Veestik.info

Harrastusteaduse päeva järelkaja!

https://kliimaministeerium.ee/uudised/kui-jogi-kohtub-kogukonnaga-harrastusteaduse-paev-tallinna-ulikoolis-pani-vett-ja-inimesi

Kuidas ma saame Eesti veestiku korda?

Harrastusteaduse päeva esineja 19. November

Laila Meister: "Sõitsin kogu elu Tallinna ja Ida-Viru vahet, paikselt elama jäin isa sünnikodus Purtse jõe kaldal 2009. aastal. Ajal, mil kogukond suhtus Purtse jõkke veel üsna ükskõikselt. Siis oli see kohalike jaoks lihtsalt üks solgikraav ja oldi harjutud, et jõge ei kasutata. Kuid sisimas pakitses soov lootusetuna näivat olukorda parandada. Nii sündiski Purtse Jõe Arenduskeskus ja aastal 2010 hakkas toimuma festival PurFest. Purtse jõge puudutavate arutelude ja seminaride kõrvale sai pandud kokku mitmekesine kultuuriprogramm. Näiteks esimesel aastal esines Purtse jõe suudmes ansambel Metsatöll, toimus kunstiline performance Püssi tuhamäel ja jõeetendus liikuvatel parvedel."

Harrastusteaduse päeva esineja 19. November

Monika Suškevičs on Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli kaasprofessor. Tema uurimistöö keskendub osalusdemokraatia toimimise analüüsile keskkonnahoiu teemadel, huvi pakuvad ka kvalitatiivsed ja süstemaatiliste kirjandusülevaadete metoodilised aspektid.

Harrastusteaduse päeva esineja 19. November

Christel Rose Bachmann on loomaökoloogia nooremteadur Tartu Ülikoolis ja Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist. Ta uurib nahkhiirte ökoloogiat ja tervisenäitajaid ning tegeleb harrastusteaduse arendamisega, et ühendada teadlasi, asutusi ja loodushuvilisi ühise eesmärgi nimel – tutvustada inimestele nahkhiiri ja aidata säilitada nende elupaiku.

Kutsume harrastusteaduse seminarile ja arutelupäevale!

Fookuses on Eesti veestiku hoidmine, teadlikkuse suurendamine ja kogukondade kaasamine.

📅 Aeg: 19. november, 10:30–16:30
📍 Koht: Tallinna Ülikool, Narva mnt 29, ASTRA A-206

👉Esinejad ja teemad:
• Riho Kinks (ETAG) — harrastuse ja teaduse suhestumine
• Christel Rose Bachmann (UT, KAUR) — nahkhiirte ja veeökosüsteemide seire
• Monika Suškevičs (EMÜ) — vabatahtlike roll veeseires
• Laila Meister (MTÜ Purtse Jõe Arenduskeskus) — Purtse jõe lugu ja kogukonna panus
• Jaanus Terasmaa (TLÜ) — veestik.info ja allikad.info õppetunnid

👉Pärast ettekandeid töötame väikestes rühmades:
💧 millist infot veestiku kohta veel koguda ja milliste vahenditega;
💧 kuidas kogutud andmeid arusaadavalt visualiseerida;
💧 kuidas käivitada asukohapõhiseid uuringuid (andmete kogumine, aruanded, kaasamine);
💧 kuidas kogukondi tõhusalt kaasa haarata;
💧 kuidas vabatahtlike toel teha üle-eestilist reostuskoormuse seiret;
💧 kuidas siduda harrastusteadus õppetööga.

👉Miks tulla?
Inspireerivad ettekanded, sisuline kaasarääkimine veestiku vabatahtlikes seiretes, uued kontaktid ning ühine panus harrastusteaduse arengusse.

🔗 Registreerimine (25 kohta, eelregistreerimine kohustuslik):
https://forms.gle/fK7pV4svLiKEixAJ7

ℹ️ Lisainfo: liitu üritusega Facebookis ja jaga kutset oma võrgustikes!
https://www.facebook.com/events/1222265729917503

👉Korraldajad ja toetajad:
TLÜ LTI Ökoloogia keskus; Eesti Teadusagentuur (EL TeaMe 3.0 kaasrahastus); LIFE adaptest LIFE WetEST.

Sellel sügisel läks Tallinna Ülikoolis käima tudengiprojekt, kus koos Nõmme linnaosaga ja Heidelbergi linnaga (Saksamaa) tegeleme kriisiolukordades vee kättesaadavuse küsimustega.

Kas sina tead kus on sinule lähim allikas või salvkaev ja milline on selle veekvaliteet?

Piltidel esimesed välitööd Nõmme allikatel.

Veestik.info andmebaas täienes suvel ka tublide GLOBE Eesti õpilaste mõõtmistulemustega!

Kuigi Eestis on suuremate riikidega võrreldes ametlikke supluskohti vähe (vaid 65) - ning paljud neist on siseveekogudes - on isegi nende väheste veekvaliteet üsna kehva.

Mis sa arvad - milline oleks pilt siis, kui võrdlusesse saaks lisada ka kõik need teised sajad ujumiskohad, mille olukorda praegu keegi ei seira ja igasugused andmed puuduvad?

Kuumal suvepäeval on paljudele meist põhiline küsimus, kuhu minna ujuma? 🏊‍♀️

Euroopa Liidus on kõige rohkem kõrgeima veekvaliteediga supluskohti Küprosel (99,2%), Bulgaarias (97,9%), Kreekas (97%), Austrias (95,8%) ja Horvaatias (95,2%).

Eestis tasub enne suplema minemist vaadata üle veekvaliteet Terviseameti lehelt: https://vtiav.sm.ee/index.php/?active_tab_id=SV

ELi supluskohtade veekvaliteedi kohta leiad rohkem infot Euroopa Parlamendi veebilehelt: https://www.europarl.europa.eu/topics/et/article/20170705STO79030/ujuma-vaata-milline-on-suplusvee-kvaliteet-euroopas

📸 Euroopa Parlament