14/09/2026
Kutsusime täna vanaemad-vanaisad kooli.
Jagame siinkohal selle nädala infokirja mõtisklust:
Vanavanemate päeval saame põhjuse peatuda ja mõelda inimestele, kes on meie peredes nii olulisel kohal - vanaemad ja vanaisad. Vanavanemates on midagi väga erilist - nende lood, mälestused ja teadmine, et nad on olnud olemas juba enne meid. Alati ei ole meil võimalust nendega koos väga palju aega veeta, kuna kõigil on omad toimetused, tihti elame üksteisest kaugel.
Koos olemiseks tuleb aga aega teadlikult võtta, leida võimalusi kohtumiseks, helistamiseks, külla sõitmiseks, koos toimetamiseks või lihtsalt hetkeks, kus ei ole kiire. Kõige olulisem ei ole see, mida koos tehes ette võtame, vaid see, et leiame aja olla koos, kuulata, küsida ja meenutada.
Aeg on üks kummaline nähtus. Meil kõigil on teda ühepalju, aga ometi tundub vahel, et just kõige olulisemate inimeste ja hetkede jaoks jääb seda liiga väheks. Või ei saagi koosveedetud aega olla kunagi piisavalt?
Vanavanemad on meie pere juured. Nad hoiavad endas meie pere lugu - mälestusi aegadest, mida meie ise ei ole näinud, lugusid inimestest, keda me võib-olla ei ole kunagi kohanud, ja teadmisi, mida kuskilt mujalt ei saa. Nemad teavad, millised olid meie pered enne meid, millest tollal unistati, mida läbi elati ja kuidas jõuti siia, kus me täna oleme.
Võib-olla ongi üks vanavanemate suurimaid kingitusi meile see tunne, et me kuulume kuhugi. Et meie lugu ei alga meist, vaid ulatub palju kaugemale.
Rohkem taaskohtumisi vanavanematega!
Tekst: Raina Ventsli
Fotod: Liis Mäesalu
