See kool sind ei riku!
Mission: Peamiseks tegevussuunaks peab kool koosmusitseerimise vormide ja muu ühistegevuse pakkumist õpilastele. Ühe eesmärgina näeb kool ka professionaalide ettevalmistamist.
Operating as usual
Oluline info uuest õppenädalast.
Esmaspäeval alustab muusikakool õppetööd järgnevate piirangutega:
* individuaaltunnid on lubatud
* grupitunnis on lubatud kuni 11 inimest (sealhulgas õpetaja) ning max 50% ruumitäituvus
* õpilased tulevad kooli vaid tunni ajaks. Enne ja pärast tunde gruppidena kogunemist ei tohi olla
* endiselt tuleb järgida ohutusnõudeid: rangelt soovituslik on maski kandmine koolimajja sisenedes ning garderoobis/fuajees viibides, majja sisenedes pesen või desinfitseerin käed
* NB! HAIGENA või HAIGUSTUNNUSTEGA KOOLI EI TULE !
Püsime terved.
dir. Toomas
youtube.com M. Lüdigi nim Vändra Muusikakool.Salvestatud õppeotstarbel.
Jõulukuu Käbi kukub persoon on Vändra muusikakooli vilistlaste raskekahurväkke (tegelikult toimetas ta muidugi piirivalves) kuuluv dirigent ja metsasarvemängija Arvi Miido. Mees kes omal tagasihoidlikul moel, aga samas kindlal käel, on ülihästi kõlama pannud rohkesti ansambleid kui orkestreid. Mees kes oli Piirivalve orkestri loojate hulgas ja juhatas sirgel seljal seda suurepärast kollektiivi 22 aastat! On mitmekülgne arranžeeria ja spordimees ning kogu oma elu hingelt Vändrakas. Minu isiklik arvamus on, et ega palju paremini enam ei saakski! Tehke järele!
Kalev Saar
ARVI MIIDO-METSASARVEMÄNGIJA, DIRIGENT
„EKS MUUSIKA OLI VERES VARAKULT”
1. Kes Sa oled? Kirjelda ennast!
A. Miido Ado poeg
Tavaline vändrakas, algul lühikesed püksid ja juuksed, hiljem pikad püksid ja juuksed.
Sport ja muusika on kogu aeg käinud käsikäes.
Kui midagi ei toimu, siis rahulik, kui aga asjaks läheb, olen käpp. Kohati isegi esikäpp.
2. Kuidas muusika Sinu ellu trügis? Miks muusikakool ja miks just metsasarv?
Eks muusika oli veres varakult. Kõik onud „imesid mesipuud” (akordion). Ema Virve laulis ja tädi Linda tantsib tänini.
Muusikakooli viidi, öeldi, et muusika on ilus pill. Algul oli tore, aga klaverimäng murdis tahtmise maha teises klassis. Kogusin erialas kõvasti kahtesid, et pääseks sellest põrgust palliplatsile tagasi.
Sain tahtmise, aga Aksel Andrekson oli metsasarvega ukse taga ja kõik algas uuesti.
3. Mis aastal alustasid ja millal lõpetasid Vändra muusikakooli?
Ei mäleta algust ega lõpetamist. Ühel aastal algas ja mingite aastate pärast see ka lõppes.
4. Mis Sinust sai peale Vändra gümnaasiumi ja muusikakooli lõpetamist ?Peale keskkooli oli G. Otsa nim. Muusikakool 1974 (1975 – 1977 nõukogude armee) kuni 1980 lõpetasin. 1980 – 1985 Konservatoorium. Mõlemad koolid lõpeatsin metsasarve erialal.
5. Kuidas muusikakool on mõjutanud Sinu elus valikuid?
Muusikakooli mõju kestab siiani, kuna muusikaga teenin leivaraha tänini.
6. Miks muusika õppimine on üldse vajalik?
Alati ei pea muusikat õppima, võib ka kuulata. Iga heli, müra, on muusika ja lõppeks saad aru, mis asi ta on ja kuidas kuulata, mõistmaks teda.
7. Anna mõni nõuanne tänastele õpetajatele ?
Ma pole õpetaja kunagi olnud (ametlikult), seepärast mõtle enne, kas ikka ...? Kui, siis orienteeru, kellest võiks saada solist, kellest orkestrant.
8. Anna mõni nõuanne tänastele õpilastele?
Kas ikka on tahe-soov? See pole meelakkumine.
9. Kuidas esinemisnärviga hakkama saada?
Esinema minnakse mõttega, et tulen „MINA“ ja teie seal kuulate mind. Eeldades, et mingi kava on klaar.
10. Mille üle rõõmustad?
Rõõmustan, millest (kellest) ei osanud rõõmu tunda.
11. Mille üle kurvastad?
Kurvastan nähes ülekohut
12. Sinu senine suurim muusikaelamus?
Austraalia, Adelaide Police TATTOO 2008. Muidugi DEEP PURPLE 2019 Tallinn.
13. Soovita! Keda võiksime peale Sinu, Sinu dirigeeritud orkestrite ja Sinu arranžeeritud lugude kuulata?
INTRIGEERIV.
Vanem Järvi
????
James Last
14. Sa osalesid kõigil taasiseseisvunud Eesti Vabariigi aastapäevade paraadidel ja pidulikel sündmustel! Milline neist eriti liigutas? Või oli äkki mõni värvikas seik?
Arvan, et teine EV paraad Tallinnas, kuna mu vanaonu Juku marssis veteranide esireas.
Värvikas seik: talvine paraad, meeletu lumesadu, tribüünil ka T. Kõuts (endine piirivalveülem). Kaika keerutuse ajal tribüüni ees tabas kaigas enda mütsi ja läinud ta oli. Tribüünil „jõuluvana” (T. Kõuts), nalja palju. Mõte! Jõuan, ei jõua mütsi võtta? Tagant tulemas jõudalt terve kuuene kolonn. Jõudsin!
15. Kiida enda juhitud kollektiive ka! Palju ja millised need olid/on?
Kidrapunt (GAMMA?) keskkooli ajal. Ega nüüd eriti juht. Lugusid pakkusid kõik. Mõnda sai kohandatud vastavalt meie koosseisule.
Rock Rootor.
Ants Toom domineeris kava valikul. Mina jälle mugandasin. Koosseis: altsax, tenorsax, kaks kitarri, basskitarr, klahvpill, trumm.
Mõlema puhul kõlab sõna „ENTUSISM“.
Orekster „Helikon“ üks parimaid tollel ajal. 60 – 70 taadid koos noorte pillimeestega. Sealt õppisid kõik minuealised palju (1977 – 1991).
Eesti Piirivalve orkester (1992 – 2014). Sinna läks palju sellist pühendumist, mida annab otsida.
Praegu olen Puhkpilliorkestri SAKU dirigent. Mulle meeldib nende entuasiasm, nad tahavad mängida.
16. Mida tahaksid kindlasti veel elus kogeda?
Noorust
17. Mida kahetsed?
Noorus ei tule iial tagasi.
18. Kes Sa oleksid, kui poleks see kes oled?
Keegi teine.
19. Kui võidaksid lotoga ja rahamured igavesti kaoksid, mis siis Sinuga juhtuma hakkaks?Enneolematut.
20. Millega tegeled praegu?
Kiusan Saku puhkpilliorkestrit. Klassikat peab ka mängima.
21. Kus oled praegustes unistustes kümne aasta pärast?
Kes teab?
22. Kui saaksid valida ühe muusiku või kollekltiivi Eestist ja ühe välismaise artisti või kollektiivi kellega koostööd teha, siis kes need oleksid?
Täpselt ei tea Eesti kohta, aga üks torudega punt oli hea (jazzu kanti). Kellega tahaks, on juba manala teel.
Vokaal: S. Vrait (Eesti), M. Callas (Kreeka).
23. Millist muusikat kuulad ja kellele kaasa elad muusikamaailmas?
Mitte diskot. Kõigile- kõigele, milles ilusat, tarka.
24. Millise isikliku saavutuse üle tunned eriliselt uhkust?
Tunnen heameelt, et suutsin aastal 1992 nii mõnegi pillimehe „august” välja tõmmata. Ma ei teinud seda üksi (Andres Kapp oli abiks)
25. Mida päevauudistest tarbid?
Poliitika
Sport
Muusika (seda ei pea vaatama)
26. Sul on rohkesti ordeneid ja rinnamärke. Millised neist eriti esile tooksid?
Mina neid üles ei loe.
27. Mida ma küsimata jätsin? Küsi ise ja vasta ka!
Mida ei küsinud, sellele ei vasta.
Kogu lugu.
Arvi
Head M.Lüdigi nimelise Vändra Muusikakooli õpilased, õpetajad, lapsevanemad, sõbrad ning toetajad.
Jõulud ei ole vaid küünlaleek ning kingitused.
Jõulud ei ole vaid päev või periood aastas.
See on palju - palju enamat.
Jõulud on mõtteviis.
See on magusa sõpruse hingus, mis särab kogu aasta.
See on hoolivus, lahkus, mõistmine ning heatahtlikkus.
Jõulud on päev, mis hoiab kogu aega koos.
See paneb minevikku unustama olevikuga, selle käesoleva ainsa hetkega.
Ära muretse Jõulukuuse pikkuse või kingituste hinna pärast !
Kõige parem kink ümber iga Jõulupuu on õnnelik ning hoidev perekond.
Siis on iga Jõulukuusk kõige pikem ja säravam ning iga jõulukink kõige kallim.
Ning ära unusta - mitte vaid Jõulude ajal vaid aasta ringi on rõõm, mida sa annad teistele see rõõm, mis tuleb Sinule endale tagasi.
Soovime Teile rahulikku ja säravat Jõuluaega ning soovide ning unistuste täitumist uuel aastal.
Kunstieriala tööde hindamine 16. detsember
* Vändra Muusikakooli ning kunstieriala õpilased
* Airi Allvee ja Vändra Gümnaasiumi lauluansambel
* Vändra Gümnaasiumi 10. klass
* Vändra Kultuurimaja
esitlevad
Advendikontsert "Kauaks südamesse jääb"
13.12.2020 kell 13:00
https://youtu.be/HUDYH3Qnd88
youtube.com * Vändra Muusikakooli ning kunstieriala õpilased* Airi Allvee ja Vändra Gümnaasiumi lauluansambel* Vändra Gümnaasiumi 10. klass* Vändra Kultuurimajaesitlevad...
[12/10/20]
INFO!
Alates 14. detsembrist kuni 31. detsembrini 2020 on suletud kõik Põhja-Pärnumaa valla üldhariduskoolide õppehooned, huvialakoolid, noortekeskused. Viiakse läbi distantsõpet (aine- ja õppekava täitmise mahu otsustab iga kool ise.
Muusikakoolid võivad läbi viia individuaaltunde.
M.Lüdigi nimelises Vändra Muusikakoolis jätkuvad pillitunnid (individualtunnid). Grupitunde ei toimu.
Õpilane tuleb kooli ruumidesse ainult enda pillitunni ajaks ning lahkub peale tunni lõppemist.
[12/09/20] Head lapsevanemad ning õpilased. Täpne info muusikakooli õppetegevuse osas alates 14.12 tuleb peale valitsuse määruse kinnitamist.
Midagi on jälle teoksil 😊
November ja Käbi kukub koos Krista Sildoja (Kaljumäe´ga?)
Kui ühe tundmatuks jääda soovinud kristaloogile olin öelnud, et järgmises lehes on Kristast juttu, siis ta noogutas rahulolevalt ja lisas prohvetlikult: „No Krista on Krista!”
Mul polnud millegi üle vaielda, nõustusin eksperdiga!
Kalev
KRISTA SILDOJA (KALJUMÄE) - muusikaõpetaja/etnomuusikoloog, koolijuht, rahvamuusik, korraldaja/asjaajaja.
„Kõik minu valikud on olnud ainult muusikaga seotud.”
1. Kes Sa oled? Kirjelda ennast!
Olen Krista Sildoja, muusikakooli-aegne Kaljumäe. Tänasel päeval olen ma ema, vanaema, elukutselt muusikaõpetaja-etnomusikoloog, koolijuht, rahvamuusik, korraldaja-asjaajaja.
2. Kuidas muusika Sinu ellu trügis? Miks muusikakool ja miks just viiul?
Muusika on meie suguvõsas olnud au sees nii kaua, kui keegi meist seda mäletab. Juba minu vanaisa oli külaviiuldaja, orkestrijuht, kogukonna hing. Isagi oli terve oma elu jooksul lisaks päevatööle ka pillimees. Pillivaliku tegi minu eest ära ema, viiul on olnud tema lemmikpill. Kuna ema ise oma nooruses muusikakoolis käia ei saanud, oli selge, et tütarde kaudu täitub seegi kauge unistus.
3. Mis aastal alustasid ja millal lõpetasid Vändra muusikakooli?
Ema käekõrval kõndisin muusikakooli katsetele 8-aastaselt, see oli 1981. aastal. Lõpetasin muusikakooli 1988. aastal.
4. Mis Sinust sai peale Vändra muusikakooli lõpetamist?
Peale muusikakooli lõpetamist sai põhikool läbi ning jäin Vändrasse keskkooli, ei raatsind minna edasi pealinna Otsa-kooli, olin selleks veel liiga noor. Samal ajal viiuldasin edasi kultuurimaja rahvamuusikaansamblis “Lustilik”. Peale keskkooli suundusin Tallinnasse õppima pedagoogikakooli, kust sain lasteaia ja põhikooli muusikaõpetaja kutse, peale mida soovitati mul minu toonaste õpetajate Arne Haasma ja Indrek Kalda poolt minna õppima vastavatud Viljandi Kultuurikolledži rahvamuusikaosakonda. Peale selle eriala lõpetamist jäi muusika mõistmisel veel väheks ning suundusin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonda, kus kaitsesin muusikateaduste magistritöö vanade Põhja- Pärnumaa viiulimeeste repertuaari analüüsides.
5. Kuidas muusikakool on mõjutanud Sinu elus valikuid?
Kõik minu valikud on olnud ainult muusikaga seotud. Ilma muusikakoolita ei oleks ma hetkel muusikas kindlasti nii kaugele jõudnud. Olen andnud välja hulgaliselt muusika-alaseid õppematerjale, helikandjaid, metoodikaid, olen käima lükanud oma eramuusikakooli, juhendanud tudengeid siin ja seal kõrgkoolides, käivitanud Eesti ETNO pärimusmuusikalaagri jpms.
6. Miks muusika õppimine on üldse vajalik?
Mulle on muusika õppimine olnud täiesti loomuomane valik, ei ole mul sellega olnud kunagi raskusi. Need on minu kingad, milles astun. Eriti on mind köitnud muusikateooria. Ja muusikatarkuste edasi õpetamine. Kaasaegsed aju-uuringud on selgelt tõestanud, mida muusikaõpingud noore inimese võimetega teevad. Minu suureks kireks on ka täiskasvanuharidus – muusikat ei ole kunagi hilja õppida, see on valdkond, kus igaüks saab end proovile panna. Tehke muusikat ja te püsite igavesti noored!
7. Anna mõni nõuanne tänastele õpetajatele?
Õpetajad, lähtuge oma töös õpilase huvidest ning kohandage kõik see, mida tähtsaks peate, oma õpilastele selles valguses. Te näete imepäraseid tulemusi.
8. Anna mõni nõuanne tänastele õpilastele?
Õpilased, küsige-küsige ning huvituge. Nautige seda, mida teete. Proovige, ärge andke alla. Katsuge saada kätte tööharjumus – tulemused on eriti maitsvad, kui jõuate need ära oodata.
9. Kuidas esinemisnärviga hakkama saada?
Esinemisnärv on paljuski seotud töötundidega, mida pilli harjutamise alla panete. Mida rohkem töötunde, seda enesekindlam olemine. Mängige, harjutage, mängige, jämmige, ärge jätke ühtki päeva vahele. Küll kõik laabub, kui on huvi ja töötahe.
10. Mille üle rõõmustad?
Omaenda rahvamuusikakooli, selle õpilaste ning kooli töötulemuste üle. Oma perekonna ja suure suguvõsa üle. Rõõmsate ja sallivate kaasmaalaste üle.
11. Mille üle kurvastad?
Kurvastan, kui tundub, et ma ise ei saa enam midagi teha, et kurvastust toov asi või olukord paraneks. Kui tekib lootusetus. Nagu näiteks tänapäeva päevapoliitikaga juhtunud on.
12. Sinu suurim saavutus/saavutused, mida pead ise kõige olulisemaks enda muusiku karjääris?
Olen erinevaid pille mänginud oma elus ligi 40 aastat, sellest rohkem või vähem ka lavalaudadel. Teen seda siiani. Ent lavamuusikuks olemine ei ole minu hingeteema. Olen hingelt pedagoog, mõtestaja, metoodik, koolijuht. Pean oma suurimaks saavutuseks oma rahvamuusikakooli loomist, teistmoodi vaatega õppekava kirjutamist koolile ning selle kõige eestvedamist. Mooste Rahvamuusikakool on juba 9ndat aastat tegutsemas. Näen iga päev omi ideid meie ühistes tegevustes peegelduvat. See on võimas tunne.
13. Sinu senine suurim muusikaelamus?
Üha enam tajun, et olen liigutatud millestki sellisest, mida tehakse südamega ja südametesse. Selle oskuse sain kätte pikalt Islandil muusikaõpetajana elades ja töötades. Mind ei paelu suursugused ja ülekiidetud ettevõtmised. Leian oma elamuse igapäevaselt kõige pisemateski asjades. Nt hetkel olen väga liigutatud Põhja-Eestis tegutsevast, ühe küla lastest moodustatud ansamblist “Uurikad”. Lihtne, soe ja armas, südamega tehtud muusika.
14. Nimeta enda muusikalise tegevusega seotud kollektiivid, töökohad!
Hetkel olen käsist ja jalust seotud Mooste Rahvamuusikakooliga, selle juhtimisega, samas juhendan sealset pilliklubi, see on mu tegelik kutsumus. Käesoleval õppeaastal töötan Räpina Ühisgümnaasiumis muusikaõpetajana. Võtan seda, kui enesehariduslikku projekti - soovin teada saada, kuidas tänapäeval üldhariduslik koolielu käib. Oma päevatööde kõrvalt olen aastakümneid tegelenud ja tegelen ka siiani kolmanda sektori tegemistes. Osalen mitmete vabariiklike katusorganistasioonide töös, vean eest üle-eestilisi ettevõtmisi ja mõttetalguid, erialaseid kohtumisi. Annan rahvamuusikakursusi siin ja seal. Tööd on lõputa.
15. Nimeta Sinu jaoks olulisemad paigad, kontserdid, projektid!
Olen maaelu patrioot. Katsun kõigis oma tegemistes jääda ellu maapiirkonnas, õpetades maainimesi, nii suuri kui väikesi. Kuna Moostes asub Lõuna-Eesti suurim kontserdisaal, tuleb kõik hea ja parem ise koju kätte. Ja kuna korraldan ka ise pidevalt midagi üle-riigilist, siis sellest mulle piisabki.
16. Soovita! Keda võiksime peale Sinu enda veel kuulata? Sinu õpilaste hulgast või laiemalt.
Kui satute Fb-sse, siis otsige sealt üles Mooste Rahvamuusikakooli lehekülg ning kuulake, mida ja kuidas me üheskoos teeme. Meie pillilapsed on võitnud vabariiklikke pärimusmuusikute võistumängimisi, meie koolis õpib nt vabariigi Aasta Kandleõpilane 2020, meie kooli poistebänd saavutas hiljuti noorte pärimusbändide konkursil publikulemmiku tiitli. Ja seda lisaks kõigele sellele, mis on meie peaeesmärk siin elus – olla kogukonnamuusikud, sisustades oma muusikaga kohalikke sündmusi, nii rõõmsaid kui kurbi.
17. Mida kahetsed?
Ma ei ütleks, et seda kahetsen, ent olen sageli mõelnud, et miks on elutee mind viinud õpetaja-ameti peale. Olen pisut kurb selle üle, et õpetaja-amet on meie ühiskonnas siiski veel vähe-prestiižne ning töökoormuse ja palga suhe ei ole paigas. Seda eriti huvihariduses. Mul on võrdlus olemas Islandi Vabariigis elades ja töötades – sealt see kurbus tulebki.
18. Kes Sa oleksid, kui poleks see kes oled?
Oleksin kindlasti võõrkeeletõlk, pole kahtlust!
19. Kui võidaksid lotoga ja rahamured igavesti kaoksid, mis siis Sinuga juhtuma hakkaks?
Vau! Siis saaksin teha oma unelmate muusikakooli nii, nagu see olema peaks. Kindlasti oleksin oma kooli metseen.
20. Kus oled praegustes unistustes kümne aasta pärast?
Kindlasti elan maal ja harin maapiirkonnas kultuuripõldu. Aga mine tea – ehk ikkagi unistused ei täitu, ja peab linna kolima...
21. Kui saaksid valida ühe muusiku või kollektiivi Eestist ja ühe välismaise artisti või kollektiivi kellega koostööd teha, siis kes need oleksid?
Kui huvitav küsimus! Ma pole sellele kunagi mõelnud. Need oleksid kindlalt väärikad ja vananenud, kogemustega, rahulikud muusikud. Võivad olla ka noored, kui need eelpool öeldud omadused on olemas. Kuulake nt minu islandlasest lemmikut, Ólafur Arnaldsit, siis saate aru, mida silmas pean.
22. Millist muusikat kuulad ja kellele kaasa elad muusikamaailmas?
Ma ei kuula väga enam muusikat vabal ajal. Seda on töö tõttu niigi palju. Vahel nostalgitsen ja satun tundideks midagi siiski kuulama. Kaasa elan oma valdkonna tegijatele – pärimus- ja rahvamuusikutele. Üldiselt tunnen end selles valdkonnas, nagu kala vees. Elan kaasa meie pärimusmuusikutele maailmas.
23. Mida tarbid päevauudistest?
Ainult positiivseid uudiseid. Ülejäänu lasen kerge vaevaga nii silmist kui kõrvust mööda.
24. Mida ma küsimata jätsin? Küsi ise ja vasta ka!
Kuidas olla õnnelik? Lihtsalt olla, panustada, teha ise, teha seda, mida õigeks pead, kaasata, olla õnne kohaloluks valmis.
Vändra Gümnaasium kutsub põhikooli lõpuklassi õpilasi osalema avatud uste päeval, mis toimub 5. märtsil 2014 algusega kell 11.