Vooremaa rahvarõiva nõuandekoda

07/07/2025

GRUPP SAI TÄIS!

Edasi saad panna ennast kirja joone alla, juhuks kui keegi oma kohast loobub...

---------------

Ja siit ta tuleb! Algab registreerimine järgmisesse Vooremaa rahvarõivakooli, kus saab kahe aasta jooksul endale õpetajate käe all päris oma rahvariided valmistada.

Kursus maksab 24x65€ ning toimub Vooremaa rahvarõiva nõuandekojas.

Eelisjärjekorras pääsevad õppima need, kes tahavad teha vana Põhja-Tartumaa rõivaid (Torma, Palamuse, Laiuse, Kursi, Kodavere, Maarja-Magdaleena, Äksi, Tartu-Maarja)!

Kokku mahub õppima 15 nobenäppu, ehk kiirustage seltsimehed unetud!

Kogu täpsem info on toodud registreerimise juures:

Alljärgneva vormi kaudu saad ennast registreerida Vooremaa rahvarõivakooli. Rahvarõivakoolis õppimiseks sõlmitakse iga õppijaga leping, kus kajastuvad täpsemalt õppija ja õppetöö korraldaja kohustused. Tundidega alustame 2025 septembris ning õppetöö toimub iga kuu ühel nädalavahetuse...

04/03/2025

Lugu ühest veidi unustatud tanu tüübist.

Tänast lugu alustame hoopis Põltsamaalt aga lõpuks jõuame otsaga ikkagi Palamusele ka...

Nimelt on teada tuntud, et kunagised Põhja-Viljandimaa ja Põhja-Tartumaa rahvarõivad, mis tänapäeval jäävad otsapidi mõlemad Jõgevamaale, erinesid üksteisest lisaks muule ka tanude poolest. Põhja-Tartumaal kanti madala-sopilisi pehmeid valgeid tanusid, mille all olid juuksed vahru palmitsetud. Põhja-Viljandimaa kihelkondade tanude sopid olid aga kõrged ning juuksed nende all lahtiselt. Kolga-Jaanis oli tanulõige isegi niipalju kõrgustesse väljaveitatud, et nn ratastanu tanusopp kroogiti lehvikulaadselt. Põltsamaal, Pilistveres ja Suure-Jaanis aga olid tanusopid küll kõrgemad kuid pehmed.

Mõned kuud tagasi juhatati mind tekstideni (aitäh Anu Pink 🧚‍♀️), kus kirjeldatakse 1.-7. septembrini 1860. aastal Tartus toimunud rahvarõivastes nukkude näitust. Põltsamaalt olid näitusel väljas kaks nukku - mees ja naine ning nukkudest on tehtud väga detailne kirjeldus. Niipalju detailne, et nende ja säilinud esemete põhjal saab peaaegu uued rahvarõiva komplektid kokku sobitada.

Aga lugege ise:

〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️
Põltsamaa talupoeg.

Mustjas-pruun püstkraega pikk-kuub, mida saab eest rinnalt kinnitada haakide ja aasadega, külgedel on taskud, pikk-kuue peale on seotud punase ja sinisega kootud vöö. Kuue all on sinisest kangast metallnööpidega vatt ja vest, jalas triibulised linased püksid ning peale tõmmatud nahksed säärsaapad. Kaelas on punane rätik, mille alt paistab ülestõstetud linase särgi krae ning mida kõike hoiab koos vitssõlg. Juuksed on pikad ning kaetud mustast kangast mütsiga, millel on nahast nokk.

〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️

Põltsamaa talunaine.

Must pikk-kuub, mis ulatub põlvedest pisut allapoole ning on eest kinnitatud kolme haagiga ning rinnalt ja krae juurest kaunistatud sinise kandiga. P**k seelik on tehtud värvilisest puuvillasest ning ees on valge põll. P**k-kuue all on sinine kampsun, mille kaeluses on punane rätik. Valgel särgil on lai krae, mida hoiab koos suur hõbesõlg. Jalas on valged sukad ning pastlad (?või nahast kingad?). Juuksed ripuvad taga patsi palmitsetuna, lõppedes punase lipsukesega. Pead katab punane tihedalt ümber pea tõmmatud tanu, mille voldid tulevad kokku otsmiku kohal oleva nööbi alla.

〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️〰️

Niisiis. Mehe komplekti saaks vabalt kokku sättida :). Naisega tekkis aga rohkem mõtteid. Näiteks ei ole meil muuseumis säilinud ühtegi "värvilisest puuvillast" seelikut, on põllesid ja muid väiksemaid esemeid. Aga kas seeliku puuvill oli samasugune - me ju päriselt ei tea. Samamoodi tundus mulle selle talunaise tanu kirjeldus väga võõristav ja mõtlesin tükk aega, et mis see otsmiku kohal olev nööp on... Hädast aitas välja muis-keskkond, sest tegelikult on meil muuseumis selliseid tanusid säilinud päris mitmeid (lihtsalt keegi pole neid rahvarõivaste juurde teinud).

Vaata siit Põltsamaa omi:
https://www.muis.ee/museaalview/546408
https://www.muis.ee/museaalview/539111
https://www.muis.ee/museaalview/539775
https://www.muis.ee/museaalview/584508

Ja siit Pilistvere omi:
https://www.muis.ee/museaalview/646913
https://www.muis.ee/museaalview/544390
https://www.muis.ee/museaalview/544932

Ja Kolga-Jaani omi:
https://www.muis.ee/museaalview/565828
https://www.muis.ee/museaalview/578069
https://www.muis.ee/museaalview/581326
https://www.muis.ee/museaalview/565837
https://www.muis.ee/museaalview/929102

Ja nüüd jõuame selleni, et isegi Palamuselt on üks sarnane koos külgeõmmeldud vahruga kogutud:
https://www.muis.ee/museaalview/541852

Lõpetuseks üks grupifoto kõikidest nendest sellise lõikega tanudest. Nagu näha on nad tõesti kas punasest puuvillast või siis ka punaste lillekestega või tegelikult ka heleda trükimustriga. Nüüd siis jääb veel loota, et keegi muuseumis säilinud mõne sellise tanu järgi uue õmbleks ja seda pähe prooviks. Mina tahaks küll väga näha, mismoodi see "tihedalt ümber pea tõmmatud tanu, mille voldid tulevad kokku otsmiku kohal oleva nööbi alla" päriselt kandes välja näeb.

PS: tegelikult kirjeldab seda tanutüüpi ka Ilmari Manninen, lihtsalt minu radarilt oli see kuidagi välja jäänud. Lk 69, kirjutab ta Kolga-Jaani kohta: "Et ratastanu oli ainult pidupuhkude jaoks, kanti kodustes oludes kirjust kattunist või purpurist nudimütsi (pilt 63)".

31/12/2024

Uhiuus kurru-nurru-masin 🤩!

31/12/2024

Rahvarõivakooli naised kinkisid lõpetamisel nõuandekojale kurrutamise masina 🤯!

Teate ju küll, kui palju aega võib võtta kurrutamine ☺️.

No ja nüüd see jõudis kohale ning selleasemel, et koristada ja hakata ette valmistama uue aasta saabumiseks, mina muudkui kurrutan 😇. Samas, parim viis lõpetada ühte käsitöö-aastat!

Aitäh, armsad Vooremaa rahvarõivakooli I lennu lõpetajad! ♥️♥️♥️

Ning imelist uut rahvusliku käsitöö aastat kõigile!

29/12/2024

🤸‍♀️ Tulge lähme tantsupeole! 🤸‍♀️

Täna tikkisid Jõgevamaa Gümnaasiumi segarühma neiud terve päeva enda uusi Torma särke (ERM A 509:5017).

On tunda, et käes on tantsupeo-aasta 😉. Peaaegu kõik jaanuari nädalavahetused saavad olema töised, sest mõni rühm on nõuandekoja hõivanud ja valmistub rahvarõivaid tehes eelseisvaks esimeseks ettetantsimiseks ning suviseks peoks.

Ja seda on alati nii tore pealt vaadata, kuidas ühine käsitöö tegemine mõjutab positiivselt grupidünaamikat. Rääkimata suurenevast rahvarõivaste armasatusest ja kasvavast oskusest neid hinnata ja kanda... 😍

Torma kihelkonna rahvarõivasärgil ERM A 509:5017 (https://www.muis.ee/museaalview/502253) on topelt ristiga nn kaksikristpiste tikand vahele õmmeldud laial õlalapil ning varrukapäras. Meie tikkisime nii varruka kui õlalapi tikandi praegu samale kangatükile, hiljem lõikab õmbleja need sealt lahku (kui kedagi ajab tikkimise joonis sassi).

Selle särgi kohta on huvitav teada veel seda, et muuseumi kogumisandmete kohaselt on see kogutud 1920. aastal Saare talust, Võtikverest, Torma kihelkonnast. Tegelikult võiks aga muuseumi andmeid täpsustada, sest särgi üleandja oli Liisa Berg ning Võtikvere on selles kirjes mõeldud valla, mitte külana. Ja aastatel 1892-1924 oli tegemist hästi suure vallaga, mille piiridesse jäid lisaks Võtikvere mõisale veel Torma mõisa, Vaiatu mõisa ja Kõnnu mõisa maad. Aasta enne seda on ka Liisa Berg muuseumile sarnase lõikega särgi kinkinud (ERM A 255:2). Sellel särgil on juures märge, et see on olnud tema "vanemate omandus". Liisa Berg-e elab muidugi selles suures piirkonnas rohkem, aga on üks 1866. aastal Lullikatku külas sündinud Liisa. Tema klapib üleandjana kõige paremini, sest selles külas on Saare talu olemas (vt kuvatõmmiselt, kus on 1858. aasta hingeloendusel üles loetletud Lullikatku külas Saare talus elanud perekond Berg). Lullikatku küla aga asub üsna Torma külje all, seega ei ole nende särkide Võtikveresse ehk päris rannikule paigutamine üldse õigustatud. Huvitav on veel seegi, et ka kolmas sarnase särgi katke (ERM A 395:139) on 1935. aastal kogutud Lullikatku külast. Võiks ju uskuma jäädagi, et seda tüüpi särgid olid kuidagi selle ühe küla eripära, kuid tegelikult on Eesti Rahva Muuseumis sarnase särgi katke kogutud ka 1941. aastal Tartust (ERM A 509:4875) ning sarnane särk on olnud muuseumikogudes ka Võnnu kihelkonnast (kahjuks praeguseks hävinud, aga Helmi Kurriku 1938. aasta raamatus on säilinud foto).

Olgu siis siin selle postituse juures fotod kõikidest seda tüüpi särkidest 😉.

16/12/2024

Möödunud laupäeval toimus Vooremaa rahvarõivakooli lõpuaktus Palamuse muuseumis. Peamiselt haiguste hooaja tõttu olid kolmeteistkümnest lõpetajast päriselt kohal üheksa.

Õhtu oli korraldatud rännakuna, kus läbi erinevate ajastute ja ajalooliste Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa kihelkondade sai vaadata ja tutvuda just selle ajastu ja kihelkonna rahavarõiva komplektiga. Ajaloolisi vahetekste luges Rasmus Kull ning pillilugusid mängisid Henrik Hinrikus ja Tanel Sakrits. Tänu nendele kolmele sai sellest üks tore ja hoogne rännak! 🥳

Õhtu tegelikud staarid olid aga naised (...ja tuleviku tarbeks meisterdatud põlle ja tanuga neiu 🫣), kes oma rahvarõivaid esitlesid. Nad on kahe aasta jooksul toimunud kursusel ise värvinud seelikulõngad ning kudunud oma seelikud. Tikkinud ja õmmelnud käsitsi särgid. 🪡 Teinud miljon pistest oma pilutikanditega põlledele või ajanud nõelaga taga väikeseid augukesi tanude tülltikandis. Kudunud oma sukad ja kindad. 🧶 Õmmelnud ning linase niidiga ääristanud kõik kampsunite, pikk-kuubede, rüüde ja ühe liistiku õmblusvarud. 🧵 Ise meisterdanud pastlad, viisud, helmekeed, lahttaskud ning luisukotid. Kudunud kirivööd ja põiminud säärepaelad. 🪢 Kudunud kolm suur-rätti. Eraldi võib veel välja tuua Juta ja Eva-Liisa, kes kudusid telgedel kõik kangad, millest nende rõivad on õmmeldud.

Naised, VAU! 🫶🫶🫶🫶🫶

Rahvarõivakooli lõpetasid rännaku järjekorras: Eva-Liisa Kriis, Meeri Sellik, Juta Vahi, Elis Kikka, Piret Lääne, Anne Saarna, Ulrike Kalev, Elika Kiis, Helis Kiis, Anneli Raimets, Kait Metsla, Kristel Deket ja Heli Märtin.

Sellel teekonnal olid neile abiks ja toeks õpetajad:
- Tiina Kull, komplekteerimine, õmblemine, vöö kudumine, kursuse juhendamine
- Kadi Vingisaar, tikkimine
- Anu Pink, kudumine, kottide õmblemine
- Maret Lehis, seelikukanga kudumine
- Eva-Liisa Kriis, suurrättide kudumine
- Inna Raud, pastelde meisterdamine
- Anu Randmaa, säärepaelade punumine
- Liis Luhamaa, seelikulõngade värvimine
- Indrek Ikkonen, ehtimine
- R**t Piiri, rõivaajalugu
- Svetlana Saare, rõivaste puhastamine

Aitäh LEADER projektile (Jõgevamaa Koostöökoda) ning rahvarõivakooli projekti partneritele MTÜ Rahvarõivas ja Palamuse muuseum!

Imeilusad fotod lõpuüritusest tegi
📸 Sandra Urvak

14/12/2024

Vooremaa rahvarõivakooli I lend lõpetas täna!

Kui ägedad naised!

Kui tore õhtu toredate inimeste keskel!

Aitäh Rasmus õhtut vedamast ning Henrik ja Tanel muusikaga meie sündmust vürtsitamast!

Saime palju naerda ja ühe väikese pisara poetada, sest nüüd ongi läbi.

17/11/2024

Eile oli maja jälle tantsurahvast täis. 💃🕺

Külas olid Vassakule noored, kes hakkasid enda rühma poistele Palamuse särke (ERM A 509:5074) valmistama.

Tüdrukud lõikasid lõngamööda välja kõik särgitükid ning õppisid kurrutama ja esikinniseid tikkima. Poisid seevastu õppisid ära, kuidas käib niidist nööpide valmistamine. 🪡

Uskuge mind, nende poiste mõtted on nüüd ja tulevikus rahvarõivasärke vaadates või kätiseid nööpides hoopis teistsugused kui varem...

16/11/2024

Tänases Maahommikus on lugu Vooremaa rahvarõivakoolist 😍.