Summer Fit Personaaltreeningud

Summer Fit Personaaltreeningud PERSONAALTREENER TALLINNAS
8 aastat kogemust+EOK kutsetunnistus
Sinu sportlike eesmärkide, tervislikuma liikuvama elustiili ja parema tervise loomiseks.

Personaaltreeningud
Treeningkonsultatsioon
Toitumisnõustamine
Online juhendamine Ole julge, tee esimene samm ja alustame teekonda Sinu eesmärkide suunas!

Täna on rahvusvaheline treenerite päev. 🤍Olen seda tööd teinud juba üle 8 aasta ja mida kauem teen, seda rohkem saan aru...
25/09/2026

Täna on rahvusvaheline treenerite päev. 🤍

Olen seda tööd teinud juba üle 8 aasta ja mida kauem teen, seda rohkem saan aru, kui palju treeneriks olemine tegelikult endas sisaldab.

Loomulikult on meie töö põhiosa treeningute planeerimine, tehnika ja harjutuste õpetamine ning inimeste füüsiliselt tugevamaks aitamine. Sinna juurde kuuluvad toitumine, taastumine ja muud arengut mõjutavad elustiilitegurid. Kõige selle kohandamine vastavalt inimesele nõuab teadmisi, tähelepanelikkust ja pidevat õppimist.

Aga selle kõrval töötame ikkagi inimestega, kellel kõigil on oma elu, eesmärgid ja erinevad vajadused. Hea treeneritöö tähendab ka oskust inimest tundma õppida ja mõista, mis just tema puhul kõige paremini toimib.

Seetõttu on treeneritöös päris suur osa ka kuulamisel, suhtlemisel ja oskusel erinevaid inimesi mõista ning oma lähenemist vastavalt sellele kohandada. Psühholoogiat on selles töös ilmselt rohkem, kui kõrvalt vaadates arvata võiks.

Üks ägedamaid asju selle töö juures on näha, kuidas inimene aja jooksul muutub. Kuidas ta saab tugevamaks ja osavamaks, liigub paremini või näiteks valuvabamalt, jõuab enda jaoks oluliste eesmärkideni ning hakkab järjest rohkem uskuma enda võimekusse.

Mõnikord saad treenerina olla väike osa sellest, et kellegi elu liigub päriselt paremas suunas. Minu jaoks on sellel väga suur väärtus.

Samal ajal õpetavad ka kliendid mulle pidevalt midagi inimestest, treenimisest ja sellest, kui erinevaid teid pidi võib ühe eesmärgini jõuda.

Mul on täiega hea meel, et sellest sai minu töö ja arvan endiselt, et mul on maailma üks ägedamaid ameteid. See on minu keskkond ja koht, kus ma lähen suht alati põlema.

Head treenerite päeva kõigile kolleegidele!

Jõutrenn ei asenda aeroobset treeningut. Ka üldised liikumissoovitused käsitlevad neid eraldi: tervise ja füüsilise võim...
15/09/2026

Jõutrenn ei asenda aeroobset treeningut. Ka üldised liikumissoovitused käsitlevad neid eraldi: tervise ja füüsilise võimekuse jaoks tasub arendada mõlemat.

Mida rohkem ma ise jõutrenni teen, seda rohkem tunnen, et tahan sinna teist tüüpi liikumist kõrvale.

Tunnen lihtsalt päriselt vahet. Kardiotreeningud annavad kehale ja liigestele teistsugust liikumist ning koormust kui rasked jõutrennid, panevad vereringe tööle ja mõjuvad pärast raskeid kangipäevi lihtsalt hästi.

Lisaks tunnen, et parem aeroobne võimekus annab mulle juurde ka jõusaalis — eriti rasketel päevadel, kus töövõime ja seeriatevaheline taastumine hakkavad päriselt rolli mängima.

Ja mind huvitab täiesti eraldi ka enda südame-veresoonkonna võimekuse arendamine. Praegu teen lisaks kõndimisele umbes kaks kardiotrenni nädalas, enamasti rattaga. Talvel liigub see ilmselt rohkem jõusaali.

Minu jaoks ei ole kardio jõutrenni vastand. Pigem üks osa sellest, et keha oleks päriselt võimekas ja terve.

Kui tahad jõu- ja aeroobset võimekust korraga arendada, siis võimalusel hoiaksin raskemad jõu- ja kardiotreeningud eri päevadel.
2022. aasta meta-analüüsis ei vähendanud nende kombineerimine üldiselt lihaskasvu ega maksimaaljõu arengut, kuid plahvatusliku jõu puhul oli segav mõju väiksem, kui treeningud olid vähemalt 3 h eraldi. PMID 34757594.

Kui pead mõlemad samale päevale panema ja jõusaalitulemused on prioriteet, teeksin jõutrenni enne ning kardio kas päeva teises osas või pärast põhijõutrenni.
Järjestuse kohta on andmeid, et jõutrenn enne aeroobset treeningut võib olla alakeha jõuarengu jaoks parem, samas aeroobse võimekuse areng sellest oluliselt ei sõltu. PMID 28783467.

Ja siis tuleb mängu kõige tavalisem osa, mida mõnikord alahinnatakse: kui palju treeningut sinu ellu päriselt mahub?

Maht, intensiivsus, söömine, süsivesikud, uni ja taastumine peavad olema sellises tasakaalus, et sa jõuaksid sellest kõigest taastuda ja mõlemad treeningud saaksid päriselt areneda.

Kui kardio on seni su kavast välja jäänud, siis mis oleks üks lihtne viis seda oma nädalasse juurde tuua?

Praegu jälgin ma ise tegelikult päris palju numbreid: trenniraskusi, kehakaalu, samme, und, toitumist jne. Praeguses per...
07/09/2026

Praegu jälgin ma ise tegelikult päris palju numbreid: trenniraskusi, kehakaalu, samme, und, toitumist jne. Praeguses perioodis ongi detailidel minu jaoks rohkem tähtsust ja mulle tegelikult meeldib ka neid asju jälgida.

Aga ma ei arva, et see peab kogu aeg samas mahus või sama suure tähelepanu all olema.

Ma tahan, et trenn oleks mulle oluline, aga et elu selle ümber jääks ikkagi normaalseks. Et ma saaksin minna sööma ilma, et peaksin kõike peas kokku arvutama, võtta puhkepäeva lihtsalt puhkepäevana, ja olla oma kehaga rahul ka siis, kui ma parasjagu midagi ei optimeeri.

Mida kauem ma olen ise treeninud ja teistega töötanud, seda rohkem mulle tundub, et lõpuks on päris hea mõõdupuu hoopis see, kas see, mida sa teed, teeb su elu pikemas plaanis paremaks.

Mulle on oluline olla tugev, terve, heas vormis ja tunda, et mu keha performib hästi. Mõnes perioodis tähendab see rohkem jälgimist ja täpsust, mõnes vähem.

Mulle meeldib võtta trenni väga tõsiselt, aga samal ajal tahan ma lihtsalt normaalselt oma elu elada. Minu jaoks mahuvad need kaks täiesti hästi korraga ära.

Kuidas sina seda tasakaalu hoiad?

Sporditoitumises on tegelikult päris palju soovituslikke vahemikke.Näiteks süsivesikute puhul jäävad soovitused sõltuval...
24/08/2026

Sporditoitumises on tegelikult päris palju soovituslikke vahemikke.

Näiteks süsivesikute puhul jäävad soovitused sõltuvalt treeningkoormusest umbes 3–5 g/kg kergema koormuse juures, 5–7 g/kg mõõduka treeningmahu puhul ja suuremate koormuste juures veel kõrgemale.

Need numbrid on kasulikud. Aga need on ikkagi üldised vahemikud, mitte vastus küsimusele, kui palju sina peaksid teisipäeval kell 17 enne oma trenni sööma.

Sama kogus võib ühe inimese puhul olla liiga vähe, teise puhul täiesti paras. Ja ka sama inimese vajadus ei ole igal päeval sama.

Mina vaatan lisaks kogustele alati seda, kuidas trennid päriselt lähevad. Kas energiat jätkub lõpuni. Kuidas enesetunne trennis on. Kuidas taastumine läheb. Mis kell on päeva jooksul võimalik süüa. Mis söök enne trenni hästi istub. Kui palju tahad/on vaja pärast hilist trenni veel süüa. Ja mis koormus järgmisel päeval otsa tuleb.

Kui eesmärk on samal ajal ka rasvaprotsenti vähendada või lihasmassi kasvatada, tuleb seegi sinna juurde.

Sellepärast kasutan ma alguses väga tihti kaloriäppi. Siis ei pea me umbes arvama, vaid on näha, mis päeva jooksul päriselt toimub.

Numbrid annavad lähtekoha. Trenn, taastumine, enesetunne ja kehakoostise muutus annavad tagasiside.

Ja nende kahe vahel saabki lõpuks paika see, mis sinu puhul päriselt töötab.

Kui sul on tunne, et tead üldjoontes küll, mis on makrod ja mis on “tervislik”, aga ei oska seda enda päeva ja trennidega hästi kokku sättida, siis võid mulle alati kirjutada.

See on üks lugu sellest, kuidas ma jõusaaliga algusaegadel toitumisele vaatasin.Ma tegin suure osa neist valikutest noor...
12/08/2026

See on üks lugu sellest, kuidas ma jõusaaliga algusaegadel toitumisele vaatasin.

Ma tegin suure osa neist valikutest nooremana lihtsalt selle põhjal, mida ma tol ajal fitnessimaailmas nägin ja kuulsin.

Toitumismaailmas vahetuvad trendid kogu aeg. Ühel hetkel on probleem rasv, siis süsivesikud, suhkur, gluteen või mõni terve toidugrupp. Ja kuidagi tundub peaaegu alati, et lahendus on midagi vähem süüa.

Algajana on selle kõige sees päris raske aru saada, milline info on sulle üldse mõeldud.

Eriti kui suur osa toitumisjutust käib kaalulangetamise loogika järgi, aga sina tahad samal ajal palju treenida, areneda ja keha ehitada.

Need võivad ka korraga eesmärgiks olla. Aga mida rohkem sa oma kehalt nõuad, seda olulisem on ka see, kas annad talle piisavalt, millega seda koormust toetada.

Mulle tundub, et internetis läheb just see päris kergesti kaduma. Palju räägitakse sellest, mida vähendada, piirata või millegi “parema” vastu vahetada. Palju vähem sellest, kas sul on üldse piisavalt energiat selleks, mida sa oma kehalt ootad.

Sellepärast kõnetab mind praegu mõte, et ükski makrotoitaine või toidugrupp ei ole “hea” või “halb”.

Kas sul on mõni toitumisreegel, mida sa kunagi täiesti iseenesestmõistetavaks pidasid, aga täna enam ei usu? 😄

Minu enda jaoks on jõusaalis üks kõige silmiavavamaid asju olnud õppida päriselt pingutama.Kui oleksin ainult enda tunde...
03/08/2026

Minu enda jaoks on jõusaalis üks kõige silmiavavamaid asju olnud õppida päriselt pingutama.

Kui oleksin ainult enda tunde järgi treeninud, oleksin alati liiga vara lõpetanud. Treenerid on mulle korduvalt näidanud, et hetk, kus mina arvan, et enam ei jaksa, ei ole alati veel päris piir.

On olnud kordi, kus treener ütleb: „Tee veel.”
Ja siis tuleb veel viis. Vahel isegi kümme kordust.

Või pannakse kangile raskus, mida ma ise sinna never ei paneks ja tuleb välja, et saan hakkama küll.

Personaaltreenerilt oodatakse tihti kõige rohkem head kava. Aga kava üksi ei tee veel tulemust, veel olulisem on õppida hindama oma pingutust, tehnikat ja seda, kas elustiil üldse toetab arengut.

Mida sina oled jõusaalis kõige kauem pidanud õppima?

Mõned neist muutustest on olnud minu jaoks päris suured, teised nii väikesed, et neid märkab alles tagantjärele.Ülebooki...
30/07/2026

Mõned neist muutustest on olnud minu jaoks päris suured, teised nii väikesed, et neid märkab alles tagantjärele.

Ülebookitud graafik tundus mulle hea graafik. Tagantjärele mõeldes olin lõpuks lihtsalt täiesti tühi. nii energiast kui ideedest.

Arvasin, et ka vaba aeg on kasulik tööga ära täita. Praegu saan aru, kui oluline on, et osa ajast ei oleks juba ette millegagi täidetud.

Õppimisega ajasin kunagi pideva uue info arenguga segamini. Loen, kuulan ja õpin siiani palju, aga nüüd jätan rohkem aega sellele, et mõelda, millega nõustun või millesse suhtun hoopis kriitiliselt ja mida tahan päriselt kasutada.

Kui üks uus mõte lihtsalt teise otsa võtta, ei mäletagi lõpuks enam, mida kuulasid või mis sellest kaasa tuli. Tahan, et vähemalt osa neist teadmistest jõuaks päriselt mu ellu, mitte ei kaoks järgmise mõtte alla.

Söömine oli asi, mida tegin teiste tegevuste ajal, tihti telefonist tööasju ajades või lihtsalt scrollides. Vahel oli toit otsas enne, kui olin söömist õieti märganudki. Söömine ei ole enam taustategevus, vaid osa mu päevast.

Mul oli pikalt tunne, et kuhugi minekuks peab juba piisavalt hea olema. Spartaga mõtlesin täpselt nii. Praegu on päris naljakas mõelda, et olin ise treener ja aastaid jõusaalis käinud, aga tundsin, et peaksin enne kuskil mujal veel tugevamaks saama.

Prime-momente jagasin ajal, kui olin tegelikult väsinud, stressis ja läbi põlenud. Neid hetki oli vähem ning seetõttu tundusid need kõige muu kõrval eriti suured ja jagamist väärt.

Enam ei oskagi ma enam üksikuid hetki nii selgelt välja valida. Need ei eristu mu ülejäänud igapäevast enam samamoodi.

Oma valguvajadust hindasin kunagi pigem üle. Nüüd on mu toitumise loogika üsna lihtne: valku ja rasva nii palju, kui vaja, ning ülejäänu üsna tuimalt süsivesikutest. Vormile ja jõudlusele on see ainult hästi mõjunud.

Arvasin pikalt, et iga trenn peab lõppema kõhulihaste põletamisega. Tegelikult olen enda kõhulihaseid kõige rohkem arendanud raske kangi all. Põletustunne ei tähenda alati, et treening oli piisavalt koormav, ka kõhulihaste treeningus on oluline progressiivne ülekoormus ja piisav intensiivsus.

Mida sina praegu oma elus või mõtlemises teisiti teed kui varem?

Mul endal on olnud perioode, kus olen pidanud treeningu kaheks jagama: baasharjutused ühel hetkel ja ülejäänud harjutuse...
27/07/2026

Mul endal on olnud perioode, kus olen pidanud treeningu kaheks jagama: baasharjutused ühel hetkel ja ülejäänud harjutused hiljem. Olen teinud ka 45-minutilisi trenne ja käinud vajadusel sagedamini.

Praeguseks on mu graafik üsna hästi paika loksunud, aga nii ei ole alati olnud. Alati ei ole olnud ideaalseid aegu ega kõik nädalad ühesugused. Trennid said lihtsalt selle järgi ümber mängitud ja areng ei jäänud sellepärast seisma.

Lõpuks on oluline, et trennis oleks piisavalt pingutust ja sinu eesmärgi jaoks vajalik töö saaks tehtud. Et sa liiguksid ajas edasi ja jõuaksid sellest kõigest ka taastuda.

See, kuidas keegi selle oma nädalasse ära mahutab, võib eri eluperioodidel täiesti erinev välja näha. Ja minu meelest ongi hea teada, et ainult ühte õiget varianti ei ole.

Kas sinu treeningnädalad näevad enamasti ühesugused välja või muutuvad vastavalt elule?

Ma ei ole kunagi ennast ühe rolliga määratlenud.Ma olen treener, tegelen jõutõstmisega ja olen aktiivne inimene. Kõik se...
26/07/2026

Ma ei ole kunagi ennast ühe rolliga määratlenud.

Ma olen treener, tegelen jõutõstmisega ja olen aktiivne inimene. Kõik see on päriselt mina, aga ükski neist sõnadest ei võta mind eraldi päris tervikuna kokku.

Tundubki, et inimese juures on kõige huvitavam see, kuidas tema erinevad pooled omavahel kokku saavad.

Minu puhul on sport ja treeneritöö päriselt oluline osa elust. Sinna läheb palju mu aega ja energiat ning enamik tööpäevadest möödub samuti jõusaalis.

Olen lihtsalt alati enda sees ja elus hoidnud ka neid osi, millel ei ole spordi, töö ega pideva arenguga midagi pistmist.

Kõik oluline ei pea mu elus olema eesmärk, saavutus ega miski, mida välja näidata.

Need on mõned põhimõtted, millest ma enda toitumise juures lähtun.Piltidel on muidugi ainult väike osa sellest, mida ma ...
25/07/2026

Need on mõned põhimõtted, millest ma enda toitumise juures lähtun.

Piltidel on muidugi ainult väike osa sellest, mida ma päriselt söön, ja kõik mu tavapärased valgu-, rasva- või süsivesikuallikad siia ei mahtunud.

Enamik mu söökidest ei ole mingi kindla nimetusega toit. Panen lihtsalt kokku toiduained, mis mulle maitsevad, mida mul on lihtne seedida ja mis toetavad mu tervist ning treeninguid. Vahel teen midagi erilisemat ka, aga enamasti ongi mu toit üsna lihtne.

Mu toidukordade struktuur on üsna sarnane, aga vahetan selle sees erinevaid toiduaineid. Erinevad köögiviljad, puuviljad, marjad ja valguallikad aitavad saada toidust vitamiine, mineraale ja kiudaineid.

Toorainet valides vaatan selle päritolu kui võimalik. Mune söön päris palju ja need on mul talumunad. Mul on selleks oma kindlad talunikud. Piimatoodetest valin enamasti Pajumäe mahedad ja maitsestamata variandid.

Söön vahest ka tumedat šokolaadi. Lisaks sellele, et see mulle maitseb, saan sealt kakaost pärinevaid flavanoole ja mineraale, nii et see sobib täiesti loomulikult mu tavapärase toitumise sisse.

See ei tähenda, et kõik peaksid sööma nii nagu mina või et töödeldud toit oleks automaatselt halb. Need on lihtsalt minu enda põhimõtted ja valikud, millega mina ennast hästi tunnen ning mis sobivad mu praeguse elu ja treeningutega.

See, kui palju ma igapäevaselt söön ja kuidas makrod jagunevad, võib elu jooksul vastavalt aktiivsusele ja vajadustele muutuda, aga lähtun ikka samadest põhimõtetest ehk tervis, hea enesetunne ja see, et mu keha toimiks hästi.

Address

Tallinn

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Summer Fit Personaaltreeningud posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The School

Send a message to Summer Fit Personaaltreeningud:

Shortcuts

Share

Category