M. Lüdigi nim Vändra Muusikakool

M. Lüdigi nim Vändra Muusikakool

Comments

„KÄBI KUKUB”: LAULJA JA PEDAGOOG KARIN SALUMÄE (Männik) Minu mälupildis on Karin alati naerusuine, alati rõõmus, alati heasoovlik, alati seltskondlik, alati asjalik, alati ettevõtlik, alati ennast märkamapanev, alati positiivne (viimastel kuudel ehk negatiivne;)! Naine kes teab mis asja ta elus ajab ja milleks suuteline on! Uskumatut enesekindlust peegeldav ja vastuseid lugedes tundub, et ta on toimuvaga igati rahul! Taaskord on põhjust rõõmu tunda, et Vändra muusikakoolist on saanud alguse kaunis teekond, mis on särades kestnud ja kestab Karini ja meie rõõmuks veel kaua kaua! Kalev Saar KARIN SALUMÄE (MÄNNIK): "MUUSIKA ON MINU ELUS OLNUD LAPSEST SAADIK" 1. Kes Sa oled? Kirjelda ennast! Olen Lõuna- Eesti juurtega tallinlane, kes on sündinud-kasvanud Pärnumaal Toris ja haridusteelt tihedalt seotud Vändraga ( siis oli mu perekonnanimi Männik).Elukutselt laulja( alt ), ansamblijuht ja vokaalpedagoog. Eraelus abikaasa oma mehele ja ema kahele ägedale pojale. Lisaks muusikale armastan väga teatrit ja kirjandust, aga tunnen ka suurt mõnu, kui saan oma kätega midagi reaalselt nähtavat valmis nokitseda. 2. Kuidas muusika Sinu ellu trügis? Miks muusikakool ja miks just klaver? Muusika on olnud mu elus sünnist saadik. Minu isa oli suure muusikahuviga – kuigi otsest õpetust polnud saanud , mängis ta noorena Võrumaal Vastseliinas puhkpilliorkestris ja Toris elades rahvapilliansamblis. Temal oli kindlasti suunav roll mu 12- aastat vanema venna Gunnari ja minu muusikakooli õppima asumisel. Klaver sai valikuks eelkõige venna eekujul ja mu esimene õpetaja oli Erna Michelis nagu temalgi. Lapse kombel otsisin tuttavaid viise juba enne juhendatud õppimist ja laulma olevat ma hakanud enne rääkimist. Kuigi…tänu Tori vahvale rahvamuusikule –viiuldajale Elmar Mägerile unistasin ma lapsena viiulimängust, oli nii mulle kui perele tuttav ja turvaline siiski alustada klaveriõpingutega. Täna on meil kodus viiul täitsa olemas, aga seda mängib mu noorem poeg. 3. Mis aastal alustasid ja millal lõpetasid Vändra muusikakooli? Alustasin õpinguid Vändra muusikakoolis 1979. aasta sügisel ja lõpetasin 1986 kevadel. 4. Mis Sinust sai peale Vändra muusikakooli lõpetamist ? Peale muusikakooli ning Tori Põhikooli lõpetamist tulin õppima Vändra Gümnaasiumisse ja abituuriumis taastus side veel muusikakooliga, sest üha enam tundus erialavalik kalduma muusika poole ja oli vaja taastada oskusi pillimängus ning solfedžos. Läks nii, et asusin õppima Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuurharidusteaduskonda koorijuhtimist ja lõpetasin koorijuht- muusikaõpetaja-kultuurikorraldaja diplomiga. Õpingute ajal juhatasin juba paari väiksemat koori ja sattusin ise laulma headesse kooridesse inspireerivate dirigentide käe all. Viimasel kursusel asusin lauljana tööle Eesti Raadio Kooris ja peale kooli lõpetamist töötasin kaks aastat paralleelselt nii Raadio Kooris kui muusikaõpetajana Väike – Õismäe Keskkoolis. Jätkates usinasti laulutundide võtmist Allan Vurma juures, saavutasin taseme, mis andis julguse kandideerida Eesti Filharmoonia Kammerkoori ridadesse ja alates 1995 / 1996 hooajast alustasin seal lauljana tööd. 5. Kuidas muusikakool on mõjutanud Sinu elus valikuid? Muusikakool on mõistagi minu valikuid mõjutanud määravalt. Olen väga tänulik klaveriõpetajatele Erna Michelisele, Lolita Äärile ja Riina Põdrale, muusikalugu lugenud Maria Mahlapuule ja kindlasti legendaarsele solfedžo õpetajale Helgi Sildeverile, kes mind ansamblitesse laulma rakendas ja juba peale muusikakooli lõpetamist Otsa- kooli koorijuhtimist õppima tahtis suunata. Mäletan tema tundidest eredalt, kui ta solfiõppe vahele rääkis toona julgetest noortest dirigentidest Andres Mustonenist ja Tõnu Kaljustest, ka emigreerunud Arvo Pärdist ja Neeme Järvist. Tal oli tundlik kultuuri- ja muusikataju, mis avaldas sügavat muljet ja ilmselt alateadlikult innustas mind otsima sarnast kogemust. Kuna olin harjunud väikesest peale Tori- Vändra trassil kulgema ja tänu muusikoolikaaslastele oli Vändras juba hulk toredaid sõpru ees, tundus loogiline õppida peale põhikooli Vändra Gümnaasiumis. Seega, selleski valikus oli muusikakoolil oma roll. 6. Miks muusika õppimine on üldse vajalik? Muusika õppimine on nii rikastav: pilli mängides areneb lapse peenmotoorika, pidev harjutamine edendab enesedistsipliini, tekib teadlikkus külastada kontserte, omandub oskus lugeda noodikirja ja tajuda muusikat, kui olulist osa kultuurimaastikul. Töötades täiskasvanutega erinevates koorides, näen ma aeg- ajalt väga musikaalseid inimesi, kelle annet pole lapsena eriharidusse suunatud, või kes on muusikakooli varakult pooleli jätnud. Enamasti on neil sellest väga kahju, sest üks keel, milleks neil oli eeldusi, on jäänud omandamata. 7. Anna mõni nõuanne tänastele õpetajatele ? Kui õpilane tunneb õppimisest ja õpetaja õpetamisest rõõmu, on kõik väga hästi! Mäletan oma õpinguaastatest, et 4. klassis tekkis suur tagasilöök-polnud tahtmist harjutada ja hinded läksid erialas allamäge. Õnneks oli mu õpetaja Lolital tarkust mitte tänitada, vaid jaksu suunata uuesti muusikat nautima nii, et madalseis möödus mõne kuuga ja taastus tahe harjutada. Andekatele ja töökatele õpilastele tasub kindlasti märku anda, et muusiku elukutse võiks nende puhul olla üks headest valikutest. Aga eelkõige soovin muusikakooli õpetajatele palju jõudu ja tunnustan igati nende tänuväärset tööd! 8. Anna mõni nõuanne tänastele õpilastele? Tundke rõõmu, et saate õppida muusikat – see on privileeg, mida pole antud kõigile! Harjutage kasvõi natukene iga päev, laske end õpetada armastama klassika erinevaid stiile, sest see on muusikatunnetuse vundament, millele toetudes saab vabalt ka hiljem rütmimuusikaga tegeleda. Barokist rockini on väike samm! Kuulake palju erinevat muusikat erinevates esitustes nii salvestuste kui võimalusel elava soorituse kaudu ja laske ennast sellel inspireerida. Moodustage omal initsiatiivil erinevaid muusikalisi kooslusi väljapool koolitööd ja korraldage vabalavasid-ise koos luua on vahva! 9. Kuidas esinemisnärviga hakkama saada? Esinemisnärvi vastu aitab lõputu harjutamine ja sage esinemine! Samas, hea närv tõstab kvaliteeti. Eks aastate jooksul on mul sel teemal olnud erinevaid kogemusi ja vahel võib ikka tekkida neid olukordi, kus närv veab nö.alt- et edasi minna, tuleb õppida neid unustama. Lauljana teen enne lavale minekut mõne hingamisharjutuse, mis aitab kontserdiks keskenduda ning rahustab meelt. 10. Mille üle rõõmustad? Ma arvan, et rõõmu ja õnnetunnet saab leida iga päev. On õnn, kui Sul on kallid inimesed ja neil läheb hästi, kui Sul on sõbrad, kellega saad maailma paika ja paremaks rääkida, kui pikalt harjutatud raske kontserdikava on edukas, kui Su õpilaste lauluoskus üha paraneb, kui Sinu külvatud seemnest kasvab tugev taim, kui saad suurepärase kontserdi- filmi-, lugemis- või teatrielamuse. Rõõmu leiab tõesti paljust! 11. Mille üle kurvastad? Kurvaks teevad lähedaste haigused, mõttetult raisatud aeg, kui kellegi või millegi suhtes valitseb jõuetuks tegev ebaõiglus ja see, kui keegi oma käte ning südamega suurepäraselt loodut sõnadega hävitab. 12. Sinu suurim saavutus, mida pead ise kõige olulisemaks enda muusiku karjääris? Ma arvan, et see on ise juba suur saavutus, et olen professionaalses muusikamaailma tihedas karussellis saanud nii kaua keerleda ja kogenud privileegi olla tandemite Kaljuste- Pärt, Kaljuste- Tormis väga erilises loomingulises sfääris. Viimastel aastatel on siia väga tugevalt lisandunud ka tihe koostöö Tõnu Kõrvitsaga, kelle loodu võlub üha laiemat kuulajateringi üle maailma. 13. Sinu senine suurim muusikaelamus? Seda on väga raske välja tuua. Mäletan hästi, kui Tallinnas õpingute ajal hakkasin tihedalt kontsertidel käima, siis sain praktiliselt iga kord suure elamuse! Aja jooksul on mõistagi kogemus tekitanud filtrid, aga siiras ja kirglik musitseerimine lummab alati. 2018. oktoobris Arvo Pärdi Keskuse avamisel mängis Pärdi viiulisolistile ja keelpilliorkestrile kirjutatud pala “ Fratres ” meiega samal kontserdil USA viiuldaja Anne Akiko Meyers. Ma olen seda lugu väga- väga palju kuulnud erinevates esitustes, aga sellist kirge ja tundlikkust, millega kaunis Akiko üllatas, on võimatu sõnadesse panna. Õnneks on Youtubes kontserdisalvestus olemas ja aeg- ajalt on nii hea seda uuesti ja uuesti vaadata! Kuid elamus muusikast võib tabada väga ootamatult. Umbes kümme aastat tagasi olime perega reisil Vilniuses ja ühte kirikusse sisse astudes kuulsime imekaunist häält laulmas gregoriaaniviisi. See oli nii lihtne ja nii ilus. Kirikus istus ainult üks vanem nunn ja tema oligi see, kes siiralt ja puhtalt aegumatu häälega lauldes meid ennast kuulama pani. 14. Nimeta enda muusika tegemise või õpetamisega seotud kollektiivid, töökohad! Nagu öeldud, Eesti Filharmoonia Kammerkoor on mu põhitöökoht. Kuulun EFK loomenõukogusse ja täidan ka kollektiivis usaldusisiku rolli. Selle kõrvalt juhendan Tallinna Ülikooli Vokaalansamblit Vox Nova ja olen vokaalpedagoog- koormeister Tallinna Ülikooli Naiskooris. Hääleseadjana kohtun vastavalt võimalustele ka Kammerkooriga Encore ning ITL segakooriga. 15. Nimeta Sinu jaoks olulisemad paigad, kontserdid, projektid, dirigendid! Filharmoonia Kammerkooriga on meil olnud võimalus esineda maailma suurtes kontserdisaalides nagu Sydney ooperimaja, Elbphilharmonie Hamburgis, Pariisi Filharmoonia, Carniegie hall New York’ is, kuhu mahub kuni 3000 kuulajat. Need kontserdid on olnud tavapärase 400-inimese suuruse publikuga harjunud kammerkollektiivile närvekõditavad, kuid väga meeldivalt erilised. Enamasti on seal esitatud koos Tallinna Kammerorkestri ja Tõnu Kaljustega Arvo Pärdi muusikat. Kirjeldamatult vapustav elamus on olnud publiku otsekui rock- kontserdile omane vaimustus, kui kuulus helilooja plaksutatakse lavale kummardama ja rahvas lihtsalt ei taha teda enam ära lasta. Kõik neli EFK peadirigenti – Tõnu Kaljuste, Paul Hillier, Daniel Reuss ja Kaspars Putnins - on olnud minu jaoks väga olulised. Nad on igaüks omal moel väga tugevad ja inspireerivad muusikud, aga mõistagi on eelkõige Kaljuste karismaatiline isiksus põhjus, mis mind EFK-sse laulma tõmbas. Tunnen suurt tänulikkust, et aastal 2011 oli võimalus laulda siis juba vanameistri, dirigent Claudio Abbado käe all, et 2008-2013 oli kammerkooril mitmeid säravaid projekte suurepärase prantsuse dirigendi Marc Minkowski ja tema orkestriga, et 2016 kevadel olime kutsutud Los Angelese Filharmoonikutega koostööle ja meid juhatas päikseline Gustavo Dudamel, et 2019 talvel oli meil pikk turnee Austraalia Kammerorkestri ja Richard Tognettiga. Erilised on olnud nn.crossover projektid Kadri Voorandi, Tormis kvarteti, Robert Jürjentaliga ja norra trompetivirtuoosi Arve Henrikseniga Jazzkaare ja Viljandi kitarrifestivali raames. 16. Soovita! Keda võiksime peale Sinu osalusega kollektiivide veel kuulata? Häid muusikuid on nii palju! Alati leiab huvipakkuvat ERSO ja Tallinna Kammerorkestri hooaja kavadest, ansambel Vox Clamantise kontserdid on hinge puudutavad. Pean lugu heast jazz muusikast – näiteks Kadri Voorand ja Estonian Voices on ühed lemmikud. Olen alates 1998 käinud Viljadi Folgil ja mitmed pärimusmuusikud tahaks alati kuulata: Mari Kalkun, Meelika Hainsoo, Kätlin Mägi, Maarja Nuut, Trad Attack, Zetod… Väljaspoolt Eestit soovitan kuulata briti suurepärast vokaalgruppi Voces 8 ja väga hea energiaga Belgia ansamblit Vox Luminis. Kooridest hoian end kursis Euroopa professionaalsete kollektiivide tegemistega ja näiteks Rootsi Raadio Kooris ei pea kunagi pettuma. Kergemast žanrist Sting, Norah Jones, Coldplay. Seda nimekirja võikski täiendama jääda… 17. Mida tahaksid kindlasti veel elus kogeda? Täna, eriolukorra lõppedes, ma pean küll kirjutama, et väga tahaks kogeda muusika- ja teatrielu taastumist ning seda, et publik julgeks taas kuulama- vaatama tulla. On veel mõningaid maid ja eksootilisi saari , kuhu tahaks sattuda! Ja väikekandle õppimise plaan on endiselt päevakorras! 18. Mida kahetsed? Mis siin ikka kahetseda! Pigem analüüsida olnut ja edasi minna! 19. Kes Sa oleksid, kui poleks see kes oled? Hea küsimus! Äkki ajaloo või kultuuriloo õpetaja? Diplomaat? Miks mitte aednik? Või hoopis juuksur? 20. Kui võidaksid lotoga ja rahamured igavesti kaoksid, mis siis Sinuga juhtuma hakkaks? Oleneb võidu suurusest! Kindlasti ma ei hakkaks nautima rantjee elu, vaid jätkaks muusikuna rõõmsati edasi! Aga koostöös minust finantsasjades targemate inimestega võiks näiteks luua heategevusfondi “ Anne andele” noorte muusikute arengu toetamiseks. 21. Kus oled praegustes unistustes kümne aasta pärast? Ma ei ole väga suur unistaja, pigem olen usaldanud eluvoolu kandmist ja heade juhuste äratundmist. 22. Kui saaksid valida ühe muusiku või kollektiivi Eestist ja ühe välismaise artisti või kollektiivi kellega koostööd teha, siis kes need oleksid? Kui mõtlen Eesti Filharmoonia Kammerkoori lauljana, siis aastaid olen mõlenud, et meid võiks tulla juhatama Sir John Eliott Gardiner Inglismaalt või Philippe Herreweghe Belgiast. Kui mõtlen juhendajana oma tudengiansamblile, siis nii neile kui mulle oleks vahva koostööd teha mõne sisuka solistiga, näiteks Mari Jürjensiga. 23. Millist muusikat kuulad ja kellele kaasa elad muusikamaailmas? Ma pean tunnistama, et tavalises muusikatihedas elus ma ajaviiteks liiga palju muusikat ei kuula, rohkem vajaduspõhiselt õppematerialina või kolleegide tehtuga kursis olemiseks. Nüüd, kui karantiiniajal on aktiivne musitseerimine peatunud, olen kuulanud ja vaadanud erinevaid kontsertülekandeid nii Mezzo kanalilt, Youtubest kui Klassikaraadiost. Kaasa elan kõigile muusikutele – nimesid sai mainitud kuulamissoovituste rubriigis. Minu noorem poeg mängib Rasmus Puuri juhitavas Vanalinna Hariduskolleegiumi orkestris – nendele elan küll eriliselt kaasa, sest seal on musitseerimisrõõm ja otsimisjulgus igapäevaselt kohal. 24. Mida tarbid päevauudistest? Kevadel 2020 pole võimalik mitte tarbida uudiseid koroonahaigusest. Muidu hoian ennast kursis kultuurieluga laiemalt ja muusikauudistega spetsiifilisemalt. Uudisteportaalid vaatan üle ikka mitu korda päevas ja paberlehte loen ka suure mõnuga. Võib vist öelda, et tarbin pea kõiki uudiseid hea meelega! 25. Mida ma küsimata jätsin? Küsi ise ja vasta ka! Küsisid juba piisavalt! Ma hoopis sooviksin, et Vändra Muusikakool leiaks lõpuks lahenduse oma olmele ja õpilastel saaks olema tänapäevased õppetingimused.

See kool sind ei riku!

Mission: Peamiseks tegevussuunaks peab kool koosmusitseerimise vormide ja muu ühistegevuse pakkumist õpilastele. Ühe eesmärgina näeb kool ka professionaalide ettevalmistamist.

M.Lüdigi nimelise Vändra muusikakooli eriline lõpuaktus erilisele lõpetajale erilisel ajal.

Kalev

„KÄBI KUKUB”: LAULJA JA PEDAGOOG KARIN SALUMÄE (Männik)
Minu mälupildis on Karin alati naerusuine, alati rõõmus, alati heasoovlik, alati seltskondlik, alati asjalik, alati ettevõtlik, alati ennast märkamapanev, alati positiivne (viimastel kuudel ehk negatiivne;)! Naine kes teab mis asja ta elus ajab ja milleks suuteline on! Uskumatut enesekindlust peegeldav ja vastuseid lugedes tundub, et ta on toimuvaga igati rahul! Taaskord on põhjust rõõmu tunda, et Vändra muusikakoolist on saanud alguse kaunis teekond, mis on särades kestnud ja kestab Karini ja meie rõõmuks veel kaua kaua!
Kalev Saar

KARIN SALUMÄE (MÄNNIK): "MUUSIKA ON MINU ELUS OLNUD LAPSEST SAADIK"

1. Kes Sa oled? Kirjelda ennast!
Olen Lõuna- Eesti juurtega tallinlane, kes on sündinud-kasvanud Pärnumaal Toris ja haridusteelt tihedalt seotud Vändraga ( siis oli mu perekonnanimi Männik).Elukutselt laulja( alt ), ansamblijuht ja vokaalpedagoog. Eraelus abikaasa oma mehele ja ema kahele ägedale pojale.
Lisaks muusikale armastan väga teatrit ja kirjandust, aga tunnen ka suurt mõnu, kui saan oma kätega midagi reaalselt nähtavat valmis nokitseda.

2. Kuidas muusika Sinu ellu trügis? Miks muusikakool ja miks just klaver?
Muusika on olnud mu elus sünnist saadik. Minu isa oli suure muusikahuviga – kuigi otsest õpetust polnud saanud , mängis ta noorena Võrumaal Vastseliinas puhkpilliorkestris ja Toris elades rahvapilliansamblis. Temal oli kindlasti suunav roll mu 12- aastat vanema venna Gunnari ja minu muusikakooli õppima asumisel. Klaver sai valikuks eelkõige venna eekujul ja mu esimene õpetaja oli Erna Michelis nagu temalgi. Lapse kombel otsisin tuttavaid viise juba enne juhendatud õppimist ja laulma olevat ma hakanud enne rääkimist.
Kuigi…tänu Tori vahvale rahvamuusikule –viiuldajale Elmar Mägerile unistasin ma lapsena viiulimängust, oli nii mulle kui perele tuttav ja turvaline siiski alustada klaveriõpingutega. Täna on meil kodus viiul täitsa olemas, aga seda mängib mu noorem poeg.

3. Mis aastal alustasid ja millal lõpetasid Vändra muusikakooli?
Alustasin õpinguid Vändra muusikakoolis 1979. aasta sügisel ja lõpetasin 1986 kevadel.

4. Mis Sinust sai peale Vändra muusikakooli lõpetamist ?
Peale muusikakooli ning Tori Põhikooli lõpetamist tulin õppima Vändra Gümnaasiumisse ja abituuriumis taastus side veel muusikakooliga, sest üha enam tundus erialavalik kalduma muusika poole ja oli vaja taastada oskusi pillimängus ning solfedžos.
Läks nii, et asusin õppima Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuurharidusteaduskonda koorijuhtimist ja lõpetasin koorijuht- muusikaõpetaja-kultuurikorraldaja diplomiga.
Õpingute ajal juhatasin juba paari väiksemat koori ja sattusin ise laulma headesse kooridesse inspireerivate dirigentide käe all. Viimasel kursusel asusin lauljana tööle Eesti Raadio Kooris ja peale kooli lõpetamist töötasin kaks aastat paralleelselt nii Raadio Kooris kui muusikaõpetajana Väike – Õismäe Keskkoolis.
Jätkates usinasti laulutundide võtmist Allan Vurma juures, saavutasin taseme, mis andis julguse kandideerida Eesti Filharmoonia Kammerkoori ridadesse ja alates 1995 / 1996 hooajast alustasin seal lauljana tööd.

5. Kuidas muusikakool on mõjutanud Sinu elus valikuid?
Muusikakool on mõistagi minu valikuid mõjutanud määravalt. Olen väga tänulik klaveriõpetajatele Erna Michelisele, Lolita Äärile ja Riina Põdrale, muusikalugu lugenud Maria Mahlapuule ja kindlasti legendaarsele solfedžo õpetajale Helgi Sildeverile, kes mind ansamblitesse laulma rakendas ja juba peale muusikakooli lõpetamist Otsa- kooli koorijuhtimist õppima tahtis suunata. Mäletan tema tundidest eredalt, kui ta solfiõppe vahele rääkis toona julgetest noortest dirigentidest Andres Mustonenist ja Tõnu Kaljustest, ka emigreerunud Arvo Pärdist ja Neeme Järvist. Tal oli tundlik kultuuri- ja muusikataju, mis avaldas sügavat muljet ja ilmselt alateadlikult innustas mind otsima sarnast kogemust.
Kuna olin harjunud väikesest peale Tori- Vändra trassil kulgema ja tänu muusikoolikaaslastele oli Vändras juba hulk toredaid sõpru ees, tundus loogiline õppida peale põhikooli Vändra Gümnaasiumis. Seega, selleski valikus oli muusikakoolil oma roll.

6. Miks muusika õppimine on üldse vajalik?
Muusika õppimine on nii rikastav: pilli mängides areneb lapse peenmotoorika, pidev harjutamine edendab enesedistsipliini, tekib teadlikkus külastada kontserte, omandub oskus lugeda noodikirja ja tajuda muusikat, kui olulist osa kultuurimaastikul.
Töötades täiskasvanutega erinevates koorides, näen ma aeg- ajalt väga musikaalseid inimesi, kelle annet pole lapsena eriharidusse suunatud, või kes on muusikakooli varakult pooleli jätnud. Enamasti on neil sellest väga kahju, sest üks keel, milleks neil oli eeldusi, on jäänud omandamata.

7. Anna mõni nõuanne tänastele õpetajatele ?
Kui õpilane tunneb õppimisest ja õpetaja õpetamisest rõõmu, on kõik väga hästi!
Mäletan oma õpinguaastatest, et 4. klassis tekkis suur tagasilöök-polnud tahtmist harjutada ja hinded läksid erialas allamäge. Õnneks oli mu õpetaja Lolital tarkust mitte tänitada, vaid jaksu suunata uuesti muusikat nautima nii, et madalseis möödus mõne kuuga ja taastus tahe harjutada.
Andekatele ja töökatele õpilastele tasub kindlasti märku anda, et muusiku elukutse võiks nende puhul olla üks headest valikutest.
Aga eelkõige soovin muusikakooli õpetajatele palju jõudu ja tunnustan igati nende tänuväärset tööd!

8. Anna mõni nõuanne tänastele õpilastele?
Tundke rõõmu, et saate õppida muusikat – see on privileeg, mida pole antud kõigile!
Harjutage kasvõi natukene iga päev, laske end õpetada armastama klassika erinevaid stiile, sest see on muusikatunnetuse vundament, millele toetudes saab vabalt ka hiljem rütmimuusikaga tegeleda. Barokist rockini on väike samm!
Kuulake palju erinevat muusikat erinevates esitustes nii salvestuste kui võimalusel elava soorituse kaudu ja laske ennast sellel inspireerida.
Moodustage omal initsiatiivil erinevaid muusikalisi kooslusi väljapool koolitööd ja korraldage vabalavasid-ise koos luua on vahva!

9. Kuidas esinemisnärviga hakkama saada?
Esinemisnärvi vastu aitab lõputu harjutamine ja sage esinemine! Samas, hea närv tõstab kvaliteeti. Eks aastate jooksul on mul sel teemal olnud erinevaid kogemusi ja vahel võib ikka tekkida neid olukordi, kus närv veab nö.alt- et edasi minna, tuleb õppida neid unustama.
Lauljana teen enne lavale minekut mõne hingamisharjutuse, mis aitab kontserdiks keskenduda ning rahustab meelt.

10. Mille üle rõõmustad?
Ma arvan, et rõõmu ja õnnetunnet saab leida iga päev. On õnn, kui Sul on kallid inimesed ja neil läheb hästi, kui Sul on sõbrad, kellega saad maailma paika ja paremaks rääkida, kui pikalt harjutatud raske kontserdikava on edukas, kui Su õpilaste lauluoskus üha paraneb, kui Sinu külvatud seemnest kasvab tugev taim, kui saad suurepärase kontserdi- filmi-, lugemis- või teatrielamuse. Rõõmu leiab tõesti paljust!

11. Mille üle kurvastad?
Kurvaks teevad lähedaste haigused, mõttetult raisatud aeg, kui kellegi või millegi suhtes valitseb jõuetuks tegev ebaõiglus ja see, kui keegi oma käte ning südamega suurepäraselt loodut sõnadega hävitab.

12. Sinu suurim saavutus, mida pead ise kõige olulisemaks enda muusiku karjääris?
Ma arvan, et see on ise juba suur saavutus, et olen professionaalses muusikamaailma tihedas karussellis saanud nii kaua keerleda ja kogenud privileegi olla tandemite Kaljuste- Pärt, Kaljuste- Tormis väga erilises loomingulises sfääris.
Viimastel aastatel on siia väga tugevalt lisandunud ka tihe koostöö Tõnu Kõrvitsaga, kelle loodu võlub üha laiemat kuulajateringi üle maailma.

13. Sinu senine suurim muusikaelamus?
Seda on väga raske välja tuua. Mäletan hästi, kui Tallinnas õpingute ajal hakkasin tihedalt kontsertidel käima, siis sain praktiliselt iga kord suure elamuse! Aja jooksul on mõistagi kogemus tekitanud filtrid, aga siiras ja kirglik musitseerimine lummab alati.
2018. oktoobris Arvo Pärdi Keskuse avamisel mängis Pärdi viiulisolistile ja keelpilliorkestrile kirjutatud pala “ Fratres ” meiega samal kontserdil USA viiuldaja Anne Akiko Meyers. Ma olen seda lugu väga- väga palju kuulnud erinevates esitustes, aga sellist kirge ja tundlikkust, millega kaunis Akiko üllatas, on võimatu sõnadesse panna. Õnneks on Youtubes kontserdisalvestus olemas ja aeg- ajalt on nii hea seda uuesti ja uuesti vaadata!
Kuid elamus muusikast võib tabada väga ootamatult. Umbes kümme aastat tagasi olime perega reisil Vilniuses ja ühte kirikusse sisse astudes kuulsime imekaunist häält laulmas gregoriaaniviisi. See oli nii lihtne ja nii ilus. Kirikus istus ainult üks vanem nunn ja tema oligi see, kes siiralt ja puhtalt aegumatu häälega lauldes meid ennast kuulama pani.

14. Nimeta enda muusika tegemise või õpetamisega seotud kollektiivid, töökohad!
Nagu öeldud, Eesti Filharmoonia Kammerkoor on mu põhitöökoht. Kuulun EFK loomenõukogusse ja täidan ka kollektiivis usaldusisiku rolli.
Selle kõrvalt juhendan Tallinna Ülikooli Vokaalansamblit Vox Nova ja olen vokaalpedagoog- koormeister Tallinna Ülikooli Naiskooris. Hääleseadjana kohtun vastavalt võimalustele ka Kammerkooriga Encore ning ITL segakooriga.

15. Nimeta Sinu jaoks olulisemad paigad, kontserdid, projektid, dirigendid!
Filharmoonia Kammerkooriga on meil olnud võimalus esineda maailma suurtes kontserdisaalides nagu Sydney ooperimaja, Elbphilharmonie Hamburgis, Pariisi Filharmoonia, Carniegie hall New York’ is, kuhu mahub kuni 3000 kuulajat.
Need kontserdid on olnud tavapärase 400-inimese suuruse publikuga harjunud kammerkollektiivile närvekõditavad, kuid väga meeldivalt erilised. Enamasti on seal esitatud koos Tallinna Kammerorkestri ja Tõnu Kaljustega Arvo Pärdi muusikat. Kirjeldamatult vapustav elamus on olnud publiku otsekui rock- kontserdile omane vaimustus, kui kuulus helilooja plaksutatakse lavale kummardama ja rahvas lihtsalt ei taha teda enam ära lasta.
Kõik neli EFK peadirigenti – Tõnu Kaljuste, Paul Hillier, Daniel Reuss ja Kaspars Putnins - on olnud minu jaoks väga olulised. Nad on igaüks omal moel väga tugevad ja inspireerivad muusikud, aga mõistagi on eelkõige Kaljuste karismaatiline isiksus põhjus, mis mind EFK-sse laulma tõmbas.
Tunnen suurt tänulikkust, et aastal 2011 oli võimalus laulda siis juba vanameistri, dirigent Claudio Abbado käe all, et 2008-2013 oli kammerkooril mitmeid säravaid projekte suurepärase prantsuse dirigendi Marc Minkowski ja tema orkestriga, et 2016 kevadel olime kutsutud Los Angelese Filharmoonikutega koostööle ja meid juhatas päikseline Gustavo Dudamel, et 2019 talvel oli meil pikk turnee Austraalia Kammerorkestri ja Richard Tognettiga.
Erilised on olnud nn.crossover projektid Kadri Voorandi, Tormis kvarteti, Robert Jürjentaliga ja norra trompetivirtuoosi Arve Henrikseniga Jazzkaare ja Viljandi kitarrifestivali raames.

16. Soovita! Keda võiksime peale Sinu osalusega kollektiivide veel kuulata?
Häid muusikuid on nii palju! Alati leiab huvipakkuvat ERSO ja Tallinna Kammerorkestri hooaja kavadest, ansambel Vox Clamantise kontserdid on hinge puudutavad.
Pean lugu heast jazz muusikast – näiteks Kadri Voorand ja Estonian Voices on ühed lemmikud.
Olen alates 1998 käinud Viljadi Folgil ja mitmed pärimusmuusikud tahaks alati kuulata: Mari Kalkun, Meelika Hainsoo, Kätlin Mägi, Maarja Nuut, Trad Attack, Zetod…
Väljaspoolt Eestit soovitan kuulata briti suurepärast vokaalgruppi Voces 8 ja väga hea energiaga Belgia ansamblit Vox Luminis. Kooridest hoian end kursis Euroopa professionaalsete kollektiivide tegemistega ja näiteks Rootsi Raadio Kooris ei pea kunagi pettuma.
Kergemast žanrist Sting, Norah Jones, Coldplay.
Seda nimekirja võikski täiendama jääda…

17. Mida tahaksid kindlasti veel elus kogeda?
Täna, eriolukorra lõppedes, ma pean küll kirjutama, et väga tahaks kogeda muusika- ja teatrielu taastumist ning seda, et publik julgeks taas kuulama- vaatama tulla.
On veel mõningaid maid ja eksootilisi saari , kuhu tahaks sattuda!
Ja väikekandle õppimise plaan on endiselt päevakorras!

18. Mida kahetsed?
Mis siin ikka kahetseda! Pigem analüüsida olnut ja edasi minna!

19. Kes Sa oleksid, kui poleks see kes oled?
Hea küsimus! Äkki ajaloo või kultuuriloo õpetaja? Diplomaat?
Miks mitte aednik? Või hoopis juuksur?

20. Kui võidaksid lotoga ja rahamured igavesti kaoksid, mis siis Sinuga juhtuma hakkaks?
Oleneb võidu suurusest! Kindlasti ma ei hakkaks nautima rantjee elu, vaid jätkaks muusikuna rõõmsati edasi!
Aga koostöös minust finantsasjades targemate inimestega võiks näiteks luua heategevusfondi “ Anne andele” noorte muusikute arengu toetamiseks.

21. Kus oled praegustes unistustes kümne aasta pärast?
Ma ei ole väga suur unistaja, pigem olen usaldanud eluvoolu kandmist ja heade juhuste äratundmist.

22. Kui saaksid valida ühe muusiku või kollektiivi Eestist ja ühe välismaise artisti või kollektiivi kellega koostööd teha, siis kes need oleksid?
Kui mõtlen Eesti Filharmoonia Kammerkoori lauljana, siis aastaid olen mõlenud, et meid võiks tulla juhatama Sir John Eliott Gardiner Inglismaalt või Philippe Herreweghe Belgiast.
Kui mõtlen juhendajana oma tudengiansamblile, siis nii neile kui mulle oleks vahva koostööd teha mõne sisuka solistiga, näiteks Mari Jürjensiga.

23. Millist muusikat kuulad ja kellele kaasa elad muusikamaailmas?
Ma pean tunnistama, et tavalises muusikatihedas elus ma ajaviiteks liiga palju muusikat ei kuula, rohkem vajaduspõhiselt õppematerialina või kolleegide tehtuga kursis olemiseks. Nüüd, kui karantiiniajal on aktiivne musitseerimine peatunud, olen kuulanud ja vaadanud erinevaid kontsertülekandeid nii Mezzo kanalilt, Youtubest kui Klassikaraadiost.
Kaasa elan kõigile muusikutele – nimesid sai mainitud kuulamissoovituste rubriigis.
Minu noorem poeg mängib Rasmus Puuri juhitavas Vanalinna Hariduskolleegiumi orkestris – nendele elan küll eriliselt kaasa, sest seal on musitseerimisrõõm ja otsimisjulgus igapäevaselt kohal.

24. Mida tarbid päevauudistest?
Kevadel 2020 pole võimalik mitte tarbida uudiseid koroonahaigusest. Muidu hoian ennast kursis kultuurieluga laiemalt ja muusikauudistega spetsiifilisemalt. Uudisteportaalid vaatan üle ikka mitu korda päevas ja paberlehte loen ka suure mõnuga. Võib vist öelda, et tarbin pea kõiki uudiseid hea meelega!
25. Mida ma küsimata jätsin? Küsi ise ja vasta ka!
Küsisid juba piisavalt!
Ma hoopis sooviksin, et Vändra Muusikakool leiaks lõpuks lahenduse oma olmele ja õpilastel saaks olema tänapäevased õppetingimused.

youtube.com

Videotervitus

Täna õhtul kell 19:00 😎
Kui kohal olete saate teada, mis nende lillede taga peitub.

https://youtu.be/xMo8Jhw8RlY

Tegemist on M. Lüdigi nim Vändra Muusikakooli projektiga, kõik videod on salvestatud õppeotstarbel.

Vändra Muusikakooli kunstieriala tööde kaitsmine 26.05.2020

vandramk.pparnumaa.ee

M.Lüdigi nimeline Vändra Muusikakool

https://vandramk.pparnumaa.ee

vandramk.pparnumaa.ee ÕPPETÖÖ ALATES 18.05.2020Vändra Muusikakoolis, sarnaselt teistele Põhja-Pärnumaa koolidele, jätkub õppetöö kuni õppeaasta lõpuni valdavalt distantsõppe vormis. Õppetöö lõpetame 29.05.2020.Erandkorras on õpetajal õigus õpilase ning vanemaga kokku leppida kontaktõpe, seda vaid ä....

[05/11/20]   Kas meie näitusel oled juba käinud ?

9. mail möödub 140 aastat auväärt helilooja, organisti ning koorijuhi Mihkel Lüdigi sünnist.
Sellega seoses olete oodatud nautima Mihkel Lüdigi juubelile pühendatud vabaõhu foto- ning kunstinäitust
Vändra Gümnaasiumi jalutussaali akendel. Näitus jääb avatuks mai lõpuni.

Suured tänusõnad näituse toimumisele kaasaaitamise eest:
Vändra Kultuurimaja, Vändra Gümnaasium, M.Lüdigi nimelise Vändra Muusikakooli kunstieriala, Kultuurkapital, OÜ Fomar, Karli Foto, Andi Roost, Martin Sempelson, Maris Roost, Merilin Aleinik, Enn Lüdig.

Lugupidamisega
Toomas Toimeta
M.Lüdigi nimeline Vändra Muusikakool
Direktor.

[04/28/20]   SOLFILÄKITUS UUE ÕPPEPERIOODI ALGUSEKS

Tere taas kõigile meie kooli muusikaõppuritele ja teie vanematele!
Tahaks alustada 2019/20 õppeaasta viimast kevadist perioodi uuelt puhtalt lehelt, kuid kõigiga ei õnnestu. Mõnigi võttis eelmisest etapist kaasa võlgujäänud ülesanded. Ja osa lapsi on haruldaselt laisad vigade parandajad. Aga igas klassis on vähemalt üks briljantõpilane, kellel on kõik tehtud hiilgavalt! Olete eriti õnnelikud, sest teil on ka supertoetavad vanemad!
Nüüdsest saavad õpilased oma ülesanded (ja ka tagasiside) kas oma või vanema meiliaadressile. Paar erandit siiski ka WhatsAppi.
III klass pusib loodetavasti juba diktaati kirja panna- aga nemad on ka meil kõige asjalikumad.
Kui mingi suhtluskanal siiski ei toimi- minu telefoninumber peaks nüüd kõigile tuttav olema.
Oleme siis üksteise jaoks olemas!

õp. Iren

Seekordse kevade ning koolivaheaja peale mõteldes tulid esimese asjana meelde Visnapuu luuleread:

See aasta tuleb kevad teisiti,
tiu-tiu! ja teisiti, see aasta teisiti,
ja kevad teisiti ja tuleb teisiti,
tiu-tiu! ja teisiti ja hoopis teisiti.

Usun, et see nädalane vahepaus on seekord väga vajalik kõigile - nii õpilastele, õpetajatele kui emadele-isadele. Te kõik olete olnud tublid, loomingulised, leidlikud, vastupidavad ning tean, et see uutmoodi elukorraldus ja sellega harjumine on kulutanud väga palju energiat.

Katsuge oma "akud täis laadida", nautige tärkavat ning ärkavat loodust. Andke ka nutiseadmetele puhkust ja olge niipalju "nutivabad" kui vähegi saate ja mis peamine - olge terved.

Ilusat kevadist koolivaheaega.

dir. Toomas Toimeta.

Want your school to be the top-listed School/college in Vändra?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Videos (show all)

Lauljate Jõulukontsert 17.12.2019
Koostöös noorsoopolitseiga on nüüd ka Vändra Muusikakooli ees helkuripuu. Ole nähtav.
Lauluõpilaste kontsert 16.10.2019
Head uut kooliaastat!

Location

Category

Telephone

Website

vandramk.pparnumaa.ee

Address


Vana 61
Vändra
87701
Other Vändra schools & colleges (show all)
Vändra Gümnaasium Vändra Gümnaasium
Kooli 13
Vändra, 877+01

Vändra Gümnaasium Facebookis

Vändra Gümnaasiumi avatud uste päev Vändra Gümnaasiumi avatud uste päev
Kooli 13
Vändra, 87701

Vändra Gümnaasium kutsub põhikooli lõpuklassi õpilasi osalema avatud uste päeval, mis toimub 5. märtsil 2014 algusega kell 11.