Tartu Ülikooli liikumislabor

ORIENTEERUMISKUU MISSIOON: Margus Hallik: Orienteerumine on suure harrastajaskonnaga põnev ja seikluslik spordiala, mis sobib kõigile

Täna on ülemaailmne orienteerumispäev!

Orienteerumine on üks õige tänuväärne spordiala, mis pakub elamusi, väljakutseid ja looduskogemust juba esimesest katsetusest alates. Orienteeruda saab nii linnas kui metsas, nii üksi, pere kui kambaga. Pealegi on see jõukohane pea igaühele vanusest sõltumata - peaasi, et jalad kannavad ja pea lõikab.

Orienteerumispäeva ja -kuu raames on Regina Herodes teinud inspireeriva intervjuu orienteerumise eestvedaja Margus Hallikuga. Leiate selle eilsest Delfist.

Nii et võtke pere, töökaaslased või sõbrad kaasa, kaart kätte ja tehke väike metsaring juba täna!

Orienteerumispäevakute kohta infot saab näiteks leheküljelt www.paevakud.ee

delfi.ee Mai on Eesti Olümpiakomitee, Ühenduse Sport Kõigile, Eesti Orienteerumisliidu ning Kultuuriministeeriumi eestvedamisel kuulutatud 2019. aastal orienteerumiskuuks.Margus Hallik on Eesti Orienteerumisliidu liikumisharrastuse uus juht ja RMK Eestimaa Orienteerumispäevakute koordinaator. Endise tipp...

𝐌𝐚𝐢 𝐨𝐧 𝐦𝐢𝐧𝐞 𝐦𝐞𝐭𝐬𝐚 𝐤𝐮𝐮!

Kevad on käes ja on paras aeg võtta kätte ja minna metsa! Või näiteks rappa, võssa, parki, rannikule või muidu loodusse. Seetõttu tasub üle rääkida, mis võluvits see loodus õieti on.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ametlikud liikumissoovitused on teada-tuntud - täiskasvanutel soovitatakse intensiivsemalt liikuda vähemalt 2,5 tundi nädalas ning lastel ja noorukitel tund päevas. Arvestades meie igapäevatoimetusi ja mõeldes aktiivsest liikumisest eelkõige kui trennides või jõusaalis rühmamisest, võib selliseid soovitusi olla ülearu keeruline järgida. Ei mahu kavva ega pruugi huvigi pakkuda.

Hädavajalikud liikumisminutid aga ei pea sugugi jääma spordisaali ega -valdkonda. Vastupidi, just looduskeskkonnas liikumine toob kaasa selliseid hüvesid heaolule ja tervisele, mida kinnised ruumid pakkuda ei saa.

𝐋𝐨𝐨𝐝𝐮𝐬𝐞 𝐦𝐨̃𝐣𝐮𝐝𝐞 𝐦𝐨̃𝐨̃𝐭𝐦𝐢𝐧𝐞

Looduses ajaveetmise mõjud on teadlaskonna fookuses juba aastaid. Seni on näiteks tuvastatud, et looduses viibimine vähendab vererõhku, suurendab rahulolutunnet ja tugevdab immuunsüsteemi. Loodusega sagedases kontaktis olemine kosutab ka vaimset tervist, vähendades stressi- ja ärevustaset, agressiivsust, leevendades depressiooni sümptomeid ja parandades enesehinnangut.

Nagu aimata võibki, on laste ja noorte õues veedetud aja ning liikumisaktiivsuse vahel on leitud positiivne seos: mida enam õuesolemist, seda suurem tõenäosus, et laps liigub palju. Mõnevõrra sarnane seos kehtib ka täiskasvanute puhul: looduskeskkonnale lihtsamini ligi pääsemine tõstab kolmekordseks tõenäosuse, et täiskasvanu on aktiivne. Niisiis kutsub liikuma looduskeskkond ise - sellisel kujul, nagu ta on, aidates tekitada ka pikaajalisi liikumisharjumusi.

Samas ei pruugi looduskeskkonnast üksi piisata: ka teised tegurid, näiteks ühiskonnas levinud hoiakud ja hirmud, inimeste harjumused, infrastruktuuri puudujäägid mängivad olulist rolli - näiteks Eesti linnalapsed liiguvad rohkem jalgsi ja rattaga kui maalapsed.

Tõendatud on ka vähem võhmale võtvate õuetegevuste positiivsed mõjud. Heaolu parandavad näiteks aia eest hoolitsemine, koeraga jalutamine, rattasõit, lohe lennutamine, jalutamine, rehitsemine. Õieti ei sõltu head mõjud sellest, kas liigutakse teadlikult ja sihilikult või hoopis muude tegevuste hulgas.

𝐄𝐤𝐬𝐩𝐞𝐫𝐢𝐦𝐞𝐧𝐝𝐢𝐝 𝐤𝐨𝐨𝐥𝐢𝐥𝐚𝐬𝐭𝐞𝐠𝐚

Läbi on viidud põnevaid ja pikaajalisi eksperimente.
Näiteks rühm Saksa lapsi veetis ühe päeva nädalas terve õppeaasta jooksul metsas õuesõppel. Selle tulemusena kasvas mõistagi laste liikumisaktiivsus võrreldes kontrollrühmaga, kes kogu selle aja koolimajas püsis. Kuid lisaks uuriti hoolega kahe grupi kortisoolitaset ja selgus, et metsaskäinud õpilaste kortisoolitase kahanes aasta jooksul märkimisväärselt. Kortisool on n-ö stressihormoon, mis vastutab organismi võitle-või-põgene reaktsiooni eest. Mida vähem kortisooli, seda rahulikumad me oleme.

𝐀𝐫𝐬𝐭𝐢𝐫𝐞𝐭𝐬𝐞𝐩𝐭: 𝐩𝐮𝐮𝐝𝐮𝐭𝐚 𝐦𝐞𝐫𝐝

Teadustulemuste tuultes on näiteks Šotimaa arstid saanud ametliku voli kirjutada inimestele looduses viibimist retseptiga "välja". Nendest retseptidest, mis arvestavad aastaaja ja kohalike oludega, võib leida terve hulga lõbusaid tegevusi nagu näo asetamine muru sisse, heinakõrte võrdlemine, mere puudutamine ja poniga suhtlemine.

Kuni Eesti arstid digiretseptide kujul sama ei tee, tasub meil endal isiklikud "retseptid" kirjutada, et õuesolemise ja -liikumise harjumused püsida ja kosuda saaksid.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uuendatud liikumisoovitused alla 5-aastastele lastele.

New WHO guidelines on physical activity 🚼 sedentary screen time 📺 and good sleep quality 😴 in children under 5 years, to promote better health @fiona_bull @WHO @ISBNPA

Teie lapse kodutee. Küsitlus lapsevanematele

Eestis on 150 000 õpilast, kes iga päev liiguvad kooli ja kodu vahet - igaüks veidi ise moel. Õpilase päeva võib enne kojujõudmist mahtuda tublisti huvitegevusi, ohtlikke ristmikke, külaskäike sõprade juurde, bussiga loksumist, liiklusmüra või hoopis konnavaatlusi kraavides. Mõned jõuavad koju auto tagaistmel, teised on harjunud väiksest peale jalgrattaga liikuma, kolmandate kool on saja meetri kaugusel mööda ilusat kõnniteed.

Liikumislabori üks uurimis- ja arengusuundadest on õpilaste koolitee. Meie siht on, et lapsed saaksid ka enne ja pärast kooli olla aktiivsed, kuid see vajab turvalist teekonda ja liikuma kutsuvat avalikku ruumi. Milline on olukord praegu?

Kui teil on lapsi vanuses 7-13, kutsume teil osalema doktorant Leene Korbi uuringus, mis kaardistab Eesti kooliõpilaste koduteed ja iseseisvust, tegevusi pärast koolipäeva lõppu ja lapsevanemate ootusi.

Kõigi ankeedi täitnute vahel loosime välja kolm liikumist innustavat auhinda.

docs.google.com Hea lapsevanem! Palun teil osaleda küsitluses, mille abil uurin 7-13-aastaste liikumisharjumusi pärast koolipäeva lõppu. Uuring on väike osa Liikuma Kutsuv Kooli programmi arendustegevusest, mille sihiks on kujundada Eesti lastele liikumissõbralik koolikultuur. Uuring sünnib Tartu Ülikooli l...

[04/26/19]   Sellel aastal osales Liikuma Kutsuva Kooli veebiuuringus ei rohkem ega vähem kui 1430 koolitöötajat ning 7249 õpilast 59-st Liikuma Kutsuvast Koolist! SUUR AITÄH kõikidele osalejatele! 👏👏👏🌻
Esimesed koolipõhised tagasisided on juba jõudnud koolidesse ning ülejäänud jõuavad veel selle kuu jooksul.
Jääme suure huviga ootama Teie KENA (ehk Koolide ENeseAnalüüsi) ning tegevuskavasid!

Miks meil on nii palju ülekaalulisi lapsi?

Nagu teada, on laste ülekaalulisus on Eestis tõsine mure. 2016. aasta kevadel osales Eesti esmakordselt Euroopa laste kasvu seireuuringus. Tervelt 12700 esimese klassi last kaaludes ja mõõtes selgus, et 26% neist on ülekaalulised.

Just praegu käivad meil sarnast hulka lapsi hõlmavad kordusuuringud. Nende tuules on Õpetajate Leht ette võtnud Eesti laste ülekaalulisuse teema kogu selle ülimas keerukuses, kus vanematelt päritud geenid põimuvad lapse enda toitumise, liikumise ja elukeskkonnaga.

Kõnekas katkend põhjalikust artiklist:

Ajakirjanik: "Kumb on teie hinnangul kurja juur, vale toitumine või vähene liikumine?"

Kristjan Port: "Arvan, et kurja juur on selle probleemi liiga lihtne käsitlus."

opleht.ee Miks meil on nii palju ülekaalulisi lapsi? 18. apr. 2019 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit Vale toitumine, vähene liikumine ja ebapiisav ööuni on oluline osa ülekaalulisuse põhjustest. Kogu probleemistikku tuleks vaadata laiemas sotsiaalses kontekstis. Foto: Tiina Vapper Kolm aasta...

KOOLIUJUMISE TUTVUSTUS EST v2 mixd

Kooliujumine

Oskan ujuda! Loe lisaks siit - www.kooliujumine.ee

Tähelepanu-tähelepanu!!! 📣

Koosolek? Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on koosolek „mingi inimeste rühma kokkutulek ühiste küsimuste arutamiseks, otsuste tegemiseks v. ettekannete kuulamiseks“. Mitte kuskil pole kirjas, et see on midagi, mis peaks toimuma istudes!
Ja nii toimuski järjekordne liikumislabori kõnnikoosolek 🚶‍♂️🚶‍♀️, mille käigus tegime üle 8000 sammu, arutasime ühiseid küsimusi, tegime otsuseid, lisaks nägime palju sinililli ning väike Minni 🐕(vt paremale äärele) osales oma esimesel kõnnikoosolekul. Liikumislabori soovitus – kõnnikoosolekuid pole kunagi liiga palju 👍!

Eestis on aina enam koole, kus luuakse nutikaid võimalusi, mille abil pakkuda õpilastele laiemat valikut nii aktiivseteks vahetundideks kui kehalise kirjaoskuse arendamiseks.

Näiteks Antsla Gümnaasium asukohaga Võrumaal viis sel aastal läbi toreda nimega projekti "Liikumine teeb koolipäeva rõõmsaks".

Antsla kool soetas endale projekti abil portsu mängu- ja spordivahendeid ning jagas suurema osa neist 1.-6. klasside vahel ära: iga klass sai endale tuliuue ja läikiva mänguvahendite kasti.

Aga veelgi olulisem kui kastid ise, on nende mitmekesine sisu. Igasse kasti mahub nii laialt tuntud kraami (nagu näiteks jalgpallid) kui uusi oskusi arendavaid vahendeid nagu tänavareketid. Asjad kuluvad marjaks ära nii võimla-, õue- kui mänguvahetundides, nii kehalises kasvatuses kui kooliüritustel.

Sageli räägitakse, et lastel pole vaba vormis korraldatud aktiivsetes vahetundides pikapeale enam midagi teha. Just sedasorti süsteemsed lahendused aitavad sellest murest üle saada.

Tore eeskuju Antsast väärib igatahes tunnustust!

Õppejõud, kes peab loenguid teistmoodi | ajakiri.ut.ee

Meie suureks rõõmuks levib liikumissõbralik õpe mitte ainult koolides, vaid ka ülikoolis.

Suurepäraseks näiteks on Aet Kiisla, kes töötab Tartu Ülikooli Narva Kolledžis avaliku halduse lektorina. Aet on kindel, et õppimine pole laua taga tuupimine ning liikumine teeb selle lihtsalt tõhusaks. Ta lähtub põhimõttest, et kui üliõpilasele jõuab kohale ainult kümme protsenti materjalist, siis on see kummalegi poolele ajaraisk.

Nii korraldab ta loengus väikseid liikumispause, saadab tudengeid õue, et jalutades audioloengut kuulata, viib läbi kõnnikoosolekuid.

Ka pisikesed liikumised on väärtuslikud:
"Isegi plaksutamine on liigutamine. Kui üliõpilased esinevad ja tajud, et rühm tuleb kaasa, siis võib teha nii, et ettekande lõpus plaksutate seistes. See ei võta rohkem aega kui niisama aplodeerimine, aga on vajalik sirutuspaus. Need on pisiasjad, mille peale kohe ei tule."

Aet Kiislaga tehtud intervjuud saate lugeda ajakirjast Universitas Tartuensis.

ajakiri.ut.ee

Inimeseõpetuse Ühing pärjas eile Liikuma Kutsuvate Koolide võrgustiku Aasta Teo nimetusega.

Suur tänu inimeseõpetuse õpetajatele ning haridus- ja teadusministrile tunnustuse eest - see on meile suur au!

Ja head Liikuma Kutsuvate Koolide pered, see tunnustus on loomulikult teile kõigile! 👏👏👏

Osa Pärnu koole õpetab lapsi kehalise kasvatuse tunnis rulatama

Kehalise kirjaoskuse kuu jätkub rõõmsate uudistega Pärnust!

Allolevast uudislõigust saate teada, mismoodi Pärnu linna kooliõpilased kehalise kasvatuse tundide ajal rulatamist õppimas käivad.

Õpilased on oma uue võimalusega rahul - see pakub tavalisele koolipäevale väga head vaheldust ja annab uusi oskusi.

Liikumislaborile teeb palju rõõmu ka koostöö: et õpilased õigeaegselt rulakeskusse ja tagasi tundi jõuaksid, vajavad sättimist nii tunni- kui bussiplaanid, rääkimata treeneritasu maksmisest ja muudest kokkulepetest. Pärnu linna rulatunnid on imeilus näide sellest, kuidas eri koolide, spordikeskuse, linna ja riigi ühine töö kuhjaga ära tasub.

Ja veel - kas rulatamine on kasulik?
Jaa, rulatamine on suurepärane näide harrastusest, mis meie kehalist kirjaoskust toetab. See arendab kehavalitsemise oskust eri asendites ja mõistagi toetab “vahendil edasi liikumise oskust”. Ja seda juba enne trikkide tegemist.
Pealegi, kui teed just jääs ega ülearu ohtlikud ei ole, on rula ka väga meeldiv transpordivahend.

Nii et ruladele!

err.ee Osa Pärnu koolide kehalise kasvatuse tundidest toimub ekstreemspordikeskuses, kus lapsed saavad õppida rulaga sõitma. Esimesed tunnid on näidanud, et see meeldib lastele ja on tavalistele koolitundidele hea vaheldus.

Märts on kehalise kirjaoskuse kuu!

Mis on kehaline kirjaoskus?

Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei oska. See kehtib ka kehalise kirjaoskuse kohta. Kui Juku ei saa võimalust katsetada ja õppida erinevaid liikumistegevusi, siis Juhanil jääb kehaline kirjaoskus väheseks ja ta ei oska ega taha olla kehaliselt aktiivne. Kehaline kirjaoskus on seega erinevate liikumistegevuste oskused, enesekindlus nende tegevuste sooritamisel ja sellega kaasneva liikumisrõõm. Mida rohkem erinevaid liikumisoskusi meil on, seda parem on meie kehaline kirjaoskus.

Märts on just õige kuu, et proovida koos töökaaslaste, sõprade või perega mõnda tegevust, mida varem pole teinud ja tunda rõõmu oma kirjaoskuse täienemisest. Põnevaid katsetusi, uusi oskusi ja palju liikumisrõõmu kõigile!

Liikumislabor soovib kõikidele sõpradele ilusat sõbrapäeva. Kui täna veel liikumispausi teinud pole, tuleb teha! 😊

Spordiarst Gunnar Männik: ainult 4 minutit aktiivsust vahetunnis parandab lapse ajutööd

Võib hõlpsasti jääda mulje, nagu nõuaks aktiivsete harjumuste tekitamine ning tervisehädade ja ülekaalulisuse ennetamine laste ja noorte seas väga suuri ja keerulisi samme.

Tegelikult on abi ka vähesest. Iga samm, iga minut, iga eeskuju loeb.

Spordiarstina tegutsev Gunnar Männik annab Postimehes hea ülevaate laste kehaliste tegevusega seotud uuringute põnevaimatest tulemustest. Ta lisab kamaluga kasulikke soovitusi:

"Õpetajad võiksid arvestada, et ainult neli minutit aktiivset kehalist liikumist parandab laste tähelepanu ja keskendumisvõimet tunnis. Seega liikumisvõimalus vahetundides, eriti õues, on ülioluline."

"Ülekaalulistel lastel, kes ei taha eriti liikuda ning keda koolisport ei huvita, soovitavad teadlased lasta pärast kooli ise valida, milline liikumisala neile meeldib (pallimängud, rattasõit, ujumine jne)."

"Lastele piisab korraga 30–40 minutit kestvast kehalisest aktiivusest 3–4 korda nädalas. Selle tulemusena normaliseerub ainevahetus, väheneb kaal ja paraneda võivad ka hinded."

tervis.postimees.ee Kuulus Kreeka arst, lääne meditsiini isa Hippokrates mõistis kehalise liikumise vajadust juba tänapäevase moodsa meditsiinitehnikata ja kaugelearenenud teaduseta inimese bioloogiast. Enne Hippokratest arvati ekslikult, et haigus on jumala saadetud karistus ja parim ravi selle vastu on palvetami...

В школах Эстонии набирает популярность проект, призывающий учеников к активности

Sellest aastast alates on Liikuma Kutsuvate Koolide seas juba kuus (ja pool) vene õppekeelega kooli!

Lisaks varem liitunud Kohtla-Järve Tammiku põhikoolile ja Tallinna Läänemere gümnaasiumile võtab programmist osa nüüd ka Aleksander Puškini kool Tartust ning Pähklimäe, Soldino ja Kesklinna gümnaasium Narvast. Kokku õpib nendes koolides üle viie tuhande lapse.

Peale nende on Liikuma Kutsuvate Koolide seas nüüdsest Loksa gümnaasium, kus on kasutusel lausa kaks õppekeelt.

Aktuaalne Kaamera käis Tartus ja Narvas uutelt koolidelt uurimas, mis eesmärgid neil Liikuma Kutsuva Koolina on.

Lisaks leiate AK uudislõigust intervjuu Maarja Kalmaga, kes sellest aastast alates juhib Liikuma Kutsuvate Koolide võrgustikku.

Boonusena saate veidi piiluda Liikumislabori tuliuusi tööruume Tartus Ujula tänaval.

rus.err.ee

Hurraa! 🎊🎉
Tere tulemast Liikuma Kutsuvate Koolide sekka Aravete Keskkool, Emmaste Põhikool, Haapsalu Linna Algkool, Imavere Põhikool, Juhan Liivi nimeline Alatskivi Kool, Käina Põhikool, Kärdla Põhikool, Koeru Keskkool, Kuusalu Keskkool, Loksa Gümnaasium, Loo Keskkool, Mäetaguse Põhikool, Muraste Kool, Narva Kesklinna Gümnaasium, Narva Pähklimäe Gümnaasium, Narva Soldino Gümnaasium, Nissi Kool, Paikuse Põhikool, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, Pärnu Mai Kool, Pärnu Ülejõe Põhikool, Pärnu Vanalinna Põhikool, Pikavere Mõisakool, Rakvere Gümnaasium, Rakvere Põhikool, Ruusa Põhikool, Salme Põhikool, Sillaotsa Kool, Suuremõisa Lasteaed-Põhikool, Tallinna 32. Keskkool, Tallinna Arte Gümnaasium, Tallinna Kunstigümnaasium, Tallinna Pääsküla Kool, Tallinna Südalinna Kool, Tartu Aleksander Puškini Kool, Tõstamaa Keskkool ja Ülenurme Gümnaasium.

Meil on väga hea meel, et nii paljud koolid soovivad, et liikumine ja koolirõõm saadaks nende õpilaste päevi.