02/09/2026
At Thursday’s late-night fire ceremony, we will celebrate the birth of the embodiment of divine love, the wisdom of the Siddhas, and the grace of the Cosmic Mother.
The legends of the sacred scriptures are more than stories. Their characters and events can be seen as reflections of processes unfolding within the human inner world. In this way, they become living teachings that we can consciously relate to through the fire ceremony.
According to the legend, Krishna is born in the prison of King Kamsa. Kamsa has been foretold that his rule will one day come to an end through the child of his sister Devaki. He therefore keeps Devaki and Vasudeva imprisoned and seeks to destroy their children as they are born.
Krishna is born at midnight, in darkness and danger. Yet at the moment of his birth, Vasudeva’s chains fall away, the prison gates open, and the newborn Krishna is carried across the Yamuna River to a place of safety, where he can grow.
Seen inwardly, this story carries a profound message:
the prison – our fears, limitations, old patterns, and ego-created identity;
midnight and darkness – the moment when there seems to be no way forward and everything appears lost;
Kamsa – the old inner order that seeks to preserve control and protect familiar patterns;
Krishna’s birth – the emergence of the True Self, inner clarity, true knowledge, and divine consciousness;
the falling of the chains and the opening of the gates – the beginning of freedom from limitations that once seemed insurmountable;
crossing the Yamuna – the understanding that new inner knowledge may initially need protection, care, and time to grow strong.
When real transformation begins, the old inner order may resist. Doubt, fear, the need for control, old habits, or even the desire to abandon the path may become stronger. At the same time, new inner knowledge may still be tender and need time to mature.
Krishna’s birth reminds us that even the darkest moment can contain the seed of freedom and true knowledge.
Yet Krishna is not only a symbol of liberation and wisdom. He also embodies divine love, joy, beauty, and playfulness. He reminds us that the spiritual path is not only about effort and self-transcendence – its deeper fruits can also be lightness, openness, joy, and love.
Thus, turning toward Krishna during tomorrow’s fire ceremony may mean both liberation from that which imprisons us and opening to that which is naturally alive, loving, and joyful within us.
The ceremony will also be offered in deep gratitude to Mahasiddha Agastiyar, the great realized Siddha who continues to serve humanity, and to Bhuvaneshwari, the Divine Mother, who holds, nourishes, and embraces all of creation within the infinite space of consciousness.
More information can be found here:
https://www.shivatempleestonia.org/event-info/yagya-krishna-janmasthami-agastiyar-argha-bhuwaneshwari
🟡
Neljapäevasel hilisöisel tuletseremoonial tähistame jumaliku armastuse kehastuse sündi, siddhade tarkust ja kosmilise ema armu.
Pühakirjade legendid pole vaid lood – nende tegelased ja sündmused peegeldavad inimese sisemaailmas toimuvaid protsesse. Nii muutuvad need elavaks õpetuseks, millega saame ka tuletseremoonial teadlikult suhestuda.
Krishna sünnib legendi järgi kuningas Kamsa vanglas. Kamsale on ennustatud, et tema võim saab lõpu tema õe, Devaki lapse kaudu. Seetõttu hoiab ta Devakit ja Vasudevat vangistuses, et nende sündivad lapsed hävitada. Krishna sünnib südaööl, keset pimedust ja ohtu. Tema sünni järel langevad aga imekombel Vasudeva ahelad, vanglaväravad avanevad ning vastsündinud Krishna viiakse üle Yamuna jõe turvalisse paika, kus ta saab kasvada.
Selles legendis olevale saab anda otseselt inimeses toimuvaga seonduvaid tähendusi.
vangla – meie piirangud, hirmud, vanad mustrid ja ego loodud identiteet;
südaöö ja pimedus – hetk, mil väljapääsu justkui pole ja lootusetus paneb uskuma, et kõik on kadunud;
Kamsa – ego kaitsemehhanism, harjumuspärane identiteet ja vajadus kontrollida ning vanu mustreid kaitsta;
Krishna sünd – tõelise Mina, selguse, sisemise teadmise ja jumaliku teadvuse esiletulek inimeses;
ahelate langemine ja vanglaväravate avanemine – uue äratundmisega hakkavad seni ületamatuna tundunud sisemised piirangud oma jõudu kaotama;
Yamuna ületamine ja turvalisse paika jõudmine – uus teadmine vajab alguses kaitsmist ja hoidmist, et see saaks kasvada ja tugevaks saada.
Tõelise muutuse lähenedes võib vana sisemine kord sellele vastu hakata. Võivad tugevneda kahtlused, hirm, kontrollivajadus, vanad käitumismustrid või isegi soov kogu teekond pooleli jätta. Samas võib uus teadmine olla alles õrn ja vajada küpsemiseks aega. Krishna sünnilugu võib seega tiivustada edasi liikuma, meenutades, et kõige pimedamas hetkes võib peidus olla potentsiaal saavutada vabadus ja teadmine.
Kuid Krishna ei sümboliseeri ainult vabanemist ja sisemist teadmist. Temaga seostuvad ka jumalik armastus, rõõm ja mängulisus. Krishna meenutab, et vaimne tee ei pea olema ainult raske eneseületamine – selle sügavamaks viljaks võivad olla ka kergus, rõõm, ilu ja armastus.
Nii võib homsel tuletseremoonial Krishna poole pöördumine tähendada korraga nii vabanemist sellest, mis meid vangistab, kui ka avanemist sellele, mis meis on loomupäraselt elav, armastav ja rõõmus.
Homne tuletseremoonia on pühendatud ka sügavaks tänuks suurele siddhale, Agastiyarile, kes täielikult vabanenuna on inimkonda aitamas ning jumalikule emale Bhuwaneshwarile, kes teadvuse lõputus ruumis hoiab ja toidab kogu loodut.
Rohkem infot leiad siit:
https://www.shivatempleestonia.org/et/event-info/yagya-krishna-janmasthami-agastiyar-argha-bhuwaneshwari