Eesti Kirjandusmuuseum

Eesti Kirjandusmuuseum

Comments

Suur tänu Kirjandusmuuseumi uudiste eest!
Proverbs in SMS Messages: Archaic and Modern Communication http://www.utupub.fi/handle/10024/145748 open access
5. märtsist algab Tartu Ülikooli e-kursus "KORREKTNE EESTI KEEL IGAPÄEVASES ASJAAJAMISES" Kirjutamine on üks olulisematest oskustest, mis elus üldse omandatakse. Kõige tähtsam on seejuures soov ja tahe ennast väljendada. Ometi, samavõrd oluline, kui oskus mõtteid kaunilt ja isikupäraselt paberile panna, on teha seda korrektselt. Kirjaoskuse omandamine pole ühesuunaline ega lõplik tegevus, mis saavutatakse kord ja igavesti. See on pidev protsess, mis muutub ja täieneb vastavalt meie huvidele, arusaamadele ja kogemustele. Sihtrühmaks on kõik huvilised, kes soovivad parandada oma igapäevast kirjaoskust. Kursusel tuletatakse meelde eesti õigekirja aluseid, korratakse olulisemaid põhimõtteid ja reegleid ning keskendutakse keelenditele, mis sageli vigu põhjustavad. Eesmärgiks on arendada ja lihvida oskust kirjutada korrektses eesti keeles. Läbiviija: Krista Uibu Hind: 78 eurot+km Info ja registreerumine: https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4635807

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus

Eesti Kirjandusmuuseum asutati 1940. aastal varem Eesti Rahva Muuseumi (1909) koosseisu kuulunud Arhiivraamatukogu (1909) ja Eesti Bibliograafia Asutise, Eesti Rahvaluule Arhiivi (1927) ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi (1929) põhjal. Aastal 2000 liitusid EKM-ga Eesti Keele Instituudi folkloristika ja etnomusikoloogia osakonnad. EKM-i arhiivid koguvad, säilitavad ja teevad avalikult kättesaadavaks rahvuslikku kultuuripärandit. Arhiivraamatukogu, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ajaloolised kogud ning andmebaasid moodustavad tervikliku ja unikaalse osa rahvusteavikust ning rahvaluule ja kultuuriloo teaduskollektsioonidest.

Mission: Eesti Kirjandusmuuseumi kui teadus- ja arendusasutuse põhieesmärk on rahvusliku identiteedi püsimiseks ja rahvuskultuuri arenguks oluliste kultuurilooliste allikmaterjalide säilitamine, teaduslik uurimine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Eesmärk realiseeritakse põhitegevuste kaudu. Eesti Kirjandusmuuseumi põhitegevusteks on: Eesti kesksete rahvusteavikute, kultuurilooliste ja rahvaluulekogude ning vaimse kultuuripärandi säilitamine, kogude arendamine vastavalt arhiivide väljakujunenud tavadele. Rahvuskultuuri alaste alus- ja rakendusuuringute teostamine. Rahvusliku kultuuripärandi fundamentaalväljaannete ja teaduslike uurimistulemuste avaldamine trükis ning elektroonilises meedias. Osalemine Eesti ja Euroopa Liidu kultuuripoliitika kujundamises rahvusvaheliste kultuuri- ja teadusorganisatsioonide kaudu. Koostöö arendamine Eesti ja teiste riikide mälu-, kultuuri-, teadus- ja arendusasutustega. Arhiivide uurimissaalide, andmebaaside ja elektroonilise meedia vahendusel osutab Eesti Kirjandusmuuseum üldkättesaadavaid avalikke teenuseid.

kultuur.err.ee

Piret Voolaid: uurijatöö on kui pendelränne teaduse ja selle praktiliste väljundite vahel

Kolleeg kolleegist ehk Aija Sakova portreelugu Piret Voolaiust.
"Piret Voolaid on folkorist, kes töötab alates 1993. aastast Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas, alates 2016. aasta aprillikuust on ta samuti Eesti-uuringute Tippkeskuse tegevjuhi ülesannetes. Mahuka administratiiv- ja aruandlustöö kõrval on Pireti akadeemiline töö uurimuste, ettekannete aga ka juhendamise ja koostööprojektide vallas, ning ka populaarteaduslik töö olnud äärmiselt viljakas."
*
"Töö lasteaiaõpetajatega on olnud Piretile võimalus koguda ja uurida lastefolkloori, teisalt aitab see viia uuemaid teadustöö suundumusi (nii keele-, kirjanduse- kui folklooriuuringutes) tagasi ühiskonda."
*
"Pireti sõnul on hädavajalik mõista ja seda välja öelda, et igapäev ja argised asjad ongi olulised. "Meie kvaliteetne argielu on ju see, mille nimel me elame ja pingutame. See aga ei saa toimida ilma keele, hariduse, kasvatuse ja kultuurita.""

https://kultuur.err.ee/1098779/piret-voolaid-uurijatoo-on-kui-pendelranne-teaduse-ja-selle-praktiliste-valjundite-vahel

#eestiuuringud #humanitaariaonoluline

kultuur.err.ee Möödunud nädalal sai Piret Voolaid teada, et on pälvinud folkloristika aastapreemia, mida annab välja Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga.

delfi.ee

Folklorist Piret Voolaid: teadlane peab mõtlema küsimusele, miks maailm ilma tema tööta kokku variseks - Maaleht

Tänases Maalehes (4.06) on Jürgen Rooste põhjalikult usutlenud Piret Voolaidi. Juttu on nii teadlase elust kui ka eesti-uuringute vajalikkusest, kuid eeskätt ikka Pireti uurimisainesest: folkloorist, huumorist ja mida meie keelekasutus ning naljad meie kaasaja kohta räägivad.
Koroonakriisi aegsest vanasõnade kasutuse ja nende muundumise kohta ütleb Piret intervjuus:
"Rahvasuu mängis olemasolevate vanasõnadega ja lõi uusi koroonavanasõnu. Näiteks: “Julge hundi rind on hanerasvane” või “Hirmul on Hiina silmad”. Kusjuures viimasega meenub põnev paralleel. Omal ajal, kui Nõukogude Liidu ja Hiina suhted teravnesid, levis küsimuse-vastuse vormis nali: “Kuidas muutub rahvaluule? – Kui vanasti oli vanasõna “Hirmul on suured silmad”, siis nüüd öeldakse: “Hirmul on pilusilmad.”” Nii et Hiina-suunalised seosed on seda vanasõna varemgi saatnud.
Olen märganud, kuidas vanasõnu on romantiseeritud, nimetades neid tõsiseks rahvatarkuseks ja elujuhiseks. Sellesse vanasõnamüüti justkui kõik varjundid ei mahu.
Vanasõnadega naljatamine, isegi halvustamine pole aga midagi uut, meie 160 000 tekstiga korpuses on arhiiviteateid selle kohta, kuidas ka varasemaid vanasõnu on nalja, iroonia, pilkamise, naeruvääristamise sihiga kasutatud. Ma usun, et kurja ja halvustavat väljendit või vanasõna paneme me kohe tähele ja see on lausuja käes oma sõnumi edastamiseks võimas vahend."

https://maaleht.delfi.ee/elu/folklorist-piret-voolaid-teadlane-peab-motlema-kusimusele-miks-maailm-ilma-tema-toota-kokku-variseks?id=90043587

delfi.ee “Hädapasuna puhumisest olulisem on praegu kõnelda, miks ja kellele meie teadust vaja on,” viitab kirjandus­muuseumi folkloristika osakonna vanemteadur ja Eesti-uuringute Tipp­keskuse tegevjuht Piret Voolaid, et pole just kõige paremad ja kindlamad ajad.

klassikaraadio.err.ee

Suveduur 4. juunil: Festival Visioon, Ajapaik, Piret Voolaid, Neeme Järvi | Klassikaraadio | ERR

Klassikaraadio saates "Suveduur" on täna (algusega kl 14) külas Piret Voolaid, folkloristika osakonna vanemteadur, kes pälvis hiljuti Eesti folkloristika aastapreemia.
Saatejuht Ivo Heinloo.

klassikaraadio.err.ee Rahvusvaheline noorte rütmimuusikafestival Visioon toimub tänavu 18. korda; ühisloomeplatvormi Ajapaik eestvedaja Vahur Puik räägib fotopärandist; külaline on Eesti folkloristika aastapreemia pälvinud Piret Voolaid; Neeme Järvi sünnipäevanädalal kuulame muusikat tema dirigeerimisel. Saat...

Eesti Kirjandusmuuseumi hoone Tartus Vanemuise 42 2020. aasta kevadel.
Foto: Alar Madisson, Eesti Kirjandusmuuseum.

Mare Kõiva, meie folkloristika osakonna juhtivteadur, räägib oma uues loengus Maa päevast, selle tähistamiset, ajaloost ning seosest Eestist alguse saanud "Teema ära!" päevaga.
Loeng algab legendaarse loomade käitumise uurija Jane Goodalli intervjuuga, millest iga sekund on väärt kuulamist, ja vaatleb siis lähemalt selle päeva erinevaid tähendusi ja vabal tahtel põhineva liikumise praktikaid.

22. aprillil 1970 osales üle 20 miljoni USA kodaniku esimese Maa päeva tähistamises. Tänaseks on see üks laiema levikuga ilmalikke tähtpäevi, mida peetakse 194 riigis.

Muidugi ei sünni Mare sõnul mitte miski tühjale kohale ja Maa päeva sõnumeid võimendasid 1960. aastate protestiliikumised, Euroopa, Ameerika ja India loodusuurijate ja -filosoofide teosed. Nende sõnumid olid tähtsad ka eestlastele.

Mare küsib oma loengus: Kas me aga mäletame, milline seos ja tähendus on Maa päeval ja puude kallistamisel? Kuhu paigutub Eestis algatatud kampaania „Teeme ära!“?

Loeng on kuuluatav Eesti Kirjandusmuuseumi videoloengute kodulehel: https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2020-06/maapev.mp4

Loengu valmimisele aitas kaasa Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti-uuringute Tippkeskuse kaudu.

#eestiuuringud #humanitaariaonoluline

Tänases Vikerraadio saates "Huvitaja" kõneles folkloristika osakonna vanemteadur Reet Hiiemäe sõrmuse usundilisest taustast. Kuulake järele!
https://vikerraadio.err.ee/1092394/huvitaja-rooside-kasvatamine-algajatele/1058555?fbclid=IwAR2otOASw48FGgamU72K7Ux0RntFddmfv2LvuuT4VMOrcsgGEwaICZACDGE
#eestiuuringud
#humanitaariaontähtis

Viimases Sirbis (29.05) kirjutab Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid paari nädala tagusest nn Haabersti karujahist, mis tekitas meedias palju elevust ja põhjustas ka võimsa folkloorilainetuse.
Oma artiklis arutleb Piret selle üle, miks on oluline päevakajaliste sündmustega seotud uudisfolkloorsed lainetusi märgata, nagu ka selle üle, millest sellised uudiseid saatvad folklooripuhangud teaduslikult kõnelevad ja miks on niisugust argitegevust ülepea tarvis märgata, talletada ja mõtestada.
Loe artiklit: https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/pusi-kodus-karu-tuleb-ehk-millest-jutustab-haabersti-karujahiga-seotud-glokaalne-folkloorilainetus/

#eestiuuringud #humanitaariaonoluline

www.kirmus.ee

Nikolay Kuznetsovi loeng "Krista Ojasaare luule komi keeles"
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna pikaaegne koostööpartner on Komi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituut, kellega koostöös on valminud rida eesti-, vene-, komi- ja ingliskeelseid teaduskogumikke ja peetud ühiskonverentse. Folkloristika osakonna teadur, TÜ lektor, EKI leksikograaf, keeleteadlane Nikolay Kuznetsov on vahendanud komi teadusuuringute kõrval kultuuri avarusi ja olnud eesti luule tõlkija komi keelde.
Komi teadus- ja kultuuriajakirja ART tellimusel on ettevalmistamisel eesti erinumber, millesse valiti peatoimetaja poolt kahe eesti luuletaja loomingu näiteid.
Seekordses loengus kuuleme luuletaja Krista Ojasaare loomingut. Krista Ojasaar debüteeris 2006. aastal kogumikuga „Hommikused unenäod”, tänaseks on tema loomingu ainesel valminud muusikateoseid, ta on sõnakas kirjandusülevaadete kirjutaja.
Aga teil, head kuulajad, on unikaalne võimalus lugeda ekraanilt eesti- ja komikeelset teksti ja kuulata Krista Ojasaare värsiloome kõla komi keeles ja tõlkija esituses.

Loeng veebis: https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2020-06/KristaOjasaareluulekomikeeles.mp4

Toetaja: Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).

#humanitaariaonoluline

Eesti Lastekirjanduse Keskus

Eesti Lastekirjanduse Keskuse videoperehommikul kutsus kunstnik Katrin Ehrlich endale külla ning luges ette loo enda illustreeritud Ernst Peterson-Särgava raamatust „Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest“. Raamatu on kirjastanud 2019. aastal Eesti Kirjandusmuuseum ning see valiti möödunud aasta kauneimate raamatute konkursil 5 kauneima lasteraamatu hulka.

Illustraator Katrin Ehrlich kutsub meid tänasel perehommikul endale külla, näitab meile pilte ja loeb ette ühe jutu Ernst Peterson-Särgava raamatust „Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest“ 🦊.

Katrin meisterdab ka ühe toreda porgandist rebase ja kutsub videovaatajaid seda sama tegema. Postita pilt enda tehtud rebasest siia kommentaaridesse. Meisterdajate vahel loosime välja Katrini piltidega raamatu "Ära muretse mu pärast", mille on kirjutanud Kadri Hinrikus.

Võitja loosime välja 1. juunil 🤗

---
Lastekirjanduse keskuse perehommikud kolivad viiruse ajaks veebi. 🤗🎞 Video vahendusel on kõikidel meie sõpradel võimalik kohtuda toredate eesti lastekirjanike ning illustraatoritega ja kuulata, kuidas nad oma raamatutest mõne vahva loo ette loevad.

novaator.err.ee

Ilmasõjajärgsed lapsed matkisid mängides muinasjutulisi trofeefilme

Meie kolleeg Astrid Tuisk, Eesti Rahavaluule Arhiivi teadur ja Ühenduse Eesti Elulood üks eestvedajaid, on põhjalikult uurinud II Maailmasõja järgsete mängude ja toona näidatud filmide omavahelisi seoseid. Tema selleteemaline artikkel ilmus Keeles ja Kirjanduses (1-2/2020) ja nüüd on teemat avanud ka Airika Harrik portaalis Novaator :)
"Mõte uurida 1950. aastate laste filmidest inspireeritud mänge koorus Tuisu sõnul välja Eesti rahvaluule arhiivi mängude teemalisest kogumisvõistlusest. Sinna laekus 45 kaastööd erinevas vanuses inimestelt, kellest paljud olid sündinud 1930. aastate lõpus ja 1940. aastatel. Filmimängude olulisust toonastele lastele näitab tõsiasi, et eraldi küsimust filmide või kino kohta võistluse küsitluskavas polnud. Lisaks võistlustöödele kasutas Tuisk kümmet teemajutustust teemal "Kino minu elus", mille palus kirjutada kord kuus kooskäival elulugudest kirjutamise ringi liikmetel."
Astrid Tuisu artikkel: http://kjk.eki.ee/ee/issues/2020/1-2/1245

#eestiuuringud #humanitaariaonoluline

novaator.err.ee Aastatel 1947–1955 näidati Nõukogude Liidus Saksamaa filmiarhiivist leitud niinimetatud trofeefilme. Sõjajärgsele reaalsusele vastanduvad muinasjutulised Lääne filmid jätsid tugeva jälje toonaste laste mängudesse, kirjutab mängu-uurija Astrid Tuisk oma artiklis.

Rõõmustame selle üle, et meie kolleegi, folkloristika osakonna vanemteaduri Liisi Laineste kolme aasta tagune artikkel „Üldse pole naljakas! Huumoritraditsioonist ja tsensuurist“ (Müürileht, 18.04.2017) oli üks tänase eesti keele riigieksami alustekstidest!
Õpilased said Liisi artikli najal mõtestada huumori vajalikkust ning selgitada, mis on huumorikonfliktid ja miks need võivad puhkeda. Samuti oli õpilastel võimalik küpsusseksamil analüüsida interneti kasutuselevõtu mõju huumorile.

Pildil kuvatõmmis Liisi Laineste artiklist „Üldse pole naljakas! Huumoritraditsioonist ja tsensuurist“ Müürilehes, 18.04.2017
Loe uudist: https://www.kirmus.ee/et/uudised/liisi-laineste-huumoritraditsiooni-kasitlus-eesti-keele-riigieksamil

Liisi Laineste artikli leiab siit: https://www.muurileht.ee/uldse-pole-naljakas-huumoritraditsioonist-ja-tsensuurist/

#eestiuuringud #humanitaariaonoluline

Eesti Kirjandusmuuseumis on avatud näitus „Tõlgitud eesti kirjandus 2019–2020“. Vaataja ees avaneb mitmekesine pilk eesti ilukirjanduse valitud teostele. Näitusesaalist leiab näiteks A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus” tõlkeid nii inglise kui leedu keelde. Lasteraamatute hulgast tõuseb esile mitmeid Piret Raua teoseid, esindatud on Lotte koos kaaslastega ja kogu Kilplaste ühiskond. Sealjuures on igale romaanihuvilisele ka põnevat lingvistilist avastamist. Väljas on Indrek Hargla apteeker Melchiori teoste tõlkeid nii soome kui ka ungari keelde. Samuti näeb Karl Ristikivi „Hingede öö” saksakeelset väljaannet. Luulesõbrad saavad uudistada Juhan Liivi teoseid saksa keeles ja Paul-Eerik Rummo teoseid ungari keeles.
Tule avasta võõrkeelset eesti ilukirjandust, mis on ilmunud aastatel 2019–2020! Näitus on avatud tööpäeviti kl. 9-16.30.

Näituse koostaja: praktikant Erik Mikk, Tartu Ülikooli infokorralduse õppekava raamatukogunduse eriala üliõpilane
Abistajad: arhiivraamatukogu töötajad

2020. aasta Eesti folkloristika preemia sai Piret Voolaid

Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga annab igal kevadel välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust.

Sel aastal esitati preemiale neli kandidaati: Risto Järv, Mare Kõiva, Mari Sarv ja Piret Voolaid. Kõigi nimetatud folkloristide teadus- ja organisatsiooniline töö, samuti rahvaluule populariseerimistegevus oli väga sisukas ja tulemuslik. Preemiakandidaate ühendab ka asjaolu, et nad on kas suuremate uurimisüksuste või töörühmade juhid.

2020. aasta Eesti folkloristika aastapreemia pälvis Piret Voolaid, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Eesti-uuringute Tippkeskuse tegevjuhi ülesannetes.
Piret Voolaiu peamised uurimisteemad on mitmekülgsed, tema erialase huvi all on vanasõnad, mõistatused, rahvahuumor, digitaalne folkloor ja spordipärimus. 2019. aastal ilmunud teadustöödes käsitles ta sõimuväljendeid, värvisümboolikat mõistatustes ning mõistatuste ja uskumuste seoseid. Lisaks korraldas Voolaid rahvusvahelisi konverentse, mis keskmes olid kaasaegsed kultuurimuutused, mütoloogia ning usundilised jutud. Laiemale üldsusele on tuttavad tema päevakajalised, vanasõnade tähendusi lahti harutavad sõnavõtud meedias.

#eestiuuringud #humanitaariaonoluline

[05/26/20]   Illuyanka ja Tešub. Lohetapmise motiiv Hetiidi mütoloogias

Kirjandusmuuseumis toimub 27. mail Vladimir Sazonovi (Tartu Ülikool, Sisekaitseakadeemia) Teamsi seminar "Illujanka ja Tešub", mis on indo-euroopa päritolu hetiidi müüt. See rituaalne müüt käsitleb lohe Illujanka tapmist jumaliku kangelase Tešubi ehk Tarhuni (hetiidi tormijumal) poolt ning on tihedalt seotud hetiidi kuningavõimuga. Müüti deklameeriti purulli ehk Uue Aasta pidustuste ajal kevadel. See tähendas uue aasta algust.
Huvilistel palun registreeruda [email protected] aadressil.

youtube.com

Janika Oras: looduses laulmisest

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv jätkab kodu- ja metsaloengutega

Kevadises eriolukorras oli sarnaselt paljude teistega sunnitud ka Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv otsima võimalusi jätkata oma tegevusi veebi vahendusel ning loodi kodu- ja metsaloengute seeria rahvaluulearhiivi Youtube’i kanalil. Meil on rõõm teatada, et videoloengud jätkuvad ka pärast eriolukorra lõppu ning valminud on Janika Orase loeng „Laulmisest looduses“. Loeng käsitleb vabas õhus laulmist eesti vanemas traditsioonis: mida ja mis olukordades lauldi, kuidas tajuti ja kujundati helimaastikke ning miks üldse looduses lauldi. Lühiloeng on leitav aadressil https://www.youtube.com/watch?v=786ugYNO_9M.

Soovitame vaadata ka arhiivi teadlaste eelmisi kodu- ja metsaloenguid:
* Maitulest ja tuletegemisest“. Folklorist Mall Hiiemäe räägib maituld tehes pärimuslikust tuletegemisest erinevatel rahvakalendri tähtpäevadel (https://www.youtube.com/watch?v=cZBWxjTY5WA).
* „Mansi mütoloogiast“. Folklorist Aado Lintrop kõneleb 19. sajandil kogutud mansi rahvaluuletekstides peegelduvast müüdilisest maailmavaatest (https://www.youtube.com/watch?v=GE-66CSZPg8).
* „Labajalg – labane või kõrge?“ Etnomusikoloog Taive Särg räägib labajalast kui tantsu-laulu-pillimängu žanrist ning selle rollist eesti talupoeglikus ja tänapäevases kultuuripildis. (https://www.youtube.com/watch?v=_m3isDFba_0).

Kõik Eesti Kirjandusmuuseumi videoloengud on leitavad Kirjandusmuuseumi kodulehel aadressil https://www.kirmus.ee/et/tegevus/videoloengud.
Lähem info: Eesti Kirjandusmuuseum, 7377 700, [email protected]

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur, folklorist Janika Oras räägib looduses laulmisest eesti vanemas traditsioonis: mida ja mis oluk...

Eesti Kultuurilooline Arhiiv

Detsembris toimus Eesti Kirjandusmuuseumi (kolleegide Marin Laagi, Mari Sarve ja Aija Sakova) ning Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Digitaalhumanitaaria Seltsi eestvedamisel rahvusvaheline konverents kultuuripärandi kasutusest teaduses ja õppetöös.
Konverentsi järelakajana on Aija Sakova teinud intervjuu ühe avakõneleja, Briti Rahvusraamatukogu innovatsioonilabori juhataja Mahenrda Maheyga (Sirp, 22.05)
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/julgus-katsetada-ja-oskus-jutustada-tahenduslikke-lugusid/
Rohkem konverentsi kohta: https://dh.org.ee/events/dhe2019/

www.kirmus.ee

Eesti-uuringute Tippkeskuse juhi Mare Kõiva videokokkuvõte eriolukorrast.
Koroonaviiruse tõkestamisega seotud painav eriolukord on ametlikult läbi saanud. Eesti-uuringute Tippkeskuse juht, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juhtivteadur Mare Kõiva tegi videopöördumise, milles võtab vahepealse aja lühidalt kokku ja edastab kõigile optimistliku tervitussõnumi, et uurimistööde ja teadusteemadega edasi minna.

https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2020-05/maitervitus.mp4

Head vaatamist ja püsige terved!

vikerraadio.err.ee

Miks on nii? Maski kandmise usuline tähendus. Reet Hiiemäe | Huvitaja. Pane puuk posti | Vikerraadio | ERR

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Reet Hiiemäe rääkis kolmapäeval Vikerraadio saates "Huvitaja" maskide ja maskikandmise usundilisest tähendusest. Kuulake järele!
https://vikerraadio.err.ee/1086620/huvitaja-pane-puuk-posti/1052590?fbclid=IwAR0_s5iiCAYr4MS_rHsLFueADXHfwOT6l23EVGlOIZCUeUfcKMTdJ7etqU0

vikerraadio.err.ee ERR

Eesti Kirjandusmuuseum kui eesti-uuringute keskus ja unikaalne arhiiv

Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid. EKM haldab olulisi kultuuriloo ja rahvaluule teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise ja vanaraamatu kogusid ning tagab vastavalt põhimäärusele nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.

Aastatel 2001–2007 tegutses EKMi juures Eesti esimene humanitaarteaduste tippkeskus (Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus). Alates 2016. aastast on EKM koduks Eesti-uuringute Tippkeskusele, mille uurimisrühmades osalevad teadustöötajad ja doktorandid Eesti Kirjandusmuuseumist, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnast, Eesti Keele Instituudist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Muusikaakadeemiast ja Tallinna Tehnikaülikoolist.

Eesti Kirjandusmuuseumi juures tegutseb ka EKM Teaduskirjastus (asutatud 2007), mille ülesandeks on välja anda rahvusvaheliselt tunnustatud eelretsenseeritavat teaduskirjandust (teadusperioodika, aastaraamatud, artiklikogumike ja monograafiate sarjad jm trükised).

2017. aastal pälvis Eesti Kirjandusmuuseumi teadus- ja arendustegevus positiivse hinnangu humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.

Eesti Kirjandusmuuseum asutati 1940. aastal varem Eesti Rahva Muuseumi (1909) koosseisu kuulunud Arhiivraamatukogu (1909) ja Eesti Bibliograafia Asutise, Eesti Rahvaluule Arhiivi (1927) ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi (1929) põhjal. Aastal 2000 liitusid EKM-ga Eesti Keele Instituudi folkloristika ja etnomusikoloogia osakonnad. EKM-i arhiivid koguvad, säilitavad ja teevad avalikult kättesaadavaks rahvuslikku kultuuripärandit. Arhiivraamatukogu, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ajaloolised kogud ning andmebaasid moodustavad tervikliku ja unikaalse osa rahvusteavikust ning rahvaluule ja kultuuriloo teaduskollektsioonidest.

Want your school to be the top-listed School/college in Tartu?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Videos (show all)

U. Sutropi intervjuu Terevisioonis

Location

Category

Telephone

Address


Vanemuise 42
Tartu
51003

General information

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus, mis täidab ühtlasi rahvusteaduste keskarhiivi ning arhiivraamatukogu ülesandeid.

Opening Hours

Monday 09:00 - 17:00
Tuesday 09:00 - 17:00
Wednesday 09:00 - 17:00
Thursday 09:00 - 17:00
Friday 09:00 - 16:30
Other Education in Tartu (show all)
Stuudio MIX Stuudio MIX
Ujula 1A
Tartu

Мастер-классы и занятия для детей и взрослых

Tartu ringkonna Kodutütred Tartu ringkonna Kodutütred
Lehola 1
Tartu, 51013

Tartu ringkonna Kodutütred on Kaitseliidu struktuuriüksuse Kodutütarde organisatsiooni Tartus tegutsev piirkondlik allüksus.

Aeg-Ruum Aeg-Ruum
Nelgi 13
Tartu, 50412

Aeg-Ruum on lastekeskus, noortekeskus, laste sünnipäevade pidamise koht, peosaal, koosolekuruum. Hubane, soe ja avar koht Veeriku linnaosas.

Academia Artium Liberalium Academia Artium Liberalium
Jakobi 41
Tartu, 51006

Vaba akadeemia on ühendus, mis koondab Eesti õppejõude, teadlasi, mõtlejaid ja õppijaid. Akadeemial on valgustuslik eesmärk toetada renessansitüüpi haritlaste kujunemist kooskõlas vabade kunstide kontseptsiooniga.

Pille Muusikatuba Pille Muusikatuba
Herne 28
Tartu, 51007

Pille Muusikatoas omandad tänapäevased laulmistehnikad soolo- või ansamblilaulu tundides. Lisaks sellele saad hulga positiivseid esinemiskogemusi!

Tartu ResPublica Tartu ResPublica
Vallikraavi 2
Tartu, 51003

ResPublica on konservatiivsete noorte poliitiline ühendus.

Tähe Foto - ja Filmiring TÄFF Tähe Foto - ja Filmiring TÄFF
Ravila 14c
Tartu

Tähe Foto - ja Filmiring

Elus teadus Elus teadus
Kreutzwaldi 1
Tartu

Teadusteemalised praktilised töötoad koolidele, mida viivad läbi EMÜ noorteadlased - Elus teadus

Zooloogiaring Zooloogiaring
Vanemuise 46
Tartu, 51014

Zooloogiaringis käivad huvilised õpilasted Tartu linna ja maakonna koolidest. Ühine meiega, kui Sind huvitavad loomad ja tahad neist rohkem teada saada

Tartu Toidupank Tartu Toidupank
Peetri 28
Tartu, 50303

Tartu Toidupank on heategevuslik asutus, mis võtab kauplustelt vastu peagi realiseerimistähtaja ületavaid tooteid ja jagab neid abivajajatele.

ELLAN ELLAN
Tartu, 50411

ELLAN is a LLP project funded by the European Commission. It is higher education institutions collaborative and networking project, includes 28 partners.

Teater Vanemuine Kollane Kass Teater Vanemuine Kollane Kass
Vanemuise 6
Tartu, 51003

See on Vanemuise noortetöö maskoti ametlik Facebook'i lehekülg. Kollane kass kirjutab siia oma tegemistest, tulevastest üritustest ja muust põnevast!