24/09/2026
Sloveenia haridustöötajad käisid Märjamaa Gümnaasiumis töövarjutusel!
22. septembril külastasid Märjamaa Gümnaasiumi kolm Sloveenia haridustöötajat, kes viibivad Eestis kolmepäevasel Erasmus+ töövarjutusvisiidil. Visiidi eesmärk on tutvuda Eesti haridussüsteemi, koolielu ja tehisintellekti kasutamisega õppetöös. Olen nende kolmepäevase töövarjutusvisiidi koordinaator. Tegin üleskutse külaliste vastuvõtmiseks, suhtlesin osalevate koolidega ning olen kogu visiidi vältel külalistele ja koolidele toeks. Sloveenia delegatsiooni kuulusid Katarina Bučar Sloveenia Haridusinstituudist (Zavod RS za šolstvo) ning kaks põhikooliõpetajat: Anamarija Cencelj Griže põhikoolist (Osnovna šola Griže), kes õpetab matemaatikat ja informaatikat, ning Eva Hadolin Šempeter v Savinjski dolini põhikoolist (Osnovna šola Šempeter v Savinjski dolini), kes õpetab inglise keelt.
Külaliste üks peamisi huvisid oli see, kuidas Eesti koolides rakendatakse tehisintellekti ja riiklikku algatust „TI-Hüpe“ (AI Leap). Eelkõige soovisid nad näha, kuidas tehisintellekti igapäevases õppetöös praktiliselt kasutatakse ning millised on Eesti koolide senised kogemused. Külalised saabusid Märjamaale koos kooli direktori Eero Raunaga veidi enne ametliku programmi algust. Esmalt said nad veeta aega õpetajate toas ja tutvuda meie õpetajatega. Seejärel tutvustasime koos direktor Eero Raunaga külalistele Märjamaa Gümnaasiumi koolimaja, Märjamaa Valla Spordikeskust ning Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli. Nii said nad ülevaate kooli õpikeskkonnast ja õpilastele pakutavatest võimalustest. Pärast ringkäiku osalesid külalised tehisintellekti teemalisel infotunnil, kus rääkisin nii TI-Hüppe algatusest laiemalt kui ka sellest, kuidas tehisintellekti meie koolis õppetöös kasutatakse. Seejärel osalesid külalised tunnivaatlustel. 10.b klassi õppeaines „Arvuti kasutamine uurimistöös“ nägid nad, kuidas õpilased kasutasid tehisintellekti oma uurimistöö jaoks materjalide leidmisel ning õppisid saadud infot kriitiliselt hindama ja kontrollima. Nii said külalised näha praktilist näidet sellest, kuidas tehisintellekti õppetöös eesmärgipäraselt ja vastutustundlikult kasutada. 6.v klassi inglise keele tunnis tutvusid külalised väikeklassi õppetööga. See pakkus neile erilist huvi, sest üks nende õpieesmärkidest oli tutvuda erivajadustega õpilaste toetamisega.
Visiidi nädalal toimus koolis ka rebaste ristimine. Selle raames tänasid rebased ehk 10. klasside õpilased kooli sööklas kokkasid maitsva lõuna valmistamise eest. Külalistele jäi eriti silma, kui palju pööratakse meie koolis tähelepanu sellistele väärtustele nagu hoolivus, austus ja sallivus. Nende sõnul jättis see neile väga tugeva mulje. Koolipäeva lõpetas ühine vestlusring, kus külalised jagasid oma tähelepanekuid ning võrdlesid nähtut Sloveenia haridussüsteemi ja koolieluga. Refleksioon oli oluline osa nende Erasmus+ õpilepingus sõnastatud õpieesmärkidest.
Lisaks koolile tutvusid külalised ka Märjamaa kogukonna võimalustega. Nad külastasid Märjamaa Noortekeskust ja Pillerpalli lasteaeda. Külalised olid vaimustuses päeva jooksul nähtust. Erilist huvi pakkusid neile spordihoone mitmekülgsed sportimis- ja majutusvõimalused, noortekeskuse tegevused ning ka kooli aed. Samuti üllatas neid võimalus, et õpilased saavad koolis teha tööpraktikat, näiteks kevaditi. Külalistele meeldis väga ka see, et pärast tunde saavad õpilased osaleda mitmesugustes huviringides ning koolis toimuvad ringid on õpilastele tasuta. Suureks üllatuseks olid neile tehnoloogiaõpetuse, käsitöö ja kodunduse klassid ning seal tehtavad praktilised tööd. Neile avaldas muljet, kui mitmekesiseid ja huvitavaid tegevusi Eesti õpilased nendes õppeainetes teevad.
Päeva jooksul toimunud vestlustes tuli esile mitmeid huvitavaid erinevusi kahe riigi haridussüsteemide ja koolielu vahel. Üks erinevus puudutab õppimiskohustust. Sloveenias on koolikohustus seotud üheksaklassilise põhikooli läbimisega, Eestis aga kestab õppimiskohustus 18-aastaseks saamiseni. Õppekavade võrdlemisel selgus külaliste sõnul ka, et mõnda matemaatika teemad, mida Eestis käsitletakse juba 9. klassis, õpitakse Sloveenias alles 11. klassis. Arutleti ka tehisintellekti kasutamise ja sellega seotud algatuste jätkusuutlikkuse üle. Eesti TI-Hüpe on kavandatud pikaajalisema algatusena, samal ajal kui Sloveenias kestis vastav projekt kaks aastat. Edasised tegevused sõltuvad nüüd suuresti koolidest endist. Igapäevaelus jäi külalistele silma meie kooli ja lasteaia ruumide avarus. Näiteks Pillerpalli lasteaias on magamiseks ja tegevusteks eraldi ruumid, mis erineb nende kodumaa kogemusest. Samuti üllatas neid võimalus, et noored saavad pärast koolipäeva noortekeskuses koos aega veeta. Erinevusi leiti ka õppematerjalide korralduses. Õpikud on õpilastele tasuta nii Eestis kui ka Sloveenias, kuid külaliste sõnul peavad Sloveenias lapsevanemad koolis kasutatavate töövihikute eest ise maksma. Eestis on ka töövihikud põhikooli õpilastele tasuta. Külalistele avaldas muljet ka see, kuidas Eestis toetatakse laste iseseisvust ja korrastatust juba lasteaias. Nad tõid näiteks selle, kuidas lapsed vahetavad iseseisvalt riideid ja panevad need korralikult oma kohale. See oli väike igapäevane detail, mis neile hästi silma jäi.
Kolmepäevane töövarjutusvisiit jätkus 23. septembril Saue Koolis ja 24. septembril Tallinna Avatud Koolis. Nii said Sloveenia haridustöötajad tutvuda kolme erineva Eesti kooli kogemustega ning võtta siit kaasa uusi mõtteid oma igapäevatöösse. Märjamaa päev pakkus võimaluse mitte ainult meie kooli ja kogukonda tutvustada, vaid ka üksteiselt õppida, kogemusi võrrelda ning arutleda selle üle, milliseid võimalusi ja väljakutseid toob haridusse kiiresti arenev tehisintellekt.
Suur tänu kõigile Märjamaa Gümnaasiumi õpetajatele ja töötajatele ning Märjamaa kogukonna asutustele, kes aitasid päeva sisukaks muuta ja külalisi soojalt vastu võtta!
Ly Torn
Märjamaa Gümnaasiumi matemaatika, informaatika ja inglise keele õpetaja
