TLÜ ühiskonnateaduste instituut / ÜTI

Oled tegev maakler ning soovid täiendada oma teadmisi, omandada kinnisvaramaakleri 5. või 6. taseme kutsetunnistust või seda taastõendada? Tule ja tee seda Tallinna Ülikoolis!

Koolitusel käsitleme süsteemselt kõiki eksamiks vajalikke teemasid alates tsiviil- ja võlaõigusest kuni kinnisvara hindamise, planeerimisõiguse ning kutse-eetikani.

📅 22.09–08.10.2026 (detailse ajakava leiab koolituse sisulehelt)
📌Koolitused toimuvad mõlemale tasemele koos, v.a 2 viimast loengut!

👉 Vaata täpsemat ajakava, koolituse sisu ja registreeru (link kommentaarides)

Kuidas toetada õpilaste vaimset tervist enda ressursse ammendamata?🧠

Õpetaja töö nõuab igapäevaselt tohutult empaatiat ja kohanemisvõimet. Tallinna Ülikooli tasuta täiendkoolitus „Vaimne tervis ja heaolu õpikeskkonnas“ pakub praktilisi pedagoogilisi tööriistu, mis aitavad luua turvalise õpikeskkonna ja toetada õpilaste vaimset heaolu.

Koolitusel õpid:
✔️ Kuidas luua klassiruumis turva- ja kuuluvustunnet
✔️ Kuidas märgata ja arvestada õppijate erinevaid vajadusi
✔️ Kuidas hoida sealjuures ka enda piire ja piisavat energiat

📌 Koolitus on TASUTA, kuid vajalik on eelnev registreerimine
⏰ Registreeruda saab kuni 01.10.2026

👇 Loe koolituse kohta täpsemalt ja registreeru – link on kommentaarides!

📰 Kus jooksevad riigiõiguslikud piirid?

Tallinna Ülikooli avaliku õiguse ja õigusteooria külalisprofessor Madis Ernits vastab olulisele küsimusele: millised õiguslikud ja eetilised raamid kaasnevad õiguskantsleri võimaliku kandideerimisega Vabariigi Presidendi ametikohale?

Sõltumatu ametiisiku roll ja võimalike huvide konfliktide ennetamine tõstatavad põhimõttelisi küsimusi, mida autor avab süvitsi põhiseaduse mõttest lähtuvalt.

Loe pikemalt siit👇

Madis Ernits: õiguskantsleri presidendikandidatuurist Kas õiguskantsler saab ametist lahkumata anda nõusoleku oma kandidatuuri ülesseadmiseks? Kui ametis olev õiguskantsler asub kandideerima presidendiks, siis soovib ta saada tema poolt järelevalvatavalt institutsioonilt otsust, mille vastu on tal otsene isiklik huvi, kuid mida see institutsioon e...

Meie riigiteaduste tudeng Linda Lees võtab koos Tartu Ülikooli õigusteaduse tudengi Robert Pappeliga sõna Eesti kliimaseaduse tuleviku teemal.

💬Autorid rõhutavad põlvkondadevahelise õigluse olulisust, sest tänased poliitilised otsused ei tohi jääda tulevaste põlvede kanda.

Loe ingliskeelset arvamuslugu siit 👇

Linda Lees and Robert Pappel: Passing an effective Climate Act cannot wait We need an ambitious climate law that enables Estonia to meet its international obligations. The current draft of the Climate‑Resilient Economy Act does not consider the rights of future generations and offers no certainty for young people, write Linda Lees and Robert Pappel.

Meie oleme Arvamusfestivalil kohal, tule sinagi! 🗣️

Juba 7.–8. augustil toimub Paides järjekordne Arvamusfestival, kus võetakse luubi alla ühiskonna põletavaimad teemad. Ka Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadlased ja eksperdid on kohal, et tuua aruteludesse teaduspõhist vaadet.

Kui sind huvitavad teemad nagu üksildus, demograafia, demokraatia julgeolekustamine või tööturg, siis tule kindlasti kuulama ja kaasa mõtlema!

Meie inimesed leiab järgmistest aruteludest:

🔹 Üksilduse rohi: kes vastutab üksilduse eest? – Olga Lupanova (ÜTI nooremteadur)
🔹 Rahvarindest selgrootuseni: protestikultuuri (taand)areng Eestis – Birgit Poopuu (rahvusvaheliste suhete professor)
🔹 Kas laste saamine on täna valik või privileeg? – Mark Gortfelder (demograafia teadur)
🔹 Ekspert ekraanil, märklaud seljal: mis on ekspertarvamuse hind? – Arutelujuht: Mari-Liis Jakobson (võrdleva poliitika dotsent)
🔹 Kas töötamine päästab Eestis vaesusest? Räägime miinimumpalgast – Kairit Kall (sotsiaalteadlane)
🔹 Alushariduse agenda 2027–2031: mida Eesti peab nüüd otsustama? – Arutelujuht: Kristina Šadeiko-Liiva (doktorant ja projekti koordinaator)
🔹 Julgeolekustamine – paratamatus või autokratiseerumise libe nõlv? – Tõnis Saarts (võrdleva poliitika dotsent)
🔹 Kriis ei vabasta juhtimisest – Arutelujuht: Ave Laas (ÜTI nooremteadur, Targa Töö Ühingu juht)

Tutvu festivali kavaga siin: arvamusfestival.ee/kava2026/ #/

Kohtumiseni Paides!👋

Arvamusfestival 2024 Aftermovie 2024. aasta Arvamusfestivali on võimalik uuesti kogeda läbi toreda ...

🗳️ Kas 16-aastaselt hääletamine on risk või võimalus noorte ja Eesti tuleviku jaoks?

Poliitiline usaldamatus ja populism ei ole pelgalt kergeusklikkuse küsimus, vaid sageli hoopis süsteemse võõrandumise ja kodanikuhariduse puudumise sümptom. Kaugus institutsioonidest teeb lihtsatele lahendustele vastuvõtlikuks igas vanuses inimesed.

Tallinna Ülikooli riigiteaduste tudeng Eliise Lepp analüüsib oma arvamusloos valimisea langetamise rolli Eesti poliitilises kultuuris:

👉 Aeg murda Nõukogude pärandit: Vabas Eestis kasvanud noortel on potentsiaali muuta meie poliitkultuuri tulevikku vaatavamaks.
👉 Tulevik kuulub noortele: Vananevas ühiskonnas on oht demograafilise ebakõla tekkeks, kus pikemaajalisi otsuseid teevad need, kes tagajärgi enam kandma ei pea.
👉 Õpetus Austriast: Kui seal valimisiga 16 eluaastale langetati, tõusis noorte huvi poliitika vastu hüppeliselt ning nende valikud olid sama kaalutletud kui täiskasvanutel.

Noorte kaasamine koos tugeva kodanikuharidusega ei ole risk, vaid pikaajaline investeering ühiskonna sidususse! 🇪🇪

Loe pikemalt arvamusloost! 👇

Eliise Lepp: valimisea langetamise rollist Eesti poliitilises kultuuris Luues keskkonna, mis pakub noortele nii võimalusi kui ka oskusi poliitilisel maastikul orienteerumiseks, suurendame noortes huvi ühiskondlike teemade vastu, mis omakorda tõstab ka tõenäosust, et noorte jaoks olulised teemad saavad ühiskonnas rohkem tähelepanu, kirjutab Eliise Lepp.

Kas sul on õigus pärast tööpäeva lõppu ülemuse kõnedele mitte vastata? 📵💼

Nutitelefonid ja kaugtöö on muutnud meid kättesaadavaks 24/7. Paljud meist on tundnud survet vastata e-kirjadele või sõnumitele ka hilisõhtul, puhkepäevadel või puhkuse ajal. Kuid mida ütleb selle kohta seadus?

Meie õigusteaduse vilistlane Helerin Ratassepp analüüsis oma magistritöös üht modernse töökeskkonna suurimat väljakutset: „Töötaja õigus olla mitte kättesaadav“.

Uurimusest selguvad olulised juriidilised ja praktilised tõdemused:
🔸Õigus "pistik välja tõmmata" (Right to disconnect): Euroopas kogub üha enam populaarsust regulatsioon, mis kaitseb töötajat privaatsust ja vaba aega. Töö uurib, kuidas on see õigus reguleeritud rahvusvaheliselt ja milline on seis Eesti õigusruumis.
🔸Töö- ja puhkeaja piiride sisenemine: Kus jookseb juriidiline piir, kui töötaja teeb kaugtööd? Kas "igaks juhuks" meilide kontrollimine kodus on tegelikult ületunnitöö ja kuidas peaks tööandja seda kompenseerima?
🔸Mõju tervisele ja produktiivsusele: Analüüs toob välja, et pidev kättesaadavuse ootus ei tõsta töötegevuse tõhusust, vaid viib töötajate läbipõlemiseni, ärevushäireteni ja motivatsioonilanguseni. Töö pakub välja lahendusi, kuidas organisatsioonid saaksid luua tervislikumat töökultuuri.

See on oluline lugemine nii igale töötajale, kes soovib kaitsta oma vaba aega, kui ka tööandjale, kes tahab hoida oma meeskonda tervena ja tegusana.

Loe seda õigusalast uurimust otse ETERA-st👇

Töötaja õigus mitte olla kättesaadav | ETERA | ETERA