Katre Kulbok

Me elame tihti nagu päris elu algaks kunagi hiljem.

Kui mul on rohkem raha.
Kui mul on rohkem aega.
Kui ma olen kõhnem.
Kui ma leian kaaslase.
Kui ma olen enesekindlam.
Kui ma lõpuks jõuan…

Aga elu ei oota.
See toimub täna.
Nendes täiesti tavalistes hommikutes.
Nendes jalutuskäikudes.
Vestlustes.
Naerudes.
Vaikuses.

Päeva lõpuks oled sina see, kes oma elu elab.

Seega küsi endalt:
Kas ma elan elu, mida ma päriselt tahan? Või ainult ootan seda?

Ära oota “õiget hetke”, et hakata kandma seda kleiti, minna sellele reisile, proovida midagi uut või öelda välja seda, mida sa tegelikult tunned.
Sest ühel päeval vaatad tagasi mitte sellele, mida sa tegid.
Vaid sellele, mida sa kogu aeg edasi lükkasid.

Päris elu ei alga siis, kui kõik on paigas. Päris elu toimub juba praegu. ✨

Olen end taaskord tabanud mõttelt naised ja mehed ja see, mis sotsiaalmeedias toimub. Ehk mõlemad pooled teevad üksteist tihti maha ja siis samas soovitakse ikkagi ka suhet vastaspoolega, kuid nii see asi ei käi. Kui Sul pole usku enam vastaspoolde, et kõik mehed on sead ja kõik naised ussid, siis miks Sa peaksid kedagi paremat enda ellu tõmbama? Sa saad seda, mida Sa usud.
Mida selgemalt me teame, mida me enda elus tahame, seda selgemalt me ka saame. Kui Sa ütled naisena, et kõik mehed on nõmedad ja samas soovid endale toredat kaaslast kõrvale, siis see on väga segane. Esmalt on vaja Sul tegeleda oma uskumustega ja keskenduda sellele, et imelisi mehi on küll ja küll. Võib-olla naisena ongi vaja Sul hetkel endaga veidike tegeleda, enda uskumustega, muuta kohti, kus Sa meestega tutvud, tunda end enda elus hästi. Ja siinkohal ma tahan meeldetuletada, et naised, ka meie seas on neid, kes peavad end kätte võtma, kes peavad hakkama enda elu ja heaolu eest vastutama, end armastama ja väärtustama. Ma näen nii palju, kuidas naised tahavad ja tahavad ja see nimekiri, milline mees peaks olema, on p**k, kuid ise midagi vastu ei paku. Sest nii palju levib ka täna seda, et ma ju olen kõike paremat väärt ja ma ei peagi midagi tegema. Jah, me kõik oleme kõike paremat väärt, Sina oled, mina olen, mehed on ka. Kuid me kõik peame vastutama selle eest, et me oleksime parimad versioonid endast. Et meie elu ei oleks ainult väline kest, et meis oleks sisu. Et meil ei oleks ootused ainult teistele, et teised meie elu paremaks teeksid, vaid me teeme ise esmalt enda elu paremaks. Nii naiste kui ka meeste seas on imelisi inimesi ja mitte üldse nii imelisi. Kuid sina pead tegema enda uskumustega tööd ja tegema selgeks, mida sa tahad ja ei taha. Ära ütle, et kõik mehed on sead ja siis oota, et sinu ellu tuleks sinu unistuste mees. Tee tööd nende uskumustega ja loo endaga esmalt ilus suhe. See on iga kell parem, kui teha erinevaid pooli maha ja samas nutta, kus on minu prints või printsess. Ja kui Sa oled endaga paremas kohas, siis isegi kui tuleb keegi, kes ei peaks Sinu elus olema, siis Sa lahkud sellest kohast veelgi kiiremini.

Me kipume imetlema inimeste edu, aga unustame, et edu on peaaegu alati ehitatud ebaõnnestumiste peale.

Iga “ei”, iga eksimus, iga vale otsus ja iga kord, kui pidid uuesti alustama, õpetas midagi, mida edu poleks kunagi õpetanud.

Ära lase ühel ebaõnnestumisel otsustada, milleks sa võimeline oled.

Sest ainus inimene, kes päriselt ebaõnnestub, on see, kes lõpetab proovimise.

Edu ei tähenda, et sa ei ebaõnnestu. Edu tähendab, et sa ei lõpeta proovimist💯

Mulle tundub, et üks suurimaid põhjuseid, miks inimesed on väsinud, ülekoormatud või tunnevad, et nad on iseenda kaotanud, on see, et nad püüavad liiga kaua vältida teiste pettumust.

Ütled “jah”, kuigi tahaksid öelda “ei”.
Võtad rohkem kohustusi, kui sul tegelikult kanda on.
Jääd suhtesse, töösse või olukorda, mis ei tee sind enam õnnelikuks, sest kardad, mida teised arvavad või tunnevad.

Kuid tõde on see, et sa ei saa elada elu, kus keegi sinus kunagi ei pettu.
Iga kord, kui valid iseenda, oma piirid või oma rahu, võib keegi tunda pettumust.
Ja see ei tähenda, et sa oled isekas.
See ei tähenda, et sa oled halb inimene.

See tähendab lihtsalt, et sa lõpetad elu elamise teiste ootuste järgi.
Piirid ei ole karistus teistele.
Need on hoolitsus iseenda eest.
Ja paradoksaalsel kombel on just piirid sageli need, mis loovad kõige tervemad ja ausamad suhted🤍✨

On alles aasta olnud.
Vaatad tagasi kuule, siis ei saa vahel arugi, et midagi oleks tehtud või muutunud. Vaatad tagasi aastale, siis see on hoopis midagi muud.
Minu enda sünnipäev ei ole olnud minu jaoks tihti midagi nii meeldivat, eks siin ka varasemad kogemused lapsepõlvest jne. Kuid eks ka see, et pole pere, kellega seda tähistada. Kuid viimaste aastatega ma olen seda muutma hakanud ja pean oma sünnipäeva selle järgi, kuidas ma tahan seda päeva mäletada. Eilne päev jääb mulle meelde. 34 km joosta ei ole tegelikult midagi tavapärast, isegi kui see nii võib tunduda. Kuid veelgi rohkem jääb meelde terve aasta. 33 oli kindlasti üks muutuste, kogemusterohke aasta. Ja sellel aastal on muutused veel eriti suure hoo sisse saanud. Kui aasta algas suhtest laiali minekuga, nii paljude ja ägedate esinemistega, oma esimese tootega, kogukonnaga, siis nüüd ma olen liikunud kohta, kus on palju enda avastamist läbi uute tegevuste, uute asjade õppimine, sport ja ka enda töö suuna muutmine. Olles siin viimane nädal ka sotsiaalmeediast eemal, siis seegi andis teisi vaateid ja mõtteid palju juurde.
Nii palju vabanemist on sellel aastal tulnud asjadest ja inimestest.
Väga, väga põnevil, kuidas kõik edasi läheb.
Mida aastat. Kui äge on ikka elu, kui seda elada ja minna ebamugavusse, tundmatusse. Tuttavad asjad ei ava sinu elus uksi, mitte tuttavad avavad.
Mulle meeldib see, kes ma olen olnud, kes ma täna olen ja kelleks ma olen saamas. Ega pikemalt ei kirjutagi lahti, sest kes on minuga siin terve aasta olnud, on näinud seda teekonda ja muutusi. Ja suur aitäh teile, kes võtsid aja, et õnne soovida. Ja suur aitäh kõigile, kes on endiselt siin lehel minuga sellel teekonnal kaasas. See läheb aina põnevamaks😍✨🤍

Bye!
Ma ei tea, millal sina tegid viimati sotsiaalmeediast pikema pausi, kuid ma arvan, et ma pole kindlasti pea 10 aastat seda teinud. Võib-olla üksikud päevad aastas tulevad ja vahel kindlasti ka seda mitte, sest minu töö on sellega väga tugevalt tänaseks seotud. Ma kas alati jagan ise siin midagi, suhtlen klientidega või tarbin sisu.
Ja vähemalt minul, kui minu sünnipäev läheneb, siis see paneb jälle rohkem enda elu ja valikuid vaatlema, seega otsustasin, ma võtan nädalase pausi siit. Ehk ma ei postita, ei kirjuta ja ei tarbi ka sisu. Kellel vaja mind kätte saada, siis teab minu numbrit ja/või läbi messengeri.
Võtan selle aja, et veidi teha teisi asju, vaadata enda valikutele otsa ja teha muudatusi. Lisaks mul on mõned kursuste ideed ja tahaks need ka kirja saada.
Peaks mainina, et ma olen põnevil, sest nii kaua, kui ma olen sotsiaalmeediat teinud tööna, siis sellist pausi pole mul olnud.
Näeme nädala pärast! ✨

Mulle tundub, et üks raskemaid asju elus on lahti lasta sellest, kelleks teised arvasid, et sa peaksid saama.

Et sul peaks olema selline töö.

Selline suhe.

Selline keha.

Selline kodu.

Et sa peaksid selleks vanuseks abielluma.

Saama emaks.

Teenima rohkem.

Või hoopis vähem töötama.

Reisima.

Mitte reisima.

Kõigil näib olevat arvamus selle kohta, milline sinu elu peaks välja nägema.

Aga mitte keegi ei ela seda elu sinu eest.

Ja mida kauem me proovime vastata teiste ootustele, seda kaugemale liigume iseendast.

Ühel hetkel tuleb lihtsalt küsida:

Kui ma võtaksin kõigi teiste arvamused korraks ära… millise elu ma ise valiksin?

Sest lõpuks ei ole oluline, kas sinu elu vastab kellegi teise ootustele.

Oluline on see, kas sina tunned ennast selles elus koduselt.

🤍

Ära ela elu, mis näeb teiste jaoks õige välja. Ela elu, mis tundub sinu jaoks õige👸🙏

Inspo