Kerli Rannala - hääle- ja kõnetreener/Voiceover

Hääl kui visiitkaart.
Hääl kui indikaator.
Hääl kui sild.
Hääl kui loomevahend.
Hääl kui vibratsioon.
Hääl kui tervendaja.
Hääl kui väljendus.
Hääl kui terviku peegeldus.

Kui inimene hakkab enesesse vaatama ja enda reageerimis-, kehakasutuse- ja mõttemustrite ning uskumustega silmitsi seisma, algab nn puhastustöö. See on faas, kus peamiseks arengutööks on õppida oma keha tunnetama, emotsioone tundma, varje ehk puudusteadvusest tulenevaid takistavaid mõtteid, tundeid ja kinnistunud arusaamu läbi nägema. Selle protsessi peamine eesmärk on integreerida enesesse hüljatud osiseid, mis loovad kehalise ja kognitiivse eelduse, et jõuda järgmisele “levelile”, milles tekib ligipääs peenemale tööle. Seda võib nimetada ka traumatöö etapiks, aga oluline on päriselt rõhutada, et töö traumadega on vajalik vaid selle tasandini, et väljuda närvisüsteemi düsfunktsioonist ja siseneda seisundisse, milles aju prioriseerib kõrgema aju funktsioone ja eneseregulatsiooni. Üldiselt näitavad uuringud, et juba varajases traumatöö protsessis on paslik ja vajalik alustada tööd meelejuhtimise ja kohaloluga.

Mida peenemaks ja diferentseeritumaks muutub interoseptsioon ehk oma keha sisetaju, seda võimalikumaks saab sisemine töö ehk alkeemiline protsess enesega. See on ühtlasi nii närvisüsteemi loomulik paindlikkus kui närvisüsteemi regulatsiooni kosmeetilisel tasandil arendamine. Sellel tasandil on taandunud ärevused ja paanikad, minevikuks saanud harjumuspärane jäik kontroll ning pidev enesesäilitamise vajadus. Seesuguse tasandi enesejuhtimise juures hakkab ilmnema mitmetasandiline ühendus oma kehateadvusega ning kasvab kognitiivne paindlikkus. See tähendab, et võimalikuks saab enese teadvusseisundi muutmine hetkega.

Peen sisemine protsess eneses peab aga olema rajatud somaatilisele tööle. Kuna kehavaim on terviksüsteem, siis ka end arendavad praktikad peavad olema tervikliku lähenemisega. Korraga tuleb sisse lülitada mitu tasandit. Ainult siis on võimalik luua päris muutusi.

Kui aga keha alumised keskused on pidevas pingeseisundis ja närvisüsteem ellujäämisrežiimil, ei ole “kõrge teadvusseisund” kehastunud olek, vaid justkui lühiajaline nägemus. Selleks, et puhtas teadvuses igapäevaselt eksisteerima asuda, on vaja tugevat baasi ja selleks baasiks on töö närvisüsteemi regulatsiooniga.

Kui Sina soovid oma elule teha 180-kraadist pööret, siis oled oodatud selleks realistlikku alust looma Närvisüsteemi ja eneseväljenduse koolitusele - Võimatu võimalikuks tegemise julgus. Imenippide ja trikkide asemel loome selge plaani ja liikumise, kuidas jõuda tagasi iseendasse ja seda turvaliselt ning vettpidavalt.

Registreerumine toimub minu kodulehe kaudu.

Närvisüsteemi regulatsiooni ja eneseväljenduse koolitus: võimatu võimalikuks tegemise julgus | Kerli Rannala Vettpidavatel alustel loodud koolitus, mis näitab, kuidas tõeline enesekindlus, annete avaldumine ning eneseväljenduse vabaduse julgus saab alguse närvisüsteemi regulatsiooni tervenemisest. Koolitus baseerub teaduspõhisel teoorial ja praktilisel psühhofüüsilisel treeningul.

Mulle ei meeldi mängida kitsaid ega väikseid mänge, sest tean, et päris edasiminekuteks on vaja inimesel juba alustades saada ette toetav suur pilt ja konkreetne skeem või mudel, miks või kuidas enda närvisüsteemiga töö käib ja kuhu ollakse üldse teadvusearengu mõistes teel.

Minu jaoks on hetkel igapäevaseks missiooniks aidata inimestel jõuda võimalikult tõhusalt ja vähese ajaga depressioonist ja suitsiidsest eneseteadvusest, enda kehas ja kohalolus mittepüsivusest -> vaba looja ja armastuse vastuvõtmise tasandile. See kõik on väga loomulik ja väga inimlik. Ma ei tee teraapiasessioone, mis esitavad eneseväärtustamise ja ebapiisavuse probleemi ümber lõputuid küsimusi ja kognitiivseid kaevamisi. Ma suunan inimesi selliseid programme kustutama iseenda mälust. Toome "muda" päevavalgele, õpime ka kõige "rõvedamat" vastu võtma ja puhastame süsteemi, mille aluseks on tegelikult ajuteadusele baseeruv integratsiooni toimimise viis.
Mulle meeldib näha inimeste identiteedi nihkeid. Pakkuda ruumi, kus inimene saab olla nähtud ja muidugi - armastatud. ❤

Minu 1:1 sessioonidele registreerumise eelduseks on, et inimene on läbinud vähemalt närvisüsteemi regulatsiooni ja eneseväljenduse baaskoolituse - "Vettpidavalt tasuv investeering iseendasse". Järgmine koolitus algab 6. juunil.

Loe lähemalt minu kodulehelt: https://www.kerlirannala.com/event-details/narvisusteemi-regulatsiooni-ja-enesevaljenduse-koolitus-voimatu-voimalikuks-tegemise-julgus-7

Perfektsionismil ja perfektsionismil on vahe. See väljendub perfektsionismi kui omaduse sisemises kvaliteedis. Võiks öelda ka inimese sisemises energia toonis hetkel, kui perfektsionismi mõjusfääris oleme. See saab olla kas rõhutud ja pingestatud või autonoomiast juhitud ja viljakas. Kui viimane variant neist sünnib kontaktist iseendaga, siis teine on vastupidiselt tulem katkestatud kontaktile. Puudub kohalolus püsiv sisemine suhe.

Esimene neist viitab traumareaktsioonile, mille kujunemislugu ulatub enamjaolt inimese lapsepõlve. Seda toidab, õigustab ja põhjendab ning seekaudu kultiveerib aina sügavamale oma süsteemi turvatunde otsimine väljapoolt iseend.

Traumapõhise perfektsionismi tuumaks ei ole mitte armastus kvaliteedi vastu, vaid hirm.

Nimetan peamised perfektsionismi käivitavad hirmud, mis omakorda on ühe ja sama asja erivariatsioonid või sügavamad hirmu laengud:
Hirm eksida ja näida rumalana; hirm kogeda kriitikat ja tunda häbi; hirm kaotada kontroll, reputatsioon, sotsiaalne positsioneering; hirm mitte kuuluda ja olla hüljatud; hirm kaotada iseennast ja sellest tulenev ärevus, paanikatunne, valvsus ning pidev ohu seiramine.

See on inimese süsteemis ellujäämise režiimil olev närvisüsteemi baasolek eesmärgiga säilitada pidevalt
elu. See on tohutult väsitav ning sisemist konflikti tekitav, sest võtab palju energiat ja kulutab kogu keha süsteemi pideva alalhoidu tagava stressitasemega.

Perfektsionism elab kogu kehas ja olemiseviisis. Peas, ajus ja torsos, jalgades ja südames; lihastes ja hingamissüsteemis, rühis ja silmavaates, keha üleüldises kasutamises; elektriimpulssides ja aineringluses.

See võib väljenduda pideva mikrokontraktsioonina, rahutuse ja ärevusena enne tegutsemist, võimetusena lõpetada või “valmis saada” või vastupidi pidevas edasilükkamises, sest puudub suutlikkus keskenduda ja peale hakata või miski jääb kogu aeg nagu puudu.

Väliselt võib see välja näha justkui kõrged standardid, aga oma olemuselt on see automaatne muster kui ellujäämismehhanism.

Seesuguse perfektsionismi aluseks on (sageli ilma mõtestuseta) kehas tajutud foon, et kui ma teen kõik õigesti, tagan turvatunde. Tegelikult on siin põhjapanev paradoks: mida enam seesugune tunne end juhib, seda vähem turvaliselt inimene end tunneb. Seda seepärast, et enda süsteemi “maanduv” turvatunne ei tulene täiuslikkusest, vaid kontaktist iseendaga.

Just trauma ja sellest kujunenud perfektsionism on see, mis keha-vaimu loomulikust intelligentsusest tuleneva kontakti katkestab.

Kuhu ulatuvad seesuguse perfektsionismi juured ja kuidas nendest end läbi töötama hakata, vajab omaette aega ja ruumi, et teemasse sisse puurida.

Hetkest aga, kui hakkame perfektsionismi kvaliteedil vahet tegema ning küsitleme ja uurime, mis meie tegevust või tegevusetust ajendab ning kuidas keha igapäevaselt opereerib, avame praokile ukse närvisüsteemi baasregulatsiooni häirunud oleku tervendamiseks.

Kui soovid alustada süsteemset närvisüsteemi regulatsiooni ümberõpet, oled oodatud koolitusele: https://www.kerlirannala.com/event-details/narvisusteemi-regulatsiooni-ja-enesevaljenduse-koolitus-voimatu-voimalikuks-tegemise-julgus-6

See, kui nähtuna keegi end kellegi seltsis tunneb, on seotud sellega, kui sügavalt ruumihoidev inimene ise end teab ja milline on tema üldine elu mustrituvastuse võime.

Mulle on oluline luua närvisüsteemi regulatsiooni koolitusi, sest need on ruumid, kus inimene saab turvaliselt oma kiindumusstiilidega seotud mustreid päriselt ümber kujundama asuda.

Kiindumushaavadega on see lugu, et neid ei saa ümber kirjutada isolatsioonis või ainiti omaette sisemist tööd tehes.
Kiindumushaav on tekkinud suhetes oma ema ja eeskätt isaga. Kui vaadata inimese arengustaadiume, siis kiindumussuhete kujunemine on teine arengulevel, kus kaasregulatsiooni kaudu edeneb iseenda mina tundma õppimine. Kui see on jäänud lapsena vajaka, sest on puudunud lapsevanema poolne piisav ja häälestunud tähelepanu, kujunevad välja tasakaalust nihkunud kiindumusmustrid: vältiv, ärev või sageli pidevas vaheldumises mängiv närvisüsteemi reaktiivsus ning vastav käitumine.

Kiindumusmustrid pole seotud vaid paarissuhetega.
Tegelikult on mõju laialdane: kiindumusmustritest lähtuvad sõprus- ning tööalaste suhete autentsus ning tervus ning isegi esinemise ja nähtud oleku julgusega seotud isikuomadused.

Seepärast keskendun eneseväljenduse õppes just ka närvisüsteemi regulatsiooni baastööle.

Juba järgmine nädal algab just sellele teemale suunitletud koolitus: Närvisüsteemi regulatsiooni ja eneseväljenduse koolitus: võimatu võimalikuks tegemise julgus.

Ootan Sind osalema, et astuda koos julgeid samme turvalises ja hoitud ruumis.

Teeme tööd, mis päriselt aitab tuua päeva, mil ütlen, et minu ärevus nii esinemise kui suhetega seotult on kadunud nagu vits vette. Uskumatu, et see päriselt võimalik on, aga on!🔥😍✅

Koolituse kohta uuri siit: https://www.kerlirannala.com/.../narvisusteemi...

Alustan väikest postituste seeriat perfektsionismi teemadel.👇

Perfektsionismi on psühholoogias palju uuritud. Tänapäeval ei läheneta sellele ammu enam ühekülgselt kui negatiivsele isikuomadusele, mille tekkelugu oleks seotud vaid arengutraumaga. Perfektsionismi tuleb vaadelda terviklikult ja peenetundeliselt. Kui lüüa ühe vitsaga selle rikkakoelise nähtuse pihta, võib juhtuda, et inimene, sisendades enesearengu teel enesesse pooltõdesid või valesid, hülgab ühe osa sügavast kontaktist iseendaga.

Täna keskendun ühele perfektsionismi tahule. Erialases terminoloogias nimetatakse seda excellence orientation/healthy perfectionism/adaptive perfectionism/self-oriented perfectionism - see tähendab sisemist püüdlust kvaliteedi ja meisterlikkuse poole ilma häbi ja enesekaristuseta. Keskendun iseenda näitel just sellele.

Viimased aastad olen paljuski mõtisklenud ja enese sees uurinud perfektsionistlike joonte esinemist ning küsitlenud nende alguspunkti.

Oma olemuselt olen ma lapsest saati väga tugeva detailitajuga. Minu aju ja närvisüsteem töötleb infot kiirelt, korraga ja sügavuti. Ühtkätt avab see neurobioloogiline kalduvus ukse loomulikule uudishimule siseneda nähtuste ja end ümbritseva tuuma ja teinekord tuumast läbigi. Teistkätt seab see enesele kõrge isikliku standardi ja sisemiselt juhitud aimduse, kuhu kogen end ulatuvat. See ongi see enesekohane perfektsionism. Sellega võib muuhulgas kaasneda enesepetmise tunne, kui lepin vähemaga, kui hetkes võimeline olen. Selle sisuks on enesetaju, mis annab märku nüristunud või lamedakujulise tundena teema suhtes, milles parasjagu end avardan või enam ei avarda? See on justkui klassiruumi kogemus, kus sulle antakse ülesanne, milles peaaegu üldse ei pea pingutama ning eksimusevõimalus on minimaalne, sest ülesanne on sinu arengutaset arvestades liiga lihtne. Äärmiselt aju- ja kehavaenulik ja end kokkutõmbav kogemus. Ka sellises kontekstis võib avaneda mitte nähtud olemise tunne. Eriti kriitiliseks läheb see siis, kui mittenägijaks on mina-ise. Tunnen, aga jään loorberitele ega võta ette seda kehavaimu teritavat protsessi, millesse intuitsioon ammu juhatab. Seda nimetaks ma sisemiseks konfliktiks, mille aluseks on asjaolu, et tunnen oma potentsiaali, aga ei astu selle suunas. Kaua selles olla ei kannata. Seda eriti, kui inimene on maast madalast harjunud pingutama ja juurdekasvu uskumusele toetuvad õpioskused omandanud. Pingutus võib lõppeda ja mugavus saabuda, aga selline enda sisetundele selga keerav “pikem puhkus” ei ole pikas plaanis taastav, vaid tuimestav ja keha teab seda. Tekib stagnatsioon, mis ignoreerib arengu loomulikku liikumist.

Siinkohal just terve perfektsionism on see, mis paneb inimest eneseteostusevajadust rahuldama. Laiemas plaanis on see elu teenistuses olemise vajadus, mis väljendub armastuses kvaliteedi, sügavuse ja meisterlikkuse vastu. Kui sellest omadusest püüda vabaneda, sureb inimese sees vaikselt midagi väga essentsiaalset. See on eitus, mis loob trööstitu elu meki. Seega - on väga eluterve ja vajalik, et läheneksime perfektsionismile endas taktitundeliselt, mitte pealiskaudselt. Et suurte transformatsioonide protsessis ei uhaks välja endast seda, mis peab seal olema!

Mida tähendab minu juures närvisüsteemi regulatsiooni õpe ja hääle- ning kõnetreening?

Lühidalt kokku võttes on tegemist professionaalsele väljaõppele toetuva psühhofüüsilise treeninguga, mille käigus ühelt poolt teeme tööd häirunud närvisüsteemi tasakaalustamise ja/või närvisüsteemi regulatsiooni võimekuse kasvatamisega. Teistkätt on minu leivanumbriks hääle- ja kõnetehnika ning eneseväljenduse treening, mis samuti on otsene tööriist närvisüsteemi võimendamiseks. Need asjad on vastastikkuses seoses, ent eneseväljenduse treeningu käigus tegeleme eeskätt optimaalse ja tervikliku hääle leidmise ja omaks tegemisega. Samuti selge, suunatud ja ühendust loova enesekindluse ja eneseväljenduse arendamisega.

Minu metoodika sai alguse minu tööst teatriõpetajana, mil 7 aasta jooksul arendasin välja erinevaid õppekavasid ja töötasin õpilastega nii keha, hääle kui kõnekunsti vallas. 2021. aastal lõpetasin Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia Lavakunsti osakonnas teatrikunsti- ja teatripedagoogika magistriõppe eriala, mis keskendus süvendatud lavakõnele. Magistritöö raames lõin süsteemse aluse hääle- ja kõnetreeningu metoodikale. Edasistel aastatel arendasin oma metoodikat edasi enda Eneseväljenduse Stuudios praktikuna individuaalõppe tunde andes ja valdkonna koolitusi ja kursusi luues. Paralleelselt täiendasin end närvisüsteemi regulatsiooni kursustel, hingamistöös, kehateraapia õppes jm keha- ja psüühikaga tegelevate modaalsustega tutvudes.

Tänaseks on minu lähenemise aluseks pidevas edasiarengus olev inimese terviklikkust taotlev süsteem, mis sisaldab edasiviivaid teadmisi õppimise- ja arengupsühholoogiast, närvisüsteemi regulatsiooni ja traumateooriast, somaatilisi, sh hääletöö praktikaid, sisemiste polaarsuste tasakaalustamise õpet. Nii kognitiivsete protsesside kui keha- ja hääletöö kaudu loome süsteemse liikumissuuna päris muutustesse. Ühtkätt loob minu õppeprogramm eeldused, et inimene saaks suveräänse ja püsiva ligipääsu teadlikuks teadvustasandite vahel liikumiseks ja teadvelolus elamiseks.

Tulemused sõltuvad inimese senisest arengutasemest, süvenemise kvaliteedist, treenimise järjepidevusest ja sisemisest valmisolekust muutusi vastu võtta.

Pühendunud areng viib alati tagasi iseendasse - tõelisesse kohalolusse, oma annete avaldumisse ja nende oskusliku rakendamiseni. Enamus inimeste jaoks on aga suurim võit närvisüsteemi düsregulatsioonist ja kroonilisest stressist lõpuks ometi stabiliseerumisse liikumine ja päris muutuste võimalikkusesse uskuma hakkamine.

Teine suur muutus on esinemisärevuse ümberkirjutamine ja nähtavaks olemise ja sõnavõtu ebamugavuse, ärevuse ja hirmu ületamine.

Kui Sind huvitab minuga koos töötamine, siis külasta minu kodulehte, et lugeda algvate kursuste või koolituste kohta ning tutvuda individuaalse õppeprogrammiga. Samuti on võimalik leida sealt kontakt, et kutsuda mind koolitama oma ettevõttesse või organisatsiooni.

www.kerlirannala.com

Tagasiside on sillaks neile, kes otsivad, kelle poole pöörduda ning vajavad alust, mille kaudu järeldada ja otsustada, mis suunas edasi liikuda.

Jagan teiega Närvisüsteemi regulatsiooni ja eneseväljenduse koolitusel - Võimatu võimalikuks tegemise julgus - osalenud Kristjani tagasisidet senise koostöö põhjal:

Minu koostöö Kerliga algas selle aasta alguses. Olen olnud enesearengu teel juba üle kolme aasta ning üks läbivaid teemasid on olnud kontakti taastamine oma emotsioonide ja tunnetega. Selle aja jooksul olen läbinud erinevaid teraapiaid, rännakuid ja praktikaid. Samuti olen teadlikult hoidunud meelemürkidest, mis on andnud kehale võimaluse tuua esile mustreid ja düsfunksioone, mida endas kannan. Kerli Rannala nimi oli mulle tuttav juba üle aasta, kuid nagu sageli, jõuad õige inimeseni siis, kui oled selleks valmis. Närvisüsteemi koolitus “Võimatu võimalikus” andis mulle tugeva teoreetilise baasi ning praktilised tööriistad. Pärast koolituse lõppu oli mulle selge, et soovin jätkata 1:1 tööd – tundsin, et olen jõudnud õigesse kohta ja õige inimese juurde. Kerli loodud ruum ei ole koht, kus keegi sind “korda teeb”, vaid koht, kus saad ise vastutuse võtta ja liikuda täpselt nii sügavale, kui oled valmis minema. Protsess seisneb väikestes, järjepidevates sammudes ja usalduses selle teekonna vastu. Kerli on teinud endaga väga suure töö. Ta on esimene inimene, kelle kohta saan ausalt öelda, et ta on valmis teistega sügavuti töötama – mida kahjuks ei saa kõigi terapeutide kohta öelda. Tema tööriistade pagas on mitmekülgne ning süsteemne lähenemine on omaette tasemel. Tänaseks on minu üks sügavamaid düsfunktsionaalseid kihte hakanud näitama tervenemise märke ning protsess jätkub. Valisin Kerli just tema teadlikkuse ja tunnetuse tõttu – need aitavad mul liikuda kõige otsemat teed iseendani, ilma et peaksin liigselt aega kulutama ummikute läbimisele. Aitäh sulle, Kerli – liigume edasi.