seminari vastu oli suur. Kahjuks ei pääsenud koolitusele kõik, kes seda oleksid soovinud. Kui tunned, et vajaksid samuti loovkirjutamise koolitust, siis järgmine võimalus selleks on 29. oktoobril 👉 https://tinyurl.com/loovkirjuta.
Juba 8. oktoobril kohtume Tartu ettevõtlusnädalal, kus on teemaks selge keel kui mainekujunduse tööriist.


Sokos Hotel Viru Konverentsikeskus

Sõnatähenduste muutumisest sõna pasta näitel kirjutavad Eesti Keele Instituudi nooremteadur Lydia Risberg ja vanemkeelekorraldaja-nooremteadur Tiina Paet.

EKI keelekool: mis pastast sa tehtud oled? Sõnatähenduste muutumisest sõna pasta näitel kirjutavad Eesti Keele Instituudi nooremteadur Lydia Risberg ja vanemkeelekorraldaja-nooremteadur Tiina Paet. Artikli pealkiri viitab itaalia kõnekäänule «Vediamo di che pasta sei fatto!». Kuna pasta on itaalia kultuuris niivõrd oluline, siis se...

💡 Kas teadsid, et kellaajad kirjutatakse tavatekstis punktiga?

Nt
Kolmapäeval, 22. septembril kell 22.21 algab kalendrisügis.
Kell on 14.30.
Buss väljub 11.25.
Koosolek algab 9.00 ja lõpeb 10.15.
Kauplus on lahti 9.30–17.00.

📎 Punkti ja nullid võib jätta lisamata, kui tekstis on ainult täistunnid. Nt
Kauplus on lahti 9–17.
Etendus algab kell 19.

🔎 Loe lähemalt:
„Väikesed tarbetekstid”, lk 35–40, http://keeleabi.eki.ee/pdf/vaikesed_tarbetekstid2.pdf,
„Eesti õigekeelsussõnaraamat“, https://keeleabi.eki.ee/viki/Arvukirjutus.html,
„Eesti keele käsiraamat“, lk 130, https://www.eki.ee/books/ekkr20/ekkr20.pdf.

📅 Tule õpi lisaks:
Koolitus „Rasked kohad õigekirjutuses“ (23.09.2021) https://bit.ly/3nbWNj8.

Keelesäuts. Sõnade tähendused | Vikerraadio | ERR Lydia Risberg

EKI vanemarvutileksikograafid Kristina Koppel ja Jelena Kallas tutvustavad Keeleõppija Sõnaveebi, kust saab abi eesti keele kui teise keele õppija.

AK ⟩ EKI keelekool: kas kukil on punased lotid

📣 28. septembril 2021 teeb meie koolitaja Leana Jalukse Tallinna Ettevõtluspäeval tasuta lühikoolituse ”Loovkirjutamine – abiks turundusteksti koostamisel”. Veel on mõned vabad kohad!

👉 Registreerumine: https://bit.ly/3nIZjxp.

📅 Kellel on aga huvi pikema koolituse vastu, siis 29. oktoobril toimuvale koolitusele saab ennast kirja panna siin:
https://bit.ly/3kgvn9N.

Loovkirjutamine – abiks turundusteksti koostamisel Lugude jutustamise psühholoogia, lugude allikad ja ideede genereerimine.    

💡 Kas teadsid, et 𝘣𝘪𝘦𝘯𝘯𝘢𝘢𝘭 on iga kahe, 𝘵𝘳𝘪𝘦𝘯𝘯𝘢𝘢𝘭 iga kolme ja 𝘬𝘷𝘢𝘥𝘳𝘪𝘦𝘯𝘯𝘢𝘢𝘭 iga nelja aasta tagant toimuv sündmus?
Kasutusel kunsti-, arhitektuuri-, muusika-, filmi-, teatri- vms festivalide nimedes.

🔎 Uuri lähemalt:
Sõnaveeb, https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/biennaal/1,
e-keelenõu, https://kn.eki.ee/?Q=biennaal,
„Keelekiirabist ajakirjanikule“, https://bit.ly/3wddn39.

AK ⟩ EKI keelekool: sabatunne 2021. aastal EKI ühendsõnastikku lisatud uutest sõnadest kirjutab Eesti Keele Instituudi juhtivleksikograaf Margit Langemets.

💡 Kas teadsid, et omadussõnaline öeldistäitemäärus on ainsuses ka siis, kui alus või sihitis märgib mitut?

𝘗𝘪𝘩𝘭𝘢𝘬𝘢𝘥 𝘭ä𝘩𝘦𝘷𝘢𝘥 𝙥𝙪𝙣𝙖𝙨𝙚𝙠𝙨 (mitte „punasteks“).
Š𝘢𝘮𝘱𝘰𝘰𝘯 𝘵𝘦𝘦𝘣 𝘫𝘶𝘶𝘬𝘴𝘦𝘥 𝙥𝙚𝙝𝙢𝙚𝙠𝙨 (mitte „pehmeteks“).
𝘒𝘰𝘭𝘭𝘦𝘦𝘨𝘪𝘥 𝘵𝘶𝘭𝘪𝘥 𝙝𝙖𝙞𝙜𝙚𝙣𝙖 (mitte „haigetena“) 𝘵öö𝘭𝘦.
𝘗𝘰𝘪𝘴𝘪𝘥 𝘫õ𝘶𝘥𝘴𝘪𝘥 𝘬𝘰𝘫𝘶 𝙥𝙪𝙝𝙖𝙣𝙪𝙣𝙖 (mitte „puhanutena“).
𝘛𝘢 𝘷ä𝘳𝘷𝘪𝘴 𝘴𝘦𝘪𝘯𝘢𝘥 𝙫𝙖𝙡𝙜𝙚𝙠𝙨 (mitte „valgeteks“).

🔎 Loe lähemalt:
EKI keelenõu, http://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=424,
„Eesti keele käsiraamat“ (2020), lk 442, https://www.eki.ee/books/ekkr20/ekkr20.pdf.

📅 Tule õpi lisaks:
Koolitus „Rasked kohad õigekirjutuses“ (23.09.2021) https://bit.ly/3nbWNj8.

🔎 KÕIK SÕNAD ÜHES KOHAS!
Kui sinu veebilehitseja lemmikute hulgas puudub otsetee sõnaveebi, on aeg see sinna lisada.
🔹 EKI ühendsõnastik on sõnaraamat, mida koostatakse, toimetatakse ja täiendatakse pidevalt. Uued sõnad ja väljendid, mis meie keelde päevast päeva ilmuvad, registreerime nüüd ja edaspidi ühendsõnastikus. Alates 2020. aastast lisanduvad ühendsõnastikku ÕSi soovitused (vt rubriiki "ÕS soovitab").
🔹 Sõnaveebi oleme kokku koondanud ~80 oskussõnastikku ja terminibaasi.
🔹 Keeleõppijale on loodud eesti keele õppimist toetav Keeleõppija Sõnaveeb. Keeleõppija Sõnaveebis on enam kui 5000 sõna, mis aitavad nii algajal kui ka edasijõudnud keeleõppijal eesti keeles õigesti rääkida ja kirjutada.

🎙 Sõnaveebis saab otsingusõna või -väljendit ka dikteerida. Selleks tuleb sisse lülitada otsingulahtris olev mikrofon ning see pärast dikteerimise lõppemist välja lülitada.

www.sonaveeb.ee

EKI keelekool: salaamist, mida süüa ei saa Eesti Keele Instituudi vanemterminoloog Mari Vaus ja koordineerija-terminoloog Kairi Janson kirjutavad salaamimorfoloogia näitel, kuidas terminiloomes metafoore kasutatakse.

💡 Kas teadsid, et sõna 𝑎𝑎𝑏𝑖𝑡𝑠 on laenatud saksa keelest (𝐴𝑏𝑐 ’tähestik, algteadmised’, 𝐴𝑏𝑐-𝐵𝑢𝑐ℎ ’kirjaoskuse algõpik’)?

Tähestiku kolmest esimesest tähest moodustatud sõna ongi jäänud eesti keeles tähistama raamatut, mille abil nii tähtede tundmise kui ka lugemisega algust tehakse.

Head teadmistepäeva!

🔎 Uuri lähemalt:
„EKI ühendsõnastik“ Sõnaveebis, https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/aabits/1,
„Eesti etümoloogiasõnaraamat“, https://www.eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=aabits&F=M&C06=et
„Eesti keele käsiraamat“ (2020), lk 532,https://www.eki.ee/books/ekkr20/ekkr20.pdf

🧐 Sügisel tekib paljudel meist vastupandamatu soov õppida. Kes võtab taas koolitee jalge alla, kes asub end täiendkoolitama, kes leiab huvipakkuva seminari või konverentsi.
Heida kindlasti pilk peale ka meie kalendrile. Sealt leiad mitmeid kasulikke ja harivaid sündmusi, kuhu ennast varakult kirja panna.
Kalendri leiad siit 👉 https://bit.ly/3x6f4zP.

💡 Kas teadsid, et Mihkli murrakus Lääne-Eestis tähendab sõna 𝘬𝘪𝘪𝘭𝘢𝘬𝘢𝘴 õhukest leivaviilu?

🔎 Uuri lähemalt:
veebiportaal Murdekiiker, http://www.eki.ee/murded/kiiker/murrakud/mihkli.html,
„Eesti murrete sõnaraamat“, http://www.eki.ee/dict/ems/index.cgi?Q=kiilakas&F=M&C06=et.

💡 Kas teadsid, et Võru linna viipenimi tuleb kohanime häälikulise nimekuju tõlkevastest ja viibeldakse kui (käe)võru?

🔎 Uuri lähemalt:
„Eesti kohanimeraamat“, https://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=v%C3%B5ru&F=M&C06=et,
Eesti viipekeele – eesti keele sõnastik, https://www.eki.ee/dict/viipekeel/.

🤔 Kas EL digitaalne COVID tõend (nagu praegu meie digiloos olevatel tõenditel kirjas) või EL-i digitaalne COVIDi-tõend? Eesti keeles öeldakse mille mis, seega tuleks lühendeid käänata. Õige on EL-i digitaalne COVIDi-tõend. Lühendid ei ole eesti keeles pühad ja puutumatud, millele ei tohiks lisada käändelõppu. Vastupidi, kui on vaja, tuleb seda teha.
🎧 Mida käänamisel silmas pidada, kuula värskest keelesäutsust. Säutsub meie keelekorraldaja Kairi Tamuri.
👉 https://vikerraadio.err.ee/1608306207/keelesauts-luhendid-ei-hammusta