Üks väike samm treener Kerliga

25/09/2026

Kirjutasin Lääne-Harju Spordikeskusele väikese tutvustuse oma treeningute kohta.

Mine vaata järgi, äkki leiad sealt ka endale sobiva treeningu.

„Üks väike samm korraga“ ei ole lihtsalt nimi. See on ka mõtteviis, millega treener Kerli Pruudel oma treeninguid juhendab.

24/09/2026

MA OLEN 2 KUUD JÄRJEPIDEVALT POSTITANUD 👀

See oli selle aasta 29.07, kui postitasin üle pika aja Instagrami postituse ja jagasin selle edasi ka Facebooki ettevõtte lehele. Sellest sai alguse minu iganädalane järjepidev postitamine.

Võtsin eesmärgiks postitada igal esmaspäeval ja neljapäeval.

Kas see tundub hirmus? Jah.
Kas mul on alati ideid, mida postitada? Ei.

Olen seda asja võtnud üsna rahulikult. Usaldan, et küll see idee tuleb, millest postitada. Mulle ei meeldi pingutatult midagi jagada lihtsalt sellepärast, et oleks vaja reach'i tõsta. See tekitab minus rohkem stressi, kui asi väärt on.

Mulle tegelikult meeldib kirjutada ja jagada. Ja mulle meeldib mõte, et jõuan sotsiaalmeedia kaudu järjest rohkemate inimesteni.

Jagan oma kogemuste ja teadmiste kaudu sisu, mis võiks inspireerida rohkem liikuma. Räägin sellest, mida liikumine ja trenn mulle endale annab ning jagan ka killukesi treeneritöö telgitagustest ja enda arengust.

Mida ma nende kahe kuu jooksul õppinud olen? Postitamine ei pea olema hirmus.

Lõin endale dokumendi, kuhu kirjutan oma mõtteid ja kogemusi ning saan sealt valida postitusteks teemasid.

Alguses oli esimene takistus kohe see, et mul polnud piisavalt pildimaterjali. Meenutasin siis Instagrami koolituselt saadud nippi, et pildista ja filmi võimalikult tihti. Pole survet seda materjali kasutada, aga kui tekib idee, siis on kohe hea võtta.

Kahe kuu jooksul olen teinud kaks sisuloome päeva. Ok, tegelikult 2–3 tundi vist. Ühel päeval tegin ise videosid, millest hiljem klipikesi lõigata ja näiteks screenshotina pilti kasutada. Teisel päeval käisime kogukonna ja fotograafiga pildistamas. Sellest on olnud väga palju abi piltide ja videote poole pealt, sest Instagram on ju siiski visuaalne keskkond.

Igatahes on päris põnev seda teekonda ise kõrvalt jälgida ja huviga vaatan, kuhu see mind välja viib.

I do me and you do you 💚

📸 Nele Tasane

21/09/2026

Trenn ei pea olema järjekordne kohustus, mis tuleb lihtsalt ära teha.

Vahel on see hoopis see, mis aitab pärast ülejäänud eluga paremini edasi minna.

17/09/2026

MIKS TRENNIL ON MINU NÄDALAS KINDEL KOHT

Jagasin paar päeva tagasi stoorides, et trennidel on minu nädalas kindel koht. Mitte sellepärast, et ma pean liikuma ja trenni tegema, vaid sest mul on võimalus seda teha. Mul on võimalus arendada oma keha erineval viisil. Võimalus saada tugevamaks, tõstes jõusaalis järjest suuremaid raskuseid. Võimalus arendada vastupidavust ning nautida seda tunnet, kui jooks muutub ajapikku kergemaks. Võimalus õppida padeliväljakul paremini liikuma, reageerima ja täpsemalt tegutsema.

Mulle meeldib mõte, et minu keha ei ole lihtsalt midagi, mida ma kaasas kannan, vaid midagi, mida saan arendada ja mille eest hoolitseda. Ma tahan olla tugev ja vastupidav ka kõrges eas. Tahan, et mul oleks jõudu tassida, tõsta, joosta, ronida ja vajadusel hakkama saada ka siis, kui elu mulle mõne ootamatu väljakutse ette viskab. Ja tegelikult ei tea me kunagi, milliseid väljakutseid elu meile toob. Aga ma saan täna teha väikeseid asju, mis aitavad mul nendele väljakutsetele kunagi tugevamana vastu minna.

📸 Nele Tasane

10/09/2026

SEE SAI ALGUSE ÜHEST MÕTTEST

See oli kaheksa aastat tagasi, kui mul rühmatrennis osalejana tekkis mõte: huvitav, milline on vaade saalile eest poolt?

Tol hetkel ei osanud ma aimatagi, kuhu see mõte välja viib.
See hakkas vaikselt idanema ja kasvas lõpuks palju suuremaks, kui oleksin osanud ette kujutada. Esimesed koolitused, esimesed katsetused trenni juhendada ja järjest süvenev huvi selle vastu, mida ma päriselt teha tahan.

Nii hakkasin vaikselt ja järjekindlalt kasvatama oma kogukonda. Kutsuma inimesi valima liikumist. Jagama rõõmu liikumisest.
Täna on mul päriselt oma kogukond, kellega koos seda teekonda edasi käia. Siin pildil on ainult väike osa meist – päriselt on aktiivseid liikmeid umbes 50.

Algusest peale kuni tänaseni on kaks põhipiirkonda, kus ma trenne juhendan – Laulasmaa ja Vasalemma. Ja eriti äge on see, kui sa oled olnud minuga sellel teekonnal juba päris algusest. Te teate, kes te olete. 💚

Aitäh, et olete kaasa tulnud, tagasi tulnud ja aidanud sellel väikesel mõttel nii suureks kasvada.

Trennis näeme! 😍💪

📸 Nele Tasane

07/09/2026

Üks asi, mida ettevõtjaks olemine mulle järjest rohkem õpetab.

Ma ei pea kõike kohe teadma ja oskama.
Aga ma pean olema valmis märkama, kui miski ei tööta - ja midagi ette võtma.

Isegi kui see "midagi" tähendab esialgu lihtsalt mati ümber tõstmist.

Üks samm korraga 💚

06/09/2026

MUL OLI AINULT ÜKS EESMÄRK

Täna toimus Pärnus järjekordne Kahe Silla jooks. Mina osalesin juba neljandat korda.

Seekord läksin rajale ainult ühe eesmärgiga: ma jooksen terve aja.

Ma ei ole vist ühelgi jooksusündmusel seda veel teinud. Ikka tuleb kuskil poole peal see mõte, et „äkki nüüd võiks natuke kõndida“.

Aga mitte täna.

Ma päriselt jooksin. Aeglasemas tempos, aga jooksin. Ainult kahes joogipunktis võtsin hetke taastumiseks ja siis jälle edasi.

Kõige raskemad olid 7 km lõpp ning 8.–9. km. Jalad olid selleks hetkeks juba nagu pakud all, aga jooksin edasi. Nii vähe oli ju veel minna.

Ja siis finišikoridor. Vaatan aega – kas tuleb 1:14 või 1:15?
No siis tuli muidugi veel üks lõpuspurt.

1:14:54

Minu jaoks igati edukas jooks. Mitte sellepärast, et aeg oleks mingi ulmeline number, vaid sellepärast, et ma tegin täpselt seda, mida endale eesmärgiks seadsin.

Lükkasin need kõndima kutsuvad mõtted kõrvale ja mängisin hoopis tempoga. Ja oma osa oli ka banger-playlistil klappides.
Viimastel kilomeetritel tuli Christina Aguilera Fighter ja see oli just see, mida vaja oli.

Nii, et selleks aastaks on minu jooksud joostud.
Nüüd saab rahulikult järgmiseks aastaks valmistuma hakata.