11/02/2025
Armsad sõbrad!💟
Jagan siinkohal teiega oma mõtteid veidi veel lisaks sellele artiklile, mida saab lugeda Õpetajate Lehest, sest hinnete teema on väga keeruline ja vaimse tervise mõjutegurina väga tähtis.
🍀
"Me kõik vajame head sõna, toetavat märkamist ja tunnustavat tagasisidet. Keegi meist ei saa üksi vaid oma jõuvarude, oskuste ja teadmistega hakkama selles keerulises maailmas. Me vajame üksteise tuge, mis annab elujõudu, rõõmu ja inspiratsiooni teha toredaid tegusid ja saavutada oma eesmärkidele häid tulemusi.
Lapse kasvamisajal on head sõna ja lahket toetust eriti vaja, sest lapsel endal pole veel nii palju jõudu, et kõigist raskustest läbi murda, isegi koolis. Tema ei suuda oma „akut ise laadida“, selleks on vaja vanemate ja õpetajate abi. Ega muidu ei räägita viiest armastuse keelest, et lähedased saaksid igaühe elujõudu talle sobiva kanali kaudu toetada.
Iga halb sõna, ebaõiglane kommentaar või negatiivne hinnang tühjendab meie elujõuanumat ja teeb mõtetuks soovid-sihid edukalt tegutseda. Kahjuks leidub koolis sellist suhtumist, sest ülehinnatakse laste ja noorte raskuste väljakannatamise võimet, nende jõudu õppimisega toime tulla. Nii on väsinud, morne, pahuraid ja vähese motivatsiooniga õpilasi palju, kes on loobunud enda annete parimast kasutamisest, kuna nad selleks inspireerivat tuge ei koge.
🍀
EESTLANE EI TAHA, EI OSKA TUNNUSTADA EGA KIITA
Kriitiline hindamine ja halvad hinded on olnud meie kõigi koolikogemus. Üksikud on sellest pääsenud oma eriliste annete, töövõime või külma närvi tõttu.
Aastakümneid tagasi oli kriitiline suhtumine lapse eksimustesse, koolitööde puudujääkide avalik kriitika lausa ühiskondlik eesmärk kasvatuses. Ei tohtinud ju olla sõnakaid ja julgeid inimesi, kes küsimusi küsivad, enda arvamust omavad, söandavad ka välja öelda või oma ideid lausa teoks teha. Õpilased ei tohtinud otse ja avameelselt välja öelda õpetajale, mida nad mõtlesid või mida soovisid. Nii on aastasadu rangelt hinnatud lapsi arvamusega, et selline kritiseeriv ja korrigeeriv, enamasti negatiivne pedagoogika on parim kasvatusvahend ja motiveerib, sunnib paremini õppima. Tulemus on olnud vastupidine ja nii on halva vaimse tervisega lapsi üha rohkem.
Ka lapsevanemad kodus on harjunud kritiseerima, aga enda ja oma laste positiivse iseloomustamise jaoks sõnu ei leia. Siis on lapse kehvad koolihindeid, mille kaudu saab oma negatiivsuse välja elada.
Nii ongi stressis ja vähese jõuvarudega eestlasi liiga palju, sest meie rahvuslik omapära on kriitika, oskamatus teist toetada ja soovimatus tunnustada.
Kui lapsepõlves pole heakskiitu, häid sõnu ega tunnustamist, kujuneb inimesest enda võimeid alahindav või abitu täiskasvanu
Enesekindlus, eneseväärikus ja korras enesehinnang on iga inimese iseloomu alusvundament oma töödega toimetulekuks ja heade suhete loomiseks juba lapsepõlvest peale. See on ka põhjus, miks heades peredes last sünnist peale ka sõnadega innustatakse ja tingimusteta armastust välja näidatakse, et laps mõistaks, kui armastatud, oodatud ja heakskiidetud ta on igas mõttes.
See vanemate positiivne „peegel“ lapse tugevuste, annete, võimete ja erilisuse kohta aitab kujundada lapsele positiivse enesehinnangu aluse. Vanematel või õpetajal pole mingit objektiivset peeglit, mis sunniks lapsele negatiivse tagasiside otse näkku ütlema või alles tema arenevaid võimeid kritiseerima. See on vaid nende arvamus. Positiivne suhtumine toetab lapse arengut, õppimist ja loomingulisust, jõustab teda saavutama. Hea käitumise juhendamine ja halbade kommete takistamine on teine asi, kui last inimesena ei kritiseerita ega hukka ei mõisteta. Igaüks meist on eriline ja imeline olend siin maailmas.
🍀
ÜKSKI TÄISKASVANU EI SUUDAKS ELADA OMA TÖÖ IGAPÄEVASE HINDAMISE HIRMUS
Iga vaimne töö ja nii ka õppimine vajab rahulikku keskkonda, kus on võimalik ise endale selgeid eesmärke seada, töövahendeid valida ja turvalisel moel edu, häid tulemusi saavutada. Normaalne on ka oma jõukohasel kiirusel liikuda, katsetada ja vigu teha, neid omal viisil parandada, uusi loomingulisi lahendusi leida. Võimalus leida tuge, juhatust, kinnitust, julgustust ja tunnustust.
See psühholoogiliselt normaalne keskkond koolis paljude laste jaoks puudub. Mitmetes ainetundides elavad lapsed pidevas pinges, sunniviisil tegemas õpetaja poolt seatud eesmärkidele vastavaid ülesandeid, kohustuslikus tempos ja nõutud lahendusviiside järgi. Enamasti õppimas üksi, sest kui pole koostööharjutus, siis on kaaslasega rääkimine tunnikorra rikkumine. Pealegi sagedasti peakohal rippumas hindamismõõk, kas töö on korras, õpetaja antud kriteeriumite järgi tehtud. Kuigi hinne puudutab tehtud tööd, saadakse tagasisideks sõnum ikkagi enda isiku kohta, kas ta on piisavalt kõlbulik. Ega muidu eestlaste hulgas pole tavaline sõna „loll!“ nii enda kohta, aga veel rohkem teiste kohta. See on kahjustava mõju tulemus, mida koolis on õpitud, kui negatiivsed hinded korduvad ja eriti mitme autoriteetse, hindamisõigusega õpetaja poolt.
🍀
VAID ÕPILASTES JA ENDAS PETTUNUD ÕPETAJA PANEB HALBU HINDEID
Asetagem ennast laste kohale ja me mõistame, et selline hindamise negatiivsuse voog igapäevases elus, isegi, kui see puudutab vaid teise klassikaaslase hindamist, tekitab ebamugavustunde, mõtted ebaõiglusest ja õpetajapoolsest kiusamisest, kahtlused ja hirmud ka enda tööga seoses. Järgmisel korral võib see ju teda tabada.
Noorele, kes on sellist hindamisepinget palju kogenud, tekib soov sellest põgeneda, vastu hakata, aga tavaliselt loob ka negatiivse suhtumise selle õpetaja suhtes. Halvimal juhul ka soovi ebaõiglast ja vihatud õpetajat kiusata või talle kätte maksta.
Kuidas küll õpetajad ei mõista, et halb klassikliima ja koolis halvad suhted õpilaste-õpetajate vahel on seotud just psühholoogiliselt põhjendamata arusaamisega õpilaste tööde hindamisest. Meie ka ju täiskasvanuna tahame tavaliselt ise enda tööd analüüsida ja hinnata. Vaid erandina mingite testikatsetega või tööprojekti lõppemisega suudame taluda seda, kui meie tööd hindavad võõrad inimesed, pealegi mitte meie enda moodi. Siis peaksid need hindamiskriteeriumid või -mudelid olema pädevad, hindamisviisid selged ja tähtajaliselt kokku lepitud.
Halbade hinnete mõju on juba iseenesest psühholoogiliselt halvav, kui pole just tegemist õppimisest loobunud või võõrandunud suhtumisega. Kui koolis on lubatud või lausa heakskiidetud õpetajapoolne halbade hinnete klassi ees esitamine, sellega kaasnevad õppijate avalikud pilkamised ja häbistamised, õpivad tema eeskujul ka õpilased sama käitumisviisi. Selline võimu kasutamine annab võimaluse olla teistest üle, panna teised paika ja olla teiste kriitiline hindaja. Kui õpetaja distsipliini saavutamise relvaks on alandav sõna, ebaõiglane kriitika ja halb hinnang õpilase kohta, siis kaotab ta oma autoriteedi, temasse suhtumine halveneb ja temast saab õpilaste kiusamise toetaja.
🍀
Olen näinud koole, kust tulevadki sellise taustaga inimesed. Teise üle naermine on olnud seal tavaline suhtlemisstiil. Must huumor, avalik häbistamine, sarkasm, teise vigade valjuhäälne kommenteerimine, teadmiste või soorituse üle pilkamine on otsene emotsionaalne vägivald, mida kooliajal on õpitud.
Head hinded annavad innustust ja inspiratsiooni õppimiseks
Koolis küsime tihti, miks õpilane ei taha õppida ja ei soovi mõnda ülesannet lahendada. Tal puudub motivatsioon, sest puuduvad kõik sisemise motivatsiooni käivitajad – uudishimu tekitajad, valikute vabadus, põnevuse ja avastamisrõõmu loojad, enda loomingulisuse käivitajad. Kui õpiprotsess on vaid õpetaja eesmärgi täitmine, käsk või kohustus, nõudmine ja korralduse järgimine, siis psühholoogiliselt pole õpilasel käivitajat ega soovi vabatahtlikuks õppimiseks.
Mõne lapse puhul on täiskasvanutele meeldimissoov arenenud nii kaugele, et ta on harjunud saama meelehead, tasu või lausa kingitusi, kasvõi täiskasvanu positiivse meeleolu näol. Ta pingutab, et seda head suhtumist või tasu ära teenida. Teise lapse puhul on välise motivatsiooni tagamaaks hirmu ja negatiivsuse vältimine, sest ta teab, milline vanemate reaktsioon järgneb, kui ta ei tee, mida vaja. Ega tänapäevalgi pole kõik kodud vitsata ja karistusteta halbade hinnete puhul. On muidugi ka siiski väheseid lapsi, kes ise tahavad väga õppida, teavad oma tulevikuvajadusi ja neid kellegi võõra, isegi õpetaja hinne ei huvita, ei mõjuta.
🍀
Mida võiks õpetaja õpilase toetamiseks ja tunnustamiseks teha, et õpilasel oleks soovi ja energiat õppida tema ainet?
Kui me ei räägi õpetaja käsule järgimisest või sunniviisilisest tegevusest, siis peame arvestama psühholoogilisi seaduspärasusi, mis võimaldavad jõuda positiivsete tulemusteni. Alles siis, kui õpilane on korduvalt koos õpetajaga edukalt ja tulemuslikult läbinud õpiteekonna ja küps iseseisvalt toime tulema, saame rääkida ennastjuhtivast õpilasest. Enne vajab ta toetust ja juhendamist.
Õpiteekonna algusest alates ja selle jooksul saab õpetaja toetada:
• Jõustamine, inspireerimine ja võimetega seotud enesekindluse suurendamine õpiülesandega toimetulekuks.
• Õppimise ülesannete jaoks selgete eesmärkide koosloomine, sihi, tööplaani ja -vahendite valiku selgitamine, õpilasele sobiva valiku julgustamine.
• Positiivne märkamine ja õpilase valitud õpiviisi sobivuse kinnitamine, jõukohase, õpilasele soodsa turvalise keskkonna tagamine.
• Positiivne toetamine ja juhendamine õpiteekonnal vajaliku suunava tagasiside andmisega. Abi õpilase eneseanalüüsil ja töövigade korrigeerimisel.
• Juhendamine püstitatud eesmärgi ja saavutatava tulemuse võrdluseks. Õpilasepoolsele eneseanalüüsile ja -hindamisele suunamine.
• Õpipaari või rühmakaaslasega koostöös tugi ühise tegevuse edukusele, eesmärgi saavutamisele. Koostöö tulemuse tagasisidestamise ja omavahelise tunnustamise toetamine.
• Hindamisjuhendis kirjas olev, täpse eesmärgi saavutamist analüüsiv ja õiglast hindamist võimaldav õpilasega kooskõlas hindamiskokkulepe teostamine. Ettenähtud oluliste teadmiste, oskuste ja soorituse taseme hindamine vastavate hindamiseks loodud ülesannete kaudu ja kriteeriumite järgi. Sõnaline või numbriline hindamine vastava kokkuleppe alusel.
🍀
Toetatud õpiteekond peaks kestma psühholoogiliselt positiivses keskkonnas ja õpetaja juhendamisel just nii pikas ajaperspektiivis, kui õpilane on võimeline ise eesmärgipärase tulemuse saavutama, õpitut mõistes vajalikud ülesanded lahendama, mis talle eduelamust toovad.
Tulevikus õpimotivatsiooni tugevdav vitamiin on just hea hinne, kiitus või avalik tunnustus. Õpetaja kompetentsus väljendub selles, kuivõrd ta oskab disainida iga õpilasele sobiva õpiteekonna ja õpiülesanded nii, et õpilane saaks kogeda edu, positiivset tagasisidet ja avalikku tunnustust. Igal teisel juhul muutub õppimine ebameeldivaks ja negatiivseks kogemuseks.
Iga halb hinne ja negatiivne tagasiside on häbistav alandamine, eriti avalikus klassikeskkonnas, mille tulemuseks on ka õpilase positsiooni halvenemine klassis. Kui õpetaja aines on head hinded ja hea juhendamine kuni eduelamuste saavutamiseni, on ta oma õpilastele hea kaaslane õpiteekonnal ja kindlasti lemmikõpetaja, kes kujundab positiivselt noore haridusteekonda.
Nii pole meie koolist puuduvate või kadunud õpilaste suur arv mingi saladusliku põhjusega seotud, vaid negatiivne kogemus ja hirm hindamise või õppimisega seoses, millest pääsemiseks on just vähenenud jõuvarude puhul põgenemine ainuvõimalik otsus."
🍀🍀
Õpetajatöös on palju lihtsaid asju, mis ei pruugi kiire aineõpetuse käigus meelde tulla, aga samas võib nende eiramine saada takistuseks õpilastega suheldes. Ha
