Tarvanpää on kui suur pere, kus tantsivad nii eelkooliealised mudilased, kooliõpilased, nende emad- isad kui ka vanaemad ja vanaisad. Tantsitakse nii eesti pärimustantse kui ka uuemat ning vanemat autoriloomingut. Täna teatakse Tarvanpääd kui Rakvere isamaalisuse ja omakultuuri hoidmise kantsi, maailma esimese meeste tantsupeo korraldajat ja kindlasti ka kui rahvatantsuansamblit, millega on mingil kombel seotud pea iga Rakvere elanik. Päris alguses, aastal 1946 kogunes ETKVL-i Rakvere klubis tantsuõpetaja Leonide Viirese ümber segarühma jagu tantsijaid. See rühm osales juba järgmisel, 1947. aastal rahvakunstiõhtul Tallinnas. Hiljem, aastatel 1959-1968, kui tantsijaid juurde tuli, oli nais- ja segarühma tantsuõpetajaks Ellen Urbus (Veersalu). 1969. aastal omistati ansamblile rahvakollektiivi nimetus, pärisnimeks sai muinaseestlaste linnuse järgi Tarvanpää. Aastal 1968 alustas tantsuõpetajana tööd Maie Orav, kelle elutööks võib lugeda üle-eestilise tuntuse saavutanud rahvatantsuansambli ülestöötamise Rakveres. Lisaks algatati Maie Orava eestvedamisel 1986. aastal ka esimene Eesti folkloorifestival Viru Säru ning 2006. aastal Esimene Eesti Meeste Tantsupidu. Eesti Meeste Tantsupeo pealavastaja on ta tänaseni ning Meeste Tantsupidu 4 Venda toimub juba 2. – 3. Aastatel 2011-2015 oli Tarvanpää kunstiliseks juhiks Mall Paulus (Järvela). Aastatel 2015 – 2019 oli Tarvanpää kunstiline juht uude tantsujuhtide põlvkonda kuuluv Tiiu Mürk. Aastast 2019 said Tarvanpää kunstilisteks eestvedajateks noored tantsujuhid Egert Eenmaa, Marge Iho ja Triinu Sikk.
2021/2022 hooajal tüüris meie kunstilist meeskonda Triinu Sikk ning meie kauaoodatud 75 juubelikontserdi "Mustrisse kirjatud" lavastajateks olid Egert Eenmaa ja Triinu Sikk.
2022 sügisest alustas Tarvanpää kunstilise juhina Triinu Sikk
Täna moodustab Tarvanpää tantsupere 10 segarühma:
Mudilasrühm
1. – 4. klassi segarühm)
5. – 6. klassi segarühm
Noorem C-segarühm
Vanem C- segarühm
Põhirühm
Algajate Segarühm (täiskasvanutele)
Vilistlasrühm
Vanem Segarühm
Tarva Tammed
