Eesti Lennuakadeemia / Estonian Aviation Academy

23/09/2026

Kas lennundusinseneeria võiks olla sinu teema? Inseneeriapäev 2026 | Eesti Lennuakadeemias ootab!

28. oktoobril toimub Eesti Lennuakadeemias gümnaasiuminoortele suunatud praktiline inseneeriapäev, kus saad lennunduse ja inseneeriaga tutvuda päriselt käed külge pannes.

Päeva jooksul saad näiteks:
✈️ programmeerida ja komplekteerida droone
⚡ katsetada elektrimõõtmiste laboris ja proovida jootmist
🛠️ ehitada elektroonilist avioonikainstrumenti
🔎 panna end proovile lennuõnnetuse lahendajana
🔧 osaleda koos lennundustehnika tudengitega praktikumis

Lisaks saad tutvuda lennuakadeemia õppimisvõimalustega ning kuulda tudengite ja vilistlaste kogemusi.

🗓️ 28. oktoober 2026
📍 Eesti Lennuakadeemia
🚌 Tartust toob kohale ja viib tagasi tasuta eribuss.

Kohtade arv on piiratud, nii et ära registreerimisega liiga kaua oota! 😉

👉 Registreeru inseneeriapäevale: https://lennuakadeemia.ee/sisseastumine/inseneeriapaev

18/09/2026

Nii sai alguse 2026/2027. õppeaasta ja varblased, keda rektor alles aktusel tervitas, on loodetavasti juba jõudnud akadeemiaga koheneda ja sisse elada.

15/09/2026

🚁 Droonindus pakub huvi?

Eesti Lennuakadeemia veebikursus „Mehitamata õhusõidukid ja nende käitamine“ annab põhjaliku ülevaate mehitamata lennundusest, erinevatest droonisüsteemidest ja nende kasutusvaldkondadest.

Kursusel saad muu hulgas teadmisi valdkonda reguleerivatest seadustest ja dokumentidest ning droonide käitamisega seotud riskidest ja ohtudest.

⚡️ Osalemine on tasuta
💻 Kursus toimub täielikult veebis
📅 21.09–18.10.2026
⏱️ Maht: 35 akadeemilist tundi

Registreerimine on avatud kuni 17. septembrini: 👉 https://lennuakadeemia.ee/teenused-ja-koolitused/koolitused/moocid/mooc-mehitamata-ohusoidukid-ja-nende-kaitamine

10/09/2026

Kolm päeva lennunduse telgitagustes ✈️

24.-26. augustil toimus Eesti Lennuakadeemia esimene gümnaasiuminoortele suunatud suvelaager, mis tõi kokku 18 entusiastlikku ja tegusat noort üle Eesti.

Kolme päeva jooksul sai lennundusega tutvuda nii teoorias kui ka praktikas. 🛫 Külastati Tartu lennujaama, lennujuhtimistorni ja õhusõidukite hooldusangaari, tutvuti lennuakadeemia simulaatoritega ning pandi end proovile erinevates töötubades.

Esimest korda toimunud laagri korraldasid lennuakadeemia üliõpilased 🎓 , kelle jaoks oli see hea võimalus jagada oma kogemusi ning näidata lennundust sellisena, nagu nemad seda igapäevaselt näevad.

Suvelaagri korraldamist toetas InseneriAkadeemia.

01/09/2026

🚁 Eesti soovib 2030. aastaks olla mehitamata lennunduses maailma parim. Kuidas selleni jõuda?

28. augustil toimus Eesti Lennuakadeemias juba 5. drooniseminar, mis tõi kokku riigiasutused, lennundus- ja turvaettevõtted ning mehitamata lennunduse valdkonna eksperdid ja huvilised. Seminar on osa ADAPTER.ee klubi ürituste sarjast.

Päeva jooksul arutati, mida vajab Eesti kiiresti arenev droonivaldkond selleks, et liikuda plaanidest päris lahendusteni.

🗺️ Ühe olulise teemana räägiti droonitehnoloogiate arendamiseks vajalikest testimisvõimalustest. Võimaliku lahendusena arutati Pärnu lennujaama kasutamist, kus on olemas vajalik taristu ning ligipääs nii maismaa- kui ka merealadele.

🚁 Droonide kasutus Eestis kasvab kiiresti. 2025. aastal tuvastati ligi 30 000 mehitamata õhusõiduki lendu ning droonide kasutusvõimalused laienevad hobikasutusest järjest enam näiteks põllumajandusse, ehitusse ja logistikasse.

✈️ Rohkem droone tähendab aga ka suuremat tähelepanu ohutusele. Seminaril räägiti droonide ja mehitatud õhusõidukite turvalisest mahutamisest samasse õhuruumi, U-space'i tulevikust ning droonide tuvastamise ja tõrjega seotud küsimustest kriitilise taristu läheduses.

Tehnoloogiast üksi ei piisa. Mehitamata lennunduse arenguks on vaja ka oskustega inimesi, kes oskavad uusi tehnoloogiaid hankida, arendada ja kasutusele võtta.

Suur aitäh kõigile esinejatele, panelistidele ja osalejatele, kes oma teadmiste ja kogemustega päeva sisustasid! 👏

27/08/2026

✈️ Lennunduse järgmised innovatsioonid ei pruugi sündida lennunduses.

Lennunduse tulevik sõltub üha enam teistes valdkondades sündivatest lahendustest, alates uutest materjalidest ja energiatehnoloogiatest kuni digilahenduste, logistika ja ringmajanduseni. Lennuakadeemial on siin oluline roll ka tehnosiirde toetajana, märgates teistes sektorites arendatavaid tehnoloogiaid ja aidates luua seoseid nende võimaliku rakendamisega lennundussektoris.

Eesti Lennuakadeemia on üks Climate Engine projekti partneritest ning koostöös ClimateLaunchpad Estonia & Finlandiga oleme sel aastal toetanud varajases faasis äriideede arengut ja mentordanud tiime ettevõtte loomisel ning äriplaani koostamisel.

25 programmi kandideerinud tiimist osales Climate Engine'i bootcamp'is 12 ning 26. augustil jõudis neist žürii ette oma ideed pitch'ima kaheksa. 🚀

🏆 Climate Engine'i võitjaks tuli Cellumotion, kes sõidab Singapuri ClimateLaunchpad Global Grand Final 2026-le.

✈️ Eesti Lennuakadeemia eriauhinna pälvis Voon, keda ootab ees reis Soome ja võimalus pitch'ida oma ideed Nokia Innovation Garage'is.

Climate Engine aitab kasvatada Lennuakadeemias ettevõtlus- ja innovatsioonikultuuri ning luua tudengitele järjest selgemat teed ideest ettevõtteni. Eesmärk on anda tulevastele ideedele ligipääs mentoritele, startup-programmidele, rahvusvahelistele võrgustikele ja võimalustele end päriselt proovile panna.

💬 „Innovation doesn’t happen in isolation“
ELA teadus- ja tehnosiirde ekspert Helena Nulk-Leemets

Suur tänu Hira Wajahat Malikule, kes on lennuakadeemia poolt startup'ide toetamist eest vedanud ja tiimidele kogu programmi jooksul tugevat mentorlust pakkunud. 👏

Palju õnne võitjatele ja aitäh kõigile osalenud tiimidele! 👏

12/08/2026

🍟 Friikartulid ja lennukikütus ei ole just esimesed asjad, mida oskaks omavahel seostada. Ometi just fritüürimisest üle jäänud rapsiõlist on võimalik sünteesida nanoosakesi, mida saab lisada lennukikütusele, et vähendada kahjuliku lämmastikdioksiidi heitkogust.

Prantsuse ja Eesti teadlased, sealhulgas ka meie enda Eesti Lennuakadeemia eksperdid, tegelevad rahvusvahelise projekti (Tem-TA144) raames just nanolisandite, lennukikütuse põlemise optimeerimise ja süsiniku jalajälje vähendamise teemadega.

👇 Kuula või loe lähemalt ERRist ja saad arusaadava kokkuvõtte teadusartiklist, mille raames viidi läbi katsed nii kodumajapidamisest saadud kasutatud rapsiõliga kui täiesti tavalise puhta rapsiõliga.

07/08/2026

Huvi lennunduse vastu võib alguse saada juba koolipingis ning viia põnevate avastusteni.

Nõo Reaalgümnaasiumi 11. klassi õpilane ja lennundushuviline Renno Hendrikson uuris oma uurimistöös lennuakadeemia pilooditudengite näitel, kuidas mõjutab ilm õppelende. Selleks intervjueeris ta meie tudengeid ning analüüsis, millised ilmastikutegurid mõjutavad nende otsuseid ja lennuohutust.

Mõned põnevad tähelepanekud Renno tööst:
💨 Pilooditudengite hinnangul mõjutavad õppelende kõige enam tuul, nähtavus ja pilvisus.
🛫 Halb ilm ei tähenda alati lennu ärajäämist. Tulevased piloodid õpivad muutma lennu eesmärki, marsruuti, kõrgust ja kestust.
👩‍✈️Keerulistes ilmaoludes ei piisa vaid teoreetilistest teadmistest. Kindlus ja otsustusoskus kujunevad eelkõige lennukogemuse kaudu.
☀ Enne lendu ei toetuta ainult ühele ilmainfo allikale. Tudengid kombineerivad erinevaid lennumeteoroloogilisi teateid ja kaarte ning visuaalseid ilmaäppe, et saada ülevaade ilmastikutingimustest.

Meil on hea meel näha noori, kes tunnevad lennunduse vastu huvi juba gümnaasiumis ning soovivad oma uurimistööga panustada valdkonna paremasse mõistmisse. Just sellisest uudishimust ja soovist õppida saab alguse tulevaste spetsialistide teekond lennunduses.

Aitäh, Renno! Soovime Sulle palju edu ja kõrget lendu! ✈️

Akadeemia poolt oli Renno juhendajaks Alisa Lepik.

27/07/2026

Transpordiameti suvisest digiajakirjast leiab taas meie vilistlase lõputöö ülevaate. Hanna-Maris Põder uuris Eesti lennureisijate teadlikkust ja rahulolu lennujaama ja lennuettevõtete keskkonnaalase vastutustundlikkusega.

🛩️ Kui teadlikud on lennureisijad lennunduses rakendatavatest keskkonnaalastest vastutusmeetmetest ning kuidas Tallinna lennujaama ja lennufirmade keskkonnasäästlikud tegevused mõjutavad reisijate rahulolu ning lennureisi kogemust. Seda uuris oma lõputöös Eesti Lennuakadeemia / Estonian Aviation Academy vilistlane Hanna-Maris Põder.

♻️ Uuringust selgus, et 62% vastanutest oskas nimetada keskkonnasäästlikke meetmeid, mida nad olid lennureisidel märganud. Levinumaks tähelepanekuks oli plasttoodete asendamine biolagunevate alternatiividega, pakendite vähendamine toidu ja joogi serveerimisel nii lennujaamas kui ka lennukis, jäätmete sorteerimine, metallist söögiriistade kasutamine, oksekottide arvu vähendamine, veekraanide paigaldamine ning lennu lõpus tehtavad sooduspakkumised toidujäätmete vähendamiseks. Samas ei olnud 38% vastanutest oma viimasel lennureisil märganud ühtegi sellist algatust.

✅ Rahulolu hinnangute põhjal leidis 65% vastanutest, et keskkonna-alased algatused ei ole nende lennureisi kogemust muutnud ehk hinnang jäi neutraalseks. Samas hindas 20,3% vastanutest nende mõju positiivseks. See näitab, et keskkonnaalased tegevused ei vähenda reisijate rahulolu lennureisiga ning võivad seda isegi suurendada.

Loe pikemalt lõputöö kohta digiajakirjast Teejuht ➡️ https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/528501935/88/

13/07/2026

🚀 BlueNimbus tudengiprojekt tegi debüüdi Inglismaal toimunud IMechE UAS Challenge'il!

Juba kolmandat aastat järjest osalesid Eesti Lennuakadeemia tudengid ühel maailma suurimal üliõpilastele suunatud mehitamata lennuvahendite võistlusel. Tänavu kuulus 18-liikmelisse BlueNimbuse tiimi ka palju esmakursuslasi ning võistlustel osales rekordilised 54 meeskonda üle maailma.

Kuigi droon ei suutnud tarkvararikke tõttu esimest missiooni lõpule viia, pälvis tiimi julge VTOL-lahendus (vertikaalse õhkutõusu ja maandumise võimekusega droon) palju tunnustust nii kohtunikelt kui ka teistelt osalejatelt. Lisaks tunnustati BlueNimbust Operational Supportability Award kategoorias. 👏

Kõige olulisemaks jäävad aga väärtuslik kogemus, uued teadmised ja motivatsioon järgmisel aastal veelgi tugevamana tagasi tulla.

Loe lähemalt BlueNimbuse tänavusest võistluskogemusest 👉