15/12/2022
Murrud jagunevad kümnendmurdudeks ja harilikeks murdudeks.
Postituses "Murrud I" on lähemalt räägitud, mis on kümnendmurrud ja kuidas neid liigitatakse.
Seekord vaatame lähemalt harilikke murde.
Harilik murd on kahe täisarvu a ja b jagatisena esitatud ratsionaalarvu avaldis kujul a/b, kus b ei ole 0.
Harilik murd esitatakse murrujoone abil ning murrujoone kohal asub lugeja ja murrujoone all asub nimetaja.
Harilik murd näitab, mitmeks võrdseks osaks on tervik jaotatud ja mitu osa sellest on võetud. Ehk murru nimetaja näitab mitmeks osaks on tervik jaotatud ja lugeja näitab meile, mitu osa on võetud tervikust.
Harilikud murrud liigituvad liht- ja ligimurruks ning segaarvuks.
Lihtmurd on murd, mille lugeja on väiksem kui nimetaja.
Liigmurd on murd, mille lugeja on suurem kui nimetaja või nimetajaga võrdne.
Segaarv koosneb täisosast ja murdosast.
Tasub teada! Kõiki liigmurde on võimalik esitada segaarvuna ja segaarve on võimalik esitada liigmurruna.
Hariliku murru põhiomaduseks on, et hariliku murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga.
Kui hariliku murru lugejat ja nimetajat korrutama ühe ja sama nullist erineva arvuga, siis nimetatakse seda laiendamiseks. Graafikul tähendab see, et tervik on jaotatud rohkemateks osadeks ja ka võetud on rohkem osasid.
Kui hariliku murru lugejat ja nimetajat jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga, siis nimetatakse seda taandamiseks. Graafikul tähendab see, et tervik on jaotatud vähemateks osadeks ja kavõetud on vähem osasid.