21/09/2026
Kooliaasta algas V klassil geograafia epohhiga. Enne, kui Eesti kaardile ja epohhivihikusse jõuab, on hea teda oma silmadega kaeda, jalgade ja ratastega läbi liikuda ning südamega kogeda.
Kaunil sügisesel teisipäeval asusid V klassi poisid koos õpetaja Katrini ja lapsevanem Liliaga rattaretkele. Meie teekond viis Aruküla hiidrahnu juurde, Kurgla rabajärve äärde, Kostivere karstialale ning lõpuks Rebala muuseumisse ja muistsete kivikalmete juurde.
Iga peatus avas killukese Eestimaast – rääkisime rahnudest, soodest ja rabadest, allikatest, jõgedest, järvedest ja karstinähtustest ning pronksiaja inimeste elust. Rebala giid Merilin jutustas lugusid, mis aitasid sel kaugel ajastul hetkeks justkui elavaks saada.
Päeva lõpuks olime läbinud ligi 30 kilomeetrit. Rattad veeresid, vestlused kulgesid ja teadmised kasvasid märkamatult.
Just nii sünnivad õppetunnid, mis jäävad meelde – kui õppimine toimub liikudes, avastades ja üheskoos kogedes.
