20/09/2026
Maitsev kartul - kas toit või korralik ehe?
Kui kartul 16. sajandil Euroopasse jõudis, kasvatati seda esialgu peamiselt botaanikaaedades dekoratiiv- ja ravimtaimena. Kartuliõisi kanti juustes eksootilise luksusena, kuningannad ehtisid end ballidel kartuliõitest pärgadega ning mugulaid lausa kullati ja riputati jõulupuule!
Kartuliga tuli ette ka apsakaid. Inglismaal taheti kuninganna Elizabeth I auks valmistada uhket indiaanipärast kartulisuppi. Paraku ei teadnud kokad veel täpselt, millist osa uuest taimest süüa – supp keedeti kartulivartest. Tulemus olnud mõistagi mõru ja pidusöögi naelast ei saanud asja.
Eestimaale jõudis kartul 18. sajandi keskpaiku. Suurem kartulikasvatus sai hoo sisse 1870. aastatel, kui avanes Peterburi turg, arenes tärklise- ja piiritusetootmine ning kartulist kujunes oluline toiduaine ja loomasööt.
20. sajandi alguseks oli kartul juba üks meie peamisi põllukultuure ning eestlane hakkas seda rukkileiva kõrval kutsuma hellitavalt „teiseks leivaks“.
Ja selleks, et teada, kust see „teine leib“ päriselt tuleb, tulebki käed mullaseks teha! Kalmetu Kooli koolirühma lapsed said sügisese kartulivõtu päriselt selgeks.
Suur tänu Mait Siirusele ja Elle Nurmele meie kooliperele hoole ja abi pakkumise eest!
Tegusat sügist – põllul ja koolis!
Teksti allikas: TÜ Talukartul, „Kartuli ajalugu“ https://talukartul.ee/kartuli-ajalugu/?utm_source=chatgpt.com