M. Lüdigi nim Vändra Muusikakool

Nearby schools & colleges

Vändra Gümnaasiumi avatud uste päev
Kooli 13

Vändra Gümnaasium
Kooli 13

IIDA Käsitöökool / Craft School
Kirikumõisa 87608

Käru Põhikool
Aia 20, Käru

Comments

Head taasiseseisvumispäeva! Tulge kontserdile!

„KÄBI KUKUB”: LAULJA JA PEDAGOOG EVE PÄRNSALU Tunnen Evet päris hästi peaaegu 40 aastat. Aga neid vastuseid lugedes sain teada asju, mida ma ei teadnud. Eve ongi, kogu aeg muutustes ja tegus! Õhina ja entusiasmiga uute väljakutsete kallal ning vähemasti avalikuse ees alati rõõmsameelne. No kodus on ta kindlasti kurb kogu aeg, sest ma tunnen tema elukaaslast ka:) Vaieldamatult professionaal omal erialal ja rikastanud enda õpetamise läbi Eesti tänaste lauljate kirjut kaarti. Üks igavesti tore inimene ja taas võime rõõmustada, et Vändra keskkoolist ja muusikakoolist on tuule tiibadesse saanud tõeline tegija! Kalev Saar LAULJA JA PEDAGOOG EVE PÄRNSALU • Kes Sa oled? Kirjelda ennast! Olen pärit Pärnumaalt, Lõpelt. Hetkel töötan rütmimuusika laulmise õpetajana G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning annan didaktika ja pedagoogilise praktika tunde Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Tegutsen ka lauljana ning vahel kirjutan ja tõlgin lauludele tekste. Olen varasemalt palju aastaid õpetanud laulmist ka Kehra Kunstidekoolis ja Saue Muusikakoolis. Mängin kaheksandat aastat golfi - see on mu olulisim hobi. • Kuidas muusika Sinu ellu trügis? Miks muusikakool ja miks just flööt? Päris algust ju ei mäleta, kuid küllap lasteaias sai mõni laul õpitud ja Vikerraadiost bussisõidu ajal vikerviise kuulatud. Hiljem sisetunne ja õde ütlesid, et mine ikka muusikakooli ka (ma ei teadnud tol ajal kedagi, kes oleks meie külast või koolist muusikakoolis õppinud). Astusin Pärnu Lastemuusikakooli 11-aastasena, ju vanuse tõttu väga palju valikuid ei olnudki, seepärast flööt, erialaõpetajaks Endel Priilinn. • Mis aastal alustasid ja millal lõpetasid Vändra muusikakooli? Vändra muusikakooli tulin seetõttu, et läksin 1988. aastal õppima Vändra Keskkooli, tulin Pärnu muusikakoolist nö üle. Lõpetasin flöödiga aastal 1990, õpetajaks Luule Põder. • Mis Sinust sai peale Vändra muusikakooli lõpetamist? Millal ja miks sai flöödist oboe ja laulmine omakorda oboest võitu sai? Olles kaks aastat Vändras flööti õppinud, oli muusikakooli lõpetamise järel mul veel aasta keskkoolis käia, seetõttu õppisin lisaks ka altsaksofoni Harli Maanuse juures. Seejärel astusin Otsa kooli oboe erialale (õpetajad Heldur Värv ja Olev Ainomäe), kuna oboemängijaid oli vähe ja väga vaja. Peale oboe õpingute lõpetamist õppisin lisaaasta veel Otsa koolis oboed ning seejärel astusin astusin samasse kooli pop-jazz laulu erialale (õpetaja Mare Väljataga). Valikuid sätitakse meile elus teele ette, ju olid flööt ja oboe heaks stardipakuks häälega ja hingamisega tegelevale inimesele. Ma ei kujuta ette, et ma oleksin vaid laulja ning ühtegi pilli poleks kunagi mängida proovinud. Olen lõpetanud ka Tallinna Ülikooli kutsepedagoogika eriala. • Kuidas muusikakool on mõjutanud Sinu elus valikuid? Pidin valima kas minna muusikakooli tundi või… Enamus valikuid elus olen teinud muusikakooli(de) kasuks - õppinud, töötanud. Ka elukohavalikus on muusikakoolid “süüdi”. Ka elukaaslase valikul on muusikakool osaline. • Miks muusika õppimine on üldse vajalik? Kasvatab inimest paremaks, kohusetundlikumaks, ettevõtlikumaks, julgemaks, sisemiselt ilusamaks, arendab kuulamisoskust (sh teise inimese) ja keskendumisvõimet. Olen kindel, et need, kes on kasvõi mõne aastagi muusikakoolis õppinud, teevad paremini süüa, sisustavad kvaliteetsemalt oma vaba aega, on empaatilisemad ning oskavad oma plaadiriiulile (loe: pleilisti) mitmekesisemat ja hästi tehtud muusikat koguda. Kunagised muusikaõpingud mõjutavad meid kogu elu vältel, avaldumisvormid on sageli peidetud. • Anna mõni nõuanne tänastele õpetajatele? Ärge kasutage tulemuste mõõtmisel joonlauda. Saate aru küll. • Anna mõni nõuanne tänastele õpilastele? Kui vähegi saad, tee asjad kohe ära (harjuta, õpi, korista, vasta (ka sõnumitele ja e-kirjadele), kirjuta märkmeid, tunne kalendrit, siis on palju vaba aega ja närvid korras. Muusikakooli õpilased, kuulake palju erinevat muusikat. Näiteks, otsige ühest ja samast teosest või loost vähemalt kuus erinevat esitust ning püüdke leida neid kohti ja aspekte mis teile meeldivad ja sama palju ka neid mis ei meeldi. Nii tekib (hea) maitse ja kasvab enese hindamise/väärtustamise oskus. • Kuidas esinemisnärviga hakkama saada? Väike esinemisnärv on käivitav jõud, see on loomulik osa artisti elus. Et närv alt ei veaks tasub kindlustada hea ettevalmistus - palju korrata, harjutada. Sageli aitab ka eelnev ‘visualiseerimine’ - nt kui tead saali või paika, kus esined, kujuta ette kuidas sa lavale lähed, kuhu seisma jääd, kus on su ansamblikaaslased, kui palju inimesi on saalis, kus sinu ema istub, kuhu sa esinemise ajal vaatad, kui valge või pime on ruumis - harju selle “pildiga” mõttes, siis pole laval enam nii uus ja ärev tunne. Harjuta veidi ka samade riiete ja jalanõudega millega pärast lavale lähed. • Mille üle rõõmustad? Hea tervise ja toidu, õnnestunud golfiringi, toreda muusikaelamuse, valgete õhtute ja Eesti suve ja looduse üle. Tuju teevad heaks loomad, humoorikad inimesed ning nende väljaütlemised. Rõõmustan, et mul on minu kodud, pere ja sõbrad. • Mille üle kurvastad? Kurvastan liikluses ja ühiskonnas lokkava ebaviisakuse ja hoolimatuse pärast. Ka siis, kui enese, lähedaste või sõprade tervis pole hea. Kurvaks teeb inimeste ükskõiksus keelekasutuse ja kirjavigade suhtes. Erialaga seonduvalt märkan sageli, ning on kahju, et naised ei hoolitse oma kõnehääle kõla eest (hääleaparaat on samasugune eluks vajalik seadeldis nagu triitsepsid ja biitsepsid jms, mida jõusaalides ju agaralt treenitakse) - kõne ajal ei kasutata piisavalt õhku hääle kõla tekitamiseks - kõnes kõlavad jõuetud, ‘murtud’ või kiledad hääled, inimese vananedes see tendents süveneb. • Sinu suurim saavutus, mida pead ise kõige olulisemaks enda muusiku karjääris? Olen elu jooksul, töötades vaid muusika-alal, end suutnud elatada. Ka väga paljud minu õpilased on tegevad muusikute või muusikaõpetajatena. • Sinu senine suurim muusikaelamus? Ei teagi… Küllap mõni Rock Summeri kontsert, “Tartu muusikapäevad 30” Mahavoki ja Kare Kauksi kontsert, John Scofieldi ja Pat Metheny kontserdid Jazzkaarel Tallinnas, Peter Gabrieli kontsert Riias. Joni Mitchelli plaadid. • Nimeta enda muusikalise tegevusega seotud kollektiivid, töökohad. Olen laulnud ansamblitega Smile, Eesti Piirivalve Big Band, Massix, Django's Hot House, Big Band Mickeys, Peeter Sauli tantsuorkester, Eesti Kaitseväe Orkester, Olav Ehala ansambel, T-A-A-A-P ning koos paljude eesti muusikutega, sh. Kristel Aer, Riho Lilje, Tõnis Kõrvits, Peep Ojaveski, Iljo Toming, Madis Arvisto, Mart Soo, Themuri Sulamanidze, Juhan Tõhk, Margus Jürisson, Danel Aljo, Risto Rebane, Ülo Mälgand, Rain Rämmal jpt. Laulutekstid koostöös ansambliga Massix ja muusik-heliloojaga Toomas Rull. • Nimeta Sinu jaoks olulisemad paigad, kontserdid, projektid. Jazzkaar, Pori Jazz Festival, Imatra Big Band Festival, Eesti Televisioon, 7 Vaprat tuurikontserdid, erinevad kontserdisaalid ja peopaigad Eestis. • Soovita, keda võiksime peale Sinu enda veel kuulata? Sinu õpilaste hulgast või laiemalt. Muusika kuulamise osas usaldage oma südant ja kõrvu. Õpilasi, kes on aegade jooksul minu juures õppinud on üsna palju. Tegusaimad, keda kuulata ja nende tegemistel silm peal hoida on Silver Laas, Marilin Kongo, Tuuli Rand, Sandra Nurmsalu, Marie Vaigla, Vivi ja Viveli Maar, Linda Kanter, Marianne Leibur, Anett Tamm jt. Selle-aastased lõpetajad on Anete Saar, Laura Rulli ja Ivonna-Ly Pachel (!). • Mida tahaksid kindlasti veel elus kogeda? Võitu. • Mida kahetsed? Ühel kolmapäeval ei viitsinud ma muusikakooli tundi minna (sest kodust koolini oli vaja bussiga 40 km sõita). • Kes Sa oleksid, kui poleks see kes oled? Üks teine. • Kui võidaksid lotoga ja rahamured igavesti kaoksid, mis siis Sinuga juhtuma hakkaks? Õlad jääksid veelgi kangemaks. • Kus oled praegustes unistustes kümne aasta pärast? Eestis. • Kui saaksid valida ühe muusiku või kollektiivi Eestist ja ühe välismaise artisti või kollektiivi kellega koostööd teha, siis kes need oleksid? Weekend Guitar Trio, Sting. • Millist muusikat kuulad ja kellele kaasa elad muusikamaailmas? Kuulan sageli raadiot, kuid muusikat plaatidelt peamiselt vaid sihtotstarbeliselt. Mõne laulja või muusiku puhul panen raadio kinni. • Mida tarbid päevauudistest? Pealkirju. • Mida ma küsimata jätsin? Küsi ise ja vasta ka. Kas sa hääldad öheksa või üheksa, öheksateist või üheksateist? Kas sa ütled öheskoos või ühekoos? Kas sa kirjutad kontserdite või kontsertide? - Ma teen kõikidel juhtudel viimast. Milliseid parasiitsõnu inimesed viimasel ajal palju kasutavad? - Laused algavad põhjendamatult sõnaga ‘et’. Kust see tuleb? Etitatakse ka mõttepauside ajal või sada korda ühes lauses. Olen mõelnud, et kui mõne inimese kõnes vales kohas öeldud sõnale ‘et’ piiks peale panna, siis oleks tekst “et ja vilet täis” ;)

„KÄBI KUKUB”: LAULJA JA PEDAGOOG KARIN SALUMÄE (Männik) Minu mälupildis on Karin alati naerusuine, alati rõõmus, alati heasoovlik, alati seltskondlik, alati asjalik, alati ettevõtlik, alati ennast märkamapanev, alati positiivne (viimastel kuudel ehk negatiivne;)! Naine kes teab mis asja ta elus ajab ja milleks suuteline on! Uskumatut enesekindlust peegeldav ja vastuseid lugedes tundub, et ta on toimuvaga igati rahul! Taaskord on põhjust rõõmu tunda, et Vändra muusikakoolist on saanud alguse kaunis teekond, mis on särades kestnud ja kestab Karini ja meie rõõmuks veel kaua kaua! Kalev Saar KARIN SALUMÄE (MÄNNIK): "MUUSIKA ON MINU ELUS OLNUD LAPSEST SAADIK" 1. Kes Sa oled? Kirjelda ennast! Olen Lõuna- Eesti juurtega tallinlane, kes on sündinud-kasvanud Pärnumaal Toris ja haridusteelt tihedalt seotud Vändraga ( siis oli mu perekonnanimi Männik).Elukutselt laulja( alt ), ansamblijuht ja vokaalpedagoog. Eraelus abikaasa oma mehele ja ema kahele ägedale pojale. Lisaks muusikale armastan väga teatrit ja kirjandust, aga tunnen ka suurt mõnu, kui saan oma kätega midagi reaalselt nähtavat valmis nokitseda. 2. Kuidas muusika Sinu ellu trügis? Miks muusikakool ja miks just klaver? Muusika on olnud mu elus sünnist saadik. Minu isa oli suure muusikahuviga – kuigi otsest õpetust polnud saanud , mängis ta noorena Võrumaal Vastseliinas puhkpilliorkestris ja Toris elades rahvapilliansamblis. Temal oli kindlasti suunav roll mu 12- aastat vanema venna Gunnari ja minu muusikakooli õppima asumisel. Klaver sai valikuks eelkõige venna eekujul ja mu esimene õpetaja oli Erna Michelis nagu temalgi. Lapse kombel otsisin tuttavaid viise juba enne juhendatud õppimist ja laulma olevat ma hakanud enne rääkimist. Kuigi…tänu Tori vahvale rahvamuusikule –viiuldajale Elmar Mägerile unistasin ma lapsena viiulimängust, oli nii mulle kui perele tuttav ja turvaline siiski alustada klaveriõpingutega. Täna on meil kodus viiul täitsa olemas, aga seda mängib mu noorem poeg. 3. Mis aastal alustasid ja millal lõpetasid Vändra muusikakooli? Alustasin õpinguid Vändra muusikakoolis 1979. aasta sügisel ja lõpetasin 1986 kevadel. 4. Mis Sinust sai peale Vändra muusikakooli lõpetamist ? Peale muusikakooli ning Tori Põhikooli lõpetamist tulin õppima Vändra Gümnaasiumisse ja abituuriumis taastus side veel muusikakooliga, sest üha enam tundus erialavalik kalduma muusika poole ja oli vaja taastada oskusi pillimängus ning solfedžos. Läks nii, et asusin õppima Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuurharidusteaduskonda koorijuhtimist ja lõpetasin koorijuht- muusikaõpetaja-kultuurikorraldaja diplomiga. Õpingute ajal juhatasin juba paari väiksemat koori ja sattusin ise laulma headesse kooridesse inspireerivate dirigentide käe all. Viimasel kursusel asusin lauljana tööle Eesti Raadio Kooris ja peale kooli lõpetamist töötasin kaks aastat paralleelselt nii Raadio Kooris kui muusikaõpetajana Väike – Õismäe Keskkoolis. Jätkates usinasti laulutundide võtmist Allan Vurma juures, saavutasin taseme, mis andis julguse kandideerida Eesti Filharmoonia Kammerkoori ridadesse ja alates 1995 / 1996 hooajast alustasin seal lauljana tööd. 5. Kuidas muusikakool on mõjutanud Sinu elus valikuid? Muusikakool on mõistagi minu valikuid mõjutanud määravalt. Olen väga tänulik klaveriõpetajatele Erna Michelisele, Lolita Äärile ja Riina Põdrale, muusikalugu lugenud Maria Mahlapuule ja kindlasti legendaarsele solfedžo õpetajale Helgi Sildeverile, kes mind ansamblitesse laulma rakendas ja juba peale muusikakooli lõpetamist Otsa- kooli koorijuhtimist õppima tahtis suunata. Mäletan tema tundidest eredalt, kui ta solfiõppe vahele rääkis toona julgetest noortest dirigentidest Andres Mustonenist ja Tõnu Kaljustest, ka emigreerunud Arvo Pärdist ja Neeme Järvist. Tal oli tundlik kultuuri- ja muusikataju, mis avaldas sügavat muljet ja ilmselt alateadlikult innustas mind otsima sarnast kogemust. Kuna olin harjunud väikesest peale Tori- Vändra trassil kulgema ja tänu muusikoolikaaslastele oli Vändras juba hulk toredaid sõpru ees, tundus loogiline õppida peale põhikooli Vändra Gümnaasiumis. Seega, selleski valikus oli muusikakoolil oma roll. 6. Miks muusika õppimine on üldse vajalik? Muusika õppimine on nii rikastav: pilli mängides areneb lapse peenmotoorika, pidev harjutamine edendab enesedistsipliini, tekib teadlikkus külastada kontserte, omandub oskus lugeda noodikirja ja tajuda muusikat, kui olulist osa kultuurimaastikul. Töötades täiskasvanutega erinevates koorides, näen ma aeg- ajalt väga musikaalseid inimesi, kelle annet pole lapsena eriharidusse suunatud, või kes on muusikakooli varakult pooleli jätnud. Enamasti on neil sellest väga kahju, sest üks keel, milleks neil oli eeldusi, on jäänud omandamata. 7. Anna mõni nõuanne tänastele õpetajatele ? Kui õpilane tunneb õppimisest ja õpetaja õpetamisest rõõmu, on kõik väga hästi! Mäletan oma õpinguaastatest, et 4. klassis tekkis suur tagasilöök-polnud tahtmist harjutada ja hinded läksid erialas allamäge. Õnneks oli mu õpetaja Lolital tarkust mitte tänitada, vaid jaksu suunata uuesti muusikat nautima nii, et madalseis möödus mõne kuuga ja taastus tahe harjutada. Andekatele ja töökatele õpilastele tasub kindlasti märku anda, et muusiku elukutse võiks nende puhul olla üks headest valikutest. Aga eelkõige soovin muusikakooli õpetajatele palju jõudu ja tunnustan igati nende tänuväärset tööd! 8. Anna mõni nõuanne tänastele õpilastele? Tundke rõõmu, et saate õppida muusikat – see on privileeg, mida pole antud kõigile! Harjutage kasvõi natukene iga päev, laske end õpetada armastama klassika erinevaid stiile, sest see on muusikatunnetuse vundament, millele toetudes saab vabalt ka hiljem rütmimuusikaga tegeleda. Barokist rockini on väike samm! Kuulake palju erinevat muusikat erinevates esitustes nii salvestuste kui võimalusel elava soorituse kaudu ja laske ennast sellel inspireerida. Moodustage omal initsiatiivil erinevaid muusikalisi kooslusi väljapool koolitööd ja korraldage vabalavasid-ise koos luua on vahva! 9. Kuidas esinemisnärviga hakkama saada? Esinemisnärvi vastu aitab lõputu harjutamine ja sage esinemine! Samas, hea närv tõstab kvaliteeti. Eks aastate jooksul on mul sel teemal olnud erinevaid kogemusi ja vahel võib ikka tekkida neid olukordi, kus närv veab nö.alt- et edasi minna, tuleb õppida neid unustama. Lauljana teen enne lavale minekut mõne hingamisharjutuse, mis aitab kontserdiks keskenduda ning rahustab meelt. 10. Mille üle rõõmustad? Ma arvan, et rõõmu ja õnnetunnet saab leida iga päev. On õnn, kui Sul on kallid inimesed ja neil läheb hästi, kui Sul on sõbrad, kellega saad maailma paika ja paremaks rääkida, kui pikalt harjutatud raske kontserdikava on edukas, kui Su õpilaste lauluoskus üha paraneb, kui Sinu külvatud seemnest kasvab tugev taim, kui saad suurepärase kontserdi- filmi-, lugemis- või teatrielamuse. Rõõmu leiab tõesti paljust! 11. Mille üle kurvastad? Kurvaks teevad lähedaste haigused, mõttetult raisatud aeg, kui kellegi või millegi suhtes valitseb jõuetuks tegev ebaõiglus ja see, kui keegi oma käte ning südamega suurepäraselt loodut sõnadega hävitab. 12. Sinu suurim saavutus, mida pead ise kõige olulisemaks enda muusiku karjääris? Ma arvan, et see on ise juba suur saavutus, et olen professionaalses muusikamaailma tihedas karussellis saanud nii kaua keerleda ja kogenud privileegi olla tandemite Kaljuste- Pärt, Kaljuste- Tormis väga erilises loomingulises sfääris. Viimastel aastatel on siia väga tugevalt lisandunud ka tihe koostöö Tõnu Kõrvitsaga, kelle loodu võlub üha laiemat kuulajateringi üle maailma. 13. Sinu senine suurim muusikaelamus? Seda on väga raske välja tuua. Mäletan hästi, kui Tallinnas õpingute ajal hakkasin tihedalt kontsertidel käima, siis sain praktiliselt iga kord suure elamuse! Aja jooksul on mõistagi kogemus tekitanud filtrid, aga siiras ja kirglik musitseerimine lummab alati. 2018. oktoobris Arvo Pärdi Keskuse avamisel mängis Pärdi viiulisolistile ja keelpilliorkestrile kirjutatud pala “ Fratres ” meiega samal kontserdil USA viiuldaja Anne Akiko Meyers. Ma olen seda lugu väga- väga palju kuulnud erinevates esitustes, aga sellist kirge ja tundlikkust, millega kaunis Akiko üllatas, on võimatu sõnadesse panna. Õnneks on Youtubes kontserdisalvestus olemas ja aeg- ajalt on nii hea seda uuesti ja uuesti vaadata! Kuid elamus muusikast võib tabada väga ootamatult. Umbes kümme aastat tagasi olime perega reisil Vilniuses ja ühte kirikusse sisse astudes kuulsime imekaunist häält laulmas gregoriaaniviisi. See oli nii lihtne ja nii ilus. Kirikus istus ainult üks vanem nunn ja tema oligi see, kes siiralt ja puhtalt aegumatu häälega lauldes meid ennast kuulama pani. 14. Nimeta enda muusika tegemise või õpetamisega seotud kollektiivid, töökohad! Nagu öeldud, Eesti Filharmoonia Kammerkoor on mu põhitöökoht. Kuulun EFK loomenõukogusse ja täidan ka kollektiivis usaldusisiku rolli. Selle kõrvalt juhendan Tallinna Ülikooli Vokaalansamblit Vox Nova ja olen vokaalpedagoog- koormeister Tallinna Ülikooli Naiskooris. Hääleseadjana kohtun vastavalt võimalustele ka Kammerkooriga Encore ning ITL segakooriga. 15. Nimeta Sinu jaoks olulisemad paigad, kontserdid, projektid, dirigendid! Filharmoonia Kammerkooriga on meil olnud võimalus esineda maailma suurtes kontserdisaalides nagu Sydney ooperimaja, Elbphilharmonie Hamburgis, Pariisi Filharmoonia, Carniegie hall New York’ is, kuhu mahub kuni 3000 kuulajat. Need kontserdid on olnud tavapärase 400-inimese suuruse publikuga harjunud kammerkollektiivile närvekõditavad, kuid väga meeldivalt erilised. Enamasti on seal esitatud koos Tallinna Kammerorkestri ja Tõnu Kaljustega Arvo Pärdi muusikat. Kirjeldamatult vapustav elamus on olnud publiku otsekui rock- kontserdile omane vaimustus, kui kuulus helilooja plaksutatakse lavale kummardama ja rahvas lihtsalt ei taha teda enam ära lasta. Kõik neli EFK peadirigenti – Tõnu Kaljuste, Paul Hillier, Daniel Reuss ja Kaspars Putnins - on olnud minu jaoks väga olulised. Nad on igaüks omal moel väga tugevad ja inspireerivad muusikud, aga mõistagi on eelkõige Kaljuste karismaatiline isiksus põhjus, mis mind EFK-sse laulma tõmbas. Tunnen suurt tänulikkust, et aastal 2011 oli võimalus laulda siis juba vanameistri, dirigent Claudio Abbado käe all, et 2008-2013 oli kammerkooril mitmeid säravaid projekte suurepärase prantsuse dirigendi Marc Minkowski ja tema orkestriga, et 2016 kevadel olime kutsutud Los Angelese Filharmoonikutega koostööle ja meid juhatas päikseline Gustavo Dudamel, et 2019 talvel oli meil pikk turnee Austraalia Kammerorkestri ja Richard Tognettiga. Erilised on olnud nn.crossover projektid Kadri Voorandi, Tormis kvarteti, Robert Jürjentaliga ja norra trompetivirtuoosi Arve Henrikseniga Jazzkaare ja Viljandi kitarrifestivali raames. 16. Soovita! Keda võiksime peale Sinu osalusega kollektiivide veel kuulata? Häid muusikuid on nii palju! Alati leiab huvipakkuvat ERSO ja Tallinna Kammerorkestri hooaja kavadest, ansambel Vox Clamantise kontserdid on hinge puudutavad. Pean lugu heast jazz muusikast – näiteks Kadri Voorand ja Estonian Voices on ühed lemmikud. Olen alates 1998 käinud Viljadi Folgil ja mitmed pärimusmuusikud tahaks alati kuulata: Mari Kalkun, Meelika Hainsoo, Kätlin Mägi, Maarja Nuut, Trad Attack, Zetod… Väljaspoolt Eestit soovitan kuulata briti suurepärast vokaalgruppi Voces 8 ja väga hea energiaga Belgia ansamblit Vox Luminis. Kooridest hoian end kursis Euroopa professionaalsete kollektiivide tegemistega ja näiteks Rootsi Raadio Kooris ei pea kunagi pettuma. Kergemast žanrist Sting, Norah Jones, Coldplay. Seda nimekirja võikski täiendama jääda… 17. Mida tahaksid kindlasti veel elus kogeda? Täna, eriolukorra lõppedes, ma pean küll kirjutama, et väga tahaks kogeda muusika- ja teatrielu taastumist ning seda, et publik julgeks taas kuulama- vaatama tulla. On veel mõningaid maid ja eksootilisi saari , kuhu tahaks sattuda! Ja väikekandle õppimise plaan on endiselt päevakorras! 18. Mida kahetsed? Mis siin ikka kahetseda! Pigem analüüsida olnut ja edasi minna! 19. Kes Sa oleksid, kui poleks see kes oled? Hea küsimus! Äkki ajaloo või kultuuriloo õpetaja? Diplomaat? Miks mitte aednik? Või hoopis juuksur? 20. Kui võidaksid lotoga ja rahamured igavesti kaoksid, mis siis Sinuga juhtuma hakkaks? Oleneb võidu suurusest! Kindlasti ma ei hakkaks nautima rantjee elu, vaid jätkaks muusikuna rõõmsati edasi! Aga koostöös minust finantsasjades targemate inimestega võiks näiteks luua heategevusfondi “ Anne andele” noorte muusikute arengu toetamiseks. 21. Kus oled praegustes unistustes kümne aasta pärast? Ma ei ole väga suur unistaja, pigem olen usaldanud eluvoolu kandmist ja heade juhuste äratundmist. 22. Kui saaksid valida ühe muusiku või kollektiivi Eestist ja ühe välismaise artisti või kollektiivi kellega koostööd teha, siis kes need oleksid? Kui mõtlen Eesti Filharmoonia Kammerkoori lauljana, siis aastaid olen mõlenud, et meid võiks tulla juhatama Sir John Eliott Gardiner Inglismaalt või Philippe Herreweghe Belgiast. Kui mõtlen juhendajana oma tudengiansamblile, siis nii neile kui mulle oleks vahva koostööd teha mõne sisuka solistiga, näiteks Mari Jürjensiga. 23. Millist muusikat kuulad ja kellele kaasa elad muusikamaailmas? Ma pean tunnistama, et tavalises muusikatihedas elus ma ajaviiteks liiga palju muusikat ei kuula, rohkem vajaduspõhiselt õppematerialina või kolleegide tehtuga kursis olemiseks. Nüüd, kui karantiiniajal on aktiivne musitseerimine peatunud, olen kuulanud ja vaadanud erinevaid kontsertülekandeid nii Mezzo kanalilt, Youtubest kui Klassikaraadiost. Kaasa elan kõigile muusikutele – nimesid sai mainitud kuulamissoovituste rubriigis. Minu noorem poeg mängib Rasmus Puuri juhitavas Vanalinna Hariduskolleegiumi orkestris – nendele elan küll eriliselt kaasa, sest seal on musitseerimisrõõm ja otsimisjulgus igapäevaselt kohal. 24. Mida tarbid päevauudistest? Kevadel 2020 pole võimalik mitte tarbida uudiseid koroonahaigusest. Muidu hoian ennast kursis kultuurieluga laiemalt ja muusikauudistega spetsiifilisemalt. Uudisteportaalid vaatan üle ikka mitu korda päevas ja paberlehte loen ka suure mõnuga. Võib vist öelda, et tarbin pea kõiki uudiseid hea meelega! 25. Mida ma küsimata jätsin? Küsi ise ja vasta ka! Küsisid juba piisavalt! Ma hoopis sooviksin, et Vändra Muusikakool leiaks lõpuks lahenduse oma olmele ja õpilastel saaks olema tänapäevased õppetingimused.

See kool sind ei riku!

Mission: Peamiseks tegevussuunaks peab kool koosmusitseerimise vormide ja muu ühistegevuse pakkumist õpilastele. Ühe eesmärgina näeb kool ka professionaalide ettevalmistamist.

Operating as usual

Oluline info uuest õppenädalast.

Esmaspäeval alustab muusikakool õppetööd järgnevate piirangutega:

* individuaaltunnid on lubatud
* grupitunnis on lubatud kuni 11 inimest (sealhulgas õpetaja) ning max 50% ruumitäituvus
* õpilased tulevad kooli vaid tunni ajaks. Enne ja pärast tunde gruppidena kogunemist ei tohi olla
* endiselt tuleb järgida ohutusnõudeid: rangelt soovituslik on maski kandmine koolimajja sisenedes ning garderoobis/fuajees viibides, majja sisenedes pesen või desinfitseerin käed
* NB! HAIGENA või HAIGUSTUNNUSTEGA KOOLI EI TULE !

Püsime terved.
dir. Toomas

Viimase nädala jõuluhäppening klassis nr 14

https://youtu.be/dr0qofsuYIE

youtube.com M. Lüdigi nim Vändra Muusikakool.Salvestatud õppeotstarbel.

Jõulukuu Käbi kukub persoon on Vändra muusikakooli vilistlaste raskekahurväkke (tegelikult toimetas ta muidugi piirivalves) kuuluv dirigent ja metsasarvemängija Arvi Miido. Mees kes omal tagasihoidlikul moel, aga samas kindlal käel, on ülihästi kõlama pannud rohkesti ansambleid kui orkestreid. Mees kes oli Piirivalve orkestri loojate hulgas ja juhatas sirgel seljal seda suurepärast kollektiivi 22 aastat! On mitmekülgne arranžeeria ja spordimees ning kogu oma elu hingelt Vändrakas. Minu isiklik arvamus on, et ega palju paremini enam ei saakski! Tehke järele!

Kalev Saar

ARVI MIIDO-METSASARVEMÄNGIJA, DIRIGENT

„EKS MUUSIKA OLI VERES VARAKULT”

1. Kes Sa oled? Kirjelda ennast!
A. Miido Ado poeg
Tavaline vändrakas, algul lühikesed püksid ja juuksed, hiljem pikad püksid ja juuksed.
Sport ja muusika on kogu aeg käinud käsikäes.
Kui midagi ei toimu, siis rahulik, kui aga asjaks läheb, olen käpp. Kohati isegi esikäpp.

2. Kuidas muusika Sinu ellu trügis? Miks muusikakool ja miks just metsasarv?
Eks muusika oli veres varakult. Kõik onud „imesid mesipuud” (akordion). Ema Virve laulis ja tädi Linda tantsib tänini.
Muusikakooli viidi, öeldi, et muusika on ilus pill. Algul oli tore, aga klaverimäng murdis tahtmise maha teises klassis. Kogusin erialas kõvasti kahtesid, et pääseks sellest põrgust palliplatsile tagasi.
Sain tahtmise, aga Aksel Andrekson oli metsasarvega ukse taga ja kõik algas uuesti.

3. Mis aastal alustasid ja millal lõpetasid Vändra muusikakooli?
Ei mäleta algust ega lõpetamist. Ühel aastal algas ja mingite aastate pärast see ka lõppes.

4. Mis Sinust sai peale Vändra gümnaasiumi ja muusikakooli lõpetamist ?Peale keskkooli oli G. Otsa nim. Muusikakool 1974 (1975 – 1977 nõukogude armee) kuni 1980 lõpetasin. 1980 – 1985 Konservatoorium. Mõlemad koolid lõpeatsin metsasarve erialal.

5. Kuidas muusikakool on mõjutanud Sinu elus valikuid?
Muusikakooli mõju kestab siiani, kuna muusikaga teenin leivaraha tänini.

6. Miks muusika õppimine on üldse vajalik?
Alati ei pea muusikat õppima, võib ka kuulata. Iga heli, müra, on muusika ja lõppeks saad aru, mis asi ta on ja kuidas kuulata, mõistmaks teda.
7. Anna mõni nõuanne tänastele õpetajatele ?
Ma pole õpetaja kunagi olnud (ametlikult), seepärast mõtle enne, kas ikka ...? Kui, siis orienteeru, kellest võiks saada solist, kellest orkestrant.

8. Anna mõni nõuanne tänastele õpilastele?
Kas ikka on tahe-soov? See pole meelakkumine.

9. Kuidas esinemisnärviga hakkama saada?
Esinema minnakse mõttega, et tulen „MINA“ ja teie seal kuulate mind. Eeldades, et mingi kava on klaar.

10. Mille üle rõõmustad?
Rõõmustan, millest (kellest) ei osanud rõõmu tunda.

11. Mille üle kurvastad?
Kurvastan nähes ülekohut

12. Sinu senine suurim muusikaelamus?
Austraalia, Adelaide Police TATTOO 2008. Muidugi DEEP PURPLE 2019 Tallinn.
13. Soovita! Keda võiksime peale Sinu, Sinu dirigeeritud orkestrite ja Sinu arranžeeritud lugude kuulata?
INTRIGEERIV.
Vanem Järvi
????
James Last

14. Sa osalesid kõigil taasiseseisvunud Eesti Vabariigi aastapäevade paraadidel ja pidulikel sündmustel! Milline neist eriti liigutas? Või oli äkki mõni värvikas seik?
Arvan, et teine EV paraad Tallinnas, kuna mu vanaonu Juku marssis veteranide esireas.
Värvikas seik: talvine paraad, meeletu lumesadu, tribüünil ka T. Kõuts (endine piirivalveülem). Kaika keerutuse ajal tribüüni ees tabas kaigas enda mütsi ja läinud ta oli. Tribüünil „jõuluvana” (T. Kõuts), nalja palju. Mõte! Jõuan, ei jõua mütsi võtta? Tagant tulemas jõudalt terve kuuene kolonn. Jõudsin!

15. Kiida enda juhitud kollektiive ka! Palju ja millised need olid/on?
Kidrapunt (GAMMA?) keskkooli ajal. Ega nüüd eriti juht. Lugusid pakkusid kõik. Mõnda sai kohandatud vastavalt meie koosseisule.
Rock Rootor.
Ants Toom domineeris kava valikul. Mina jälle mugandasin. Koosseis: altsax, tenorsax, kaks kitarri, basskitarr, klahvpill, trumm.
Mõlema puhul kõlab sõna „ENTUSISM“.
Orekster „Helikon“ üks parimaid tollel ajal. 60 – 70 taadid koos noorte pillimeestega. Sealt õppisid kõik minuealised palju (1977 – 1991).
Eesti Piirivalve orkester (1992 – 2014). Sinna läks palju sellist pühendumist, mida annab otsida.
Praegu olen Puhkpilliorkestri SAKU dirigent. Mulle meeldib nende entuasiasm, nad tahavad mängida.

16. Mida tahaksid kindlasti veel elus kogeda?
Noorust

17. Mida kahetsed?
Noorus ei tule iial tagasi.

18. Kes Sa oleksid, kui poleks see kes oled?
Keegi teine.

19. Kui võidaksid lotoga ja rahamured igavesti kaoksid, mis siis Sinuga juhtuma hakkaks?Enneolematut.

20. Millega tegeled praegu?
Kiusan Saku puhkpilliorkestrit. Klassikat peab ka mängima.

21. Kus oled praegustes unistustes kümne aasta pärast?
Kes teab?

22. Kui saaksid valida ühe muusiku või kollekltiivi Eestist ja ühe välismaise artisti või kollektiivi kellega koostööd teha, siis kes need oleksid?
Täpselt ei tea Eesti kohta, aga üks torudega punt oli hea (jazzu kanti). Kellega tahaks, on juba manala teel.
Vokaal: S. Vrait (Eesti), M. Callas (Kreeka).

23. Millist muusikat kuulad ja kellele kaasa elad muusikamaailmas?
Mitte diskot. Kõigile- kõigele, milles ilusat, tarka.

24. Millise isikliku saavutuse üle tunned eriliselt uhkust?
Tunnen heameelt, et suutsin aastal 1992 nii mõnegi pillimehe „august” välja tõmmata. Ma ei teinud seda üksi (Andres Kapp oli abiks)

25. Mida päevauudistest tarbid?
Poliitika
Sport
Muusika (seda ei pea vaatama)

26. Sul on rohkesti ordeneid ja rinnamärke. Millised neist eriti esile tooksid?
Mina neid üles ei loe.

27. Mida ma küsimata jätsin? Küsi ise ja vasta ka!
Mida ei küsinud, sellele ei vasta.

Kogu lugu.

Arvi

Head M.Lüdigi nimelise Vändra Muusikakooli õpilased, õpetajad, lapsevanemad, sõbrad ning toetajad.

Jõulud ei ole vaid küünlaleek ning kingitused.
Jõulud ei ole vaid päev või periood aastas.

See on palju - palju enamat. 

Jõulud on mõtteviis. 
See on magusa sõpruse hingus, mis särab kogu aasta.
See on hoolivus, lahkus, mõistmine ning heatahtlikkus.

Jõulud on päev, mis hoiab kogu aega koos.
See paneb minevikku unustama olevikuga, selle käesoleva ainsa hetkega.

Ära muretse Jõulukuuse pikkuse või kingituste hinna pärast !

Kõige parem kink ümber iga Jõulupuu on õnnelik ning hoidev perekond.

Siis on iga Jõulukuusk kõige pikem ja säravam ning iga jõulukink kõige kallim.

Ning ära unusta - mitte vaid Jõulude ajal vaid aasta ringi on rõõm, mida sa annad teistele see rõõm, mis tuleb Sinule endale tagasi.

Soovime Teile rahulikku ja säravat Jõuluaega ning soovide ning unistuste täitumist uuel aastal.

Kunstieriala tööde hindamine 16. detsember

Advendikontsert 2020

* Vändra Muusikakooli ning kunstieriala õpilased
* Airi Allvee ja Vändra Gümnaasiumi lauluansambel
* Vändra Gümnaasiumi 10. klass
* Vändra Kultuurimaja

esitlevad

Advendikontsert "Kauaks südamesse jääb"

13.12.2020 kell 13:00

https://youtu.be/HUDYH3Qnd88

youtube.com * Vändra Muusikakooli ning kunstieriala õpilased* Airi Allvee ja Vändra Gümnaasiumi lauluansambel* Vändra Gümnaasiumi 10. klass* Vändra Kultuurimajaesitlevad...

[12/10/20] INFO!
Alates 14. detsembrist kuni 31. detsembrini 2020 on suletud kõik Põhja-Pärnumaa valla üldhariduskoolide õppehooned, huvialakoolid, noortekeskused. Viiakse läbi distantsõpet (aine- ja õppekava täitmise mahu otsustab iga kool ise.

Muusikakoolid võivad läbi viia individuaaltunde.

M.Lüdigi nimelises Vändra Muusikakoolis jätkuvad pillitunnid (individualtunnid). Grupitunde ei toimu.
Õpilane tuleb kooli ruumidesse ainult enda pillitunni ajaks ning lahkub peale tunni lõppemist.

[12/09/20] Head lapsevanemad ning õpilased. Täpne info muusikakooli õppetegevuse osas alates 14.12 tuleb peale valitsuse määruse kinnitamist.

Midagi on jälle teoksil 😊

YouTube

Naudime :-)

https://youtu.be/Es5rxaRpi-Q

youtube.com

November ja Käbi kukub koos Krista Sildoja (Kaljumäe´ga?)

Kui ühe tundmatuks jääda soovinud kristaloogile olin öelnud, et järgmises lehes on Kristast juttu, siis ta noogutas rahulolevalt ja lisas prohvetlikult: „No Krista on Krista!”
Mul polnud millegi üle vaielda, nõustusin eksperdiga!

Kalev

KRISTA SILDOJA (KALJUMÄE) - muusikaõpetaja/etnomuusikoloog, koolijuht, rahvamuusik, korraldaja/asjaajaja.
„Kõik minu valikud on olnud ainult muusikaga seotud.”

1. Kes Sa oled? Kirjelda ennast!
Olen Krista Sildoja, muusikakooli-aegne Kaljumäe. Tänasel päeval olen ma ema, vanaema, elukutselt muusikaõpetaja-etnomusikoloog, koolijuht, rahvamuusik, korraldaja-asjaajaja.
2. Kuidas muusika Sinu ellu trügis? Miks muusikakool ja miks just viiul?
Muusika on meie suguvõsas olnud au sees nii kaua, kui keegi meist seda mäletab. Juba minu vanaisa oli külaviiuldaja, orkestrijuht, kogukonna hing. Isagi oli terve oma elu jooksul lisaks päevatööle ka pillimees. Pillivaliku tegi minu eest ära ema, viiul on olnud tema lemmikpill. Kuna ema ise oma nooruses muusikakoolis käia ei saanud, oli selge, et tütarde kaudu täitub seegi kauge unistus.
3. Mis aastal alustasid ja millal lõpetasid Vändra muusikakooli?
Ema käekõrval kõndisin muusikakooli katsetele 8-aastaselt, see oli 1981. aastal. Lõpetasin muusikakooli 1988. aastal.
4. Mis Sinust sai peale Vändra muusikakooli lõpetamist?
Peale muusikakooli lõpetamist sai põhikool läbi ning jäin Vändrasse keskkooli, ei raatsind minna edasi pealinna Otsa-kooli, olin selleks veel liiga noor. Samal ajal viiuldasin edasi kultuurimaja rahvamuusikaansamblis “Lustilik”. Peale keskkooli suundusin Tallinnasse õppima pedagoogikakooli, kust sain lasteaia ja põhikooli muusikaõpetaja kutse, peale mida soovitati mul minu toonaste õpetajate Arne Haasma ja Indrek Kalda poolt minna õppima vastavatud Viljandi Kultuurikolledži rahvamuusikaosakonda. Peale selle eriala lõpetamist jäi muusika mõistmisel veel väheks ning suundusin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonda, kus kaitsesin muusikateaduste magistritöö vanade Põhja- Pärnumaa viiulimeeste repertuaari analüüsides.
5. Kuidas muusikakool on mõjutanud Sinu elus valikuid?
Kõik minu valikud on olnud ainult muusikaga seotud. Ilma muusikakoolita ei oleks ma hetkel muusikas kindlasti nii kaugele jõudnud. Olen andnud välja hulgaliselt muusika-alaseid õppematerjale, helikandjaid, metoodikaid, olen käima lükanud oma eramuusikakooli, juhendanud tudengeid siin ja seal kõrgkoolides, käivitanud Eesti ETNO pärimusmuusikalaagri jpms.
6. Miks muusika õppimine on üldse vajalik?
Mulle on muusika õppimine olnud täiesti loomuomane valik, ei ole mul sellega olnud kunagi raskusi. Need on minu kingad, milles astun. Eriti on mind köitnud muusikateooria. Ja muusikatarkuste edasi õpetamine. Kaasaegsed aju-uuringud on selgelt tõestanud, mida muusikaõpingud noore inimese võimetega teevad. Minu suureks kireks on ka täiskasvanuharidus – muusikat ei ole kunagi hilja õppida, see on valdkond, kus igaüks saab end proovile panna. Tehke muusikat ja te püsite igavesti noored!
7. Anna mõni nõuanne tänastele õpetajatele?
Õpetajad, lähtuge oma töös õpilase huvidest ning kohandage kõik see, mida tähtsaks peate, oma õpilastele selles valguses. Te näete imepäraseid tulemusi.
8. Anna mõni nõuanne tänastele õpilastele?
Õpilased, küsige-küsige ning huvituge. Nautige seda, mida teete. Proovige, ärge andke alla. Katsuge saada kätte tööharjumus – tulemused on eriti maitsvad, kui jõuate need ära oodata.
9. Kuidas esinemisnärviga hakkama saada?
Esinemisnärv on paljuski seotud töötundidega, mida pilli harjutamise alla panete. Mida rohkem töötunde, seda enesekindlam olemine. Mängige, harjutage, mängige, jämmige, ärge jätke ühtki päeva vahele. Küll kõik laabub, kui on huvi ja töötahe.
10. Mille üle rõõmustad?
Omaenda rahvamuusikakooli, selle õpilaste ning kooli töötulemuste üle. Oma perekonna ja suure suguvõsa üle. Rõõmsate ja sallivate kaasmaalaste üle.
11. Mille üle kurvastad?
Kurvastan, kui tundub, et ma ise ei saa enam midagi teha, et kurvastust toov asi või olukord paraneks. Kui tekib lootusetus. Nagu näiteks tänapäeva päevapoliitikaga juhtunud on.
12. Sinu suurim saavutus/saavutused, mida pead ise kõige olulisemaks enda muusiku karjääris?
Olen erinevaid pille mänginud oma elus ligi 40 aastat, sellest rohkem või vähem ka lavalaudadel. Teen seda siiani. Ent lavamuusikuks olemine ei ole minu hingeteema. Olen hingelt pedagoog, mõtestaja, metoodik, koolijuht. Pean oma suurimaks saavutuseks oma rahvamuusikakooli loomist, teistmoodi vaatega õppekava kirjutamist koolile ning selle kõige eestvedamist. Mooste Rahvamuusikakool on juba 9ndat aastat tegutsemas. Näen iga päev omi ideid meie ühistes tegevustes peegelduvat. See on võimas tunne.
13. Sinu senine suurim muusikaelamus?
Üha enam tajun, et olen liigutatud millestki sellisest, mida tehakse südamega ja südametesse. Selle oskuse sain kätte pikalt Islandil muusikaõpetajana elades ja töötades. Mind ei paelu suursugused ja ülekiidetud ettevõtmised. Leian oma elamuse igapäevaselt kõige pisemateski asjades. Nt hetkel olen väga liigutatud Põhja-Eestis tegutsevast, ühe küla lastest moodustatud ansamblist “Uurikad”. Lihtne, soe ja armas, südamega tehtud muusika.
14. Nimeta enda muusikalise tegevusega seotud kollektiivid, töökohad!
Hetkel olen käsist ja jalust seotud Mooste Rahvamuusikakooliga, selle juhtimisega, samas juhendan sealset pilliklubi, see on mu tegelik kutsumus. Käesoleval õppeaastal töötan Räpina Ühisgümnaasiumis muusikaõpetajana. Võtan seda, kui enesehariduslikku projekti - soovin teada saada, kuidas tänapäeval üldhariduslik koolielu käib. Oma päevatööde kõrvalt olen aastakümneid tegelenud ja tegelen ka siiani kolmanda sektori tegemistes. Osalen mitmete vabariiklike katusorganistasioonide töös, vean eest üle-eestilisi ettevõtmisi ja mõttetalguid, erialaseid kohtumisi. Annan rahvamuusikakursusi siin ja seal. Tööd on lõputa.
15. Nimeta Sinu jaoks olulisemad paigad, kontserdid, projektid!
Olen maaelu patrioot. Katsun kõigis oma tegemistes jääda ellu maapiirkonnas, õpetades maainimesi, nii suuri kui väikesi. Kuna Moostes asub Lõuna-Eesti suurim kontserdisaal, tuleb kõik hea ja parem ise koju kätte. Ja kuna korraldan ka ise pidevalt midagi üle-riigilist, siis sellest mulle piisabki.
16. Soovita! Keda võiksime peale Sinu enda veel kuulata? Sinu õpilaste hulgast või laiemalt.
Kui satute Fb-sse, siis otsige sealt üles Mooste Rahvamuusikakooli lehekülg ning kuulake, mida ja kuidas me üheskoos teeme. Meie pillilapsed on võitnud vabariiklikke pärimusmuusikute võistumängimisi, meie koolis õpib nt vabariigi Aasta Kandleõpilane 2020, meie kooli poistebänd saavutas hiljuti noorte pärimusbändide konkursil publikulemmiku tiitli. Ja seda lisaks kõigele sellele, mis on meie peaeesmärk siin elus – olla kogukonnamuusikud, sisustades oma muusikaga kohalikke sündmusi, nii rõõmsaid kui kurbi.
17. Mida kahetsed?
Ma ei ütleks, et seda kahetsen, ent olen sageli mõelnud, et miks on elutee mind viinud õpetaja-ameti peale. Olen pisut kurb selle üle, et õpetaja-amet on meie ühiskonnas siiski veel vähe-prestiižne ning töökoormuse ja palga suhe ei ole paigas. Seda eriti huvihariduses. Mul on võrdlus olemas Islandi Vabariigis elades ja töötades – sealt see kurbus tulebki.
18. Kes Sa oleksid, kui poleks see kes oled?
Oleksin kindlasti võõrkeeletõlk, pole kahtlust!
19. Kui võidaksid lotoga ja rahamured igavesti kaoksid, mis siis Sinuga juhtuma hakkaks?
Vau! Siis saaksin teha oma unelmate muusikakooli nii, nagu see olema peaks. Kindlasti oleksin oma kooli metseen.
20. Kus oled praegustes unistustes kümne aasta pärast?
Kindlasti elan maal ja harin maapiirkonnas kultuuripõldu. Aga mine tea – ehk ikkagi unistused ei täitu, ja peab linna kolima...
21. Kui saaksid valida ühe muusiku või kollektiivi Eestist ja ühe välismaise artisti või kollektiivi kellega koostööd teha, siis kes need oleksid?
Kui huvitav küsimus! Ma pole sellele kunagi mõelnud. Need oleksid kindlalt väärikad ja vananenud, kogemustega, rahulikud muusikud. Võivad olla ka noored, kui need eelpool öeldud omadused on olemas. Kuulake nt minu islandlasest lemmikut, Ólafur Arnaldsit, siis saate aru, mida silmas pean.
22. Millist muusikat kuulad ja kellele kaasa elad muusikamaailmas?
Ma ei kuula väga enam muusikat vabal ajal. Seda on töö tõttu niigi palju. Vahel nostalgitsen ja satun tundideks midagi siiski kuulama. Kaasa elan oma valdkonna tegijatele – pärimus- ja rahvamuusikutele. Üldiselt tunnen end selles valdkonnas, nagu kala vees. Elan kaasa meie pärimusmuusikutele maailmas.
23. Mida tarbid päevauudistest?
Ainult positiivseid uudiseid. Ülejäänu lasen kerge vaevaga nii silmist kui kõrvust mööda.
24. Mida ma küsimata jätsin? Küsi ise ja vasta ka!
Kuidas olla õnnelik? Lihtsalt olla, panustada, teha ise, teha seda, mida õigeks pead, kaasata, olla õnne kohaloluks valmis.