Eesti Kirjandusmuuseum

Eesti Kirjandusmuuseum

Comments

Eile, 13. aprillil tunnustasime tublisid noori uurijaid! Üle anti õpilaste teadustööde konkursi riiklikud preemiad ja koostööpartnerite eriauhinnad. Suured õnnesoovid kõigile preemiasaajatele ja kiidusõnad juhendajatele. Ning kummardus kõigile osalejatele - konkursile esitati äärmiselt põnevaid töid! 🤩🥳

🟣 Gümnaasiumiastme I preemiaga autasustati Emma Lotta Lõhmust Gustav Adolfi Gümnaasiumist ja Kulla Saatmäed Pärnu Koidula Gümnaasiumist. II preemia pälvisid Martin Vesberg (Saaremaa Gümnaasium) ja Taissija Rychkova (Narva Pähklimäe Gümnaasium), III preemia Paul Kaspar Nurk (Tallinna Reaalkooll) ning Karl-Magnus Pruul (Häädemeeste Keskkool)

🟣 Põhikooliastmes auhinnati I preemiaga Kaisa Urbanit (Tallinna Kivimäe Põhikool) ja Marie Martine Luppi (Parksepa Keskkool). II preemia said Johanna Paide (Tallinna Prantsuse Lütseum) ja Juhan Tuulik (Lümanda Põhikool). III preemia Karolin Niido Parksepa Keskkoolist ning Eva-Liisa Sepp Tallinna Prantsuse Lütseumist.

🟣 Eriauhinnad andsid välja Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Kunstiakadeemia | Estonian Academy of Arts, Eesti Maaülikool/Estonian University of Life Sciences, TalTech - Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, University of Tartu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Eesti Energia, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti-uuringute Tippkeskus, Eesti Keele Instituut, Tervise Arengu Instituut, Eesti Psühholoogide Liit, Eesti Looduseuurijate Selts, Eesti Geograafia Selts (EGS), Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum / Estonian National Museum, Eesti Tervisemuuseum, Okupatsioonide Ja Vabaduse Muuseum Vabamu, Paks Margareeta – Eesti Meremuuseum, Eesti geoloog, Eesti Loodus, Horisont, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia / Estonian Young Academy of Sciences, Kirjastus Argo ning rahvusvahelised partnerid Swiss Youth in Science ja Regeneron ISEF.

Kõigi preemiasaajate loetelu leiab meie kodulehelt:https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2022/04/K6ik-tulemused-Opilaste-teadustoode-konkurss-2022.pdf

📷 Andres Teiss Photography
📆 Ilusat emakeelepäeva!
Vaata, kuidas tähistab tänast päeva Eesti Kirjandusmuuseum 👇
Emakeelepäev VEMUga - luule, muusika ja mõtted.

Pühapäeval, 13. märtsil algusega kell 13 EST leiab aset järjekordne VEMU emakeelepäeva üritus, sedakorda Zoomis.

Ettevõtmine sai algtõuke Kaja Weeksi 2020. aastal USAs ilmunud ingliskeelsest luulekogust “Mouth Quill”. Pagulaste peres sirgunud ja võõrsil elava eestlase identiteediotsingud on viinud teda meie keele ja kultuuri vanima kihistuseni, regilauluni. Paradoksaalsel viisil on Kaja ingliskeelse luule üheks käivitavaks jõuks olnud just regilaul ja eesti keel. Miks? Mil viisil?

• Mis on mitmekeelsuse plussid ja miinused. Millised positiivsed või ka negatiivsed emotsioonid sellega seonduvad? Kas mitmekeelsus võib olla ka sisemise konflikti allikaks?

• Kuidas siduda oma erinevad identiteedid ühtseks, tervislikuks ja produktiivseks tervikuks?

• Kas sa oled inglise/saksa jne keeles seesama inimene kui eesti keeles (emotsionaalselt, käitumuslikult)?

• Millised on sinu lood, mille kaudu oma identiteeti lood? Kas või kuidas on need seotud eesti keelega?

• Kas ja millist rolli mängib sinu identiteedis regilaul? Muusika üldse?

Lisaks Kaja Weeksile osalevad Kaja Telmet ja Inga Eichenbaum Torontost, folklorist Janika Oras Tartust Eesti Kirjandusmuuseumist ja noored Viinis elavad regilauluharrastajad Triinu Viilukas ja Madli Oras ansamblist Wööt. Vestlust juhib Piret Noorhani. Juttu ajame eesti keeles, luulet loeme ka inglise keeles ja muidugi laulame regilaule.

Illustratsioon: Marko Mäetamm
#emakeelepäev #eestikultuurmaailmas
150 aastat tagasi, 1872. aastal asutati Viljandis Eesti Kirjameeste Selts. Tartus tegutsenud seltsi eesmärk oli eestikeelse kirjanduse edendamine ja selle kaudu Eesti rahva kultuuritaseme tõstmine. Seltsil oli oluline roll näiteks kooliõpikute väljaandmises, uue kirjaviisi levitamises ja rahvaluule kogumises. Seltsi peeti rahvusliku liikumise vaimseks keskuseks.

Eesti Kirjameeste Seltsi 150. aastapäeva puhul jõuab 9. märtsil ringlusse erikujundusega 2eurone.
Mündil on kujutatud avatud raamatut, mille ühel lehel on Eesti Kirjameeste Seltsi esimeselt presidendilt Jakob Hurdalt pärinev lause "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult".

Mündi kujundaja: Riho Luuse
Tiraaž: üks miljon, millest 10 000 mündikaardina
Mündi soetamine: nii üksikuna kui ka tropsidena Omniva e-poest 9. märtsil alates kl 13, Eesti Panga muuseumipoes alates 22. märtsist

👉Rohkem infot: https://www.eestipank.ee/press/eesti-pank-laseb-ringlusse-eesti-kirjameeste-seltsi-150-aastapaevale-puhendatud-2eurose-mundi-28022022

Videos on kasutatud Eesti Kultuurilooline Arhiiv fotomaterjali.

Eesti Kirjandusmuuseum
KAS TEADSITE, ET täna tuli korraga nii palju häid sõnumeid, et on oht mõni kahe silma vahele jätta. Kui aga nii peaks juhtuma, siis usume, et meie head sõbrad oskavad kohe tähelepanu juhtida!
🌷🌷🌷🌷🌷🌷🌷🌷🌷🌷

🏆 Teaduse elutööpreemia pälvis sel aastal Eesti Kirjandusmuuseumi emeriteerunud vanemteadur Ingrid Rüütel – üks eesti etnomusikoloogia rajajaid ja teenekamaid rahvamuusika uurijaid. Karjääri vältel on olnud ta kogu folkloori uurimise ühiskondlikult mõjukas eestvedaja ja eestkõneleja.
"Ikka-ikka väga hea tunne on," ütles Rüütel preemia saamisest kuuldes teadusportaalile Novaator. Oma karjääris toob ta välja kaks peamist tegevussuunda: eesti, aga ka teiste soome-ugri rahvaste rahvamuusika.
Oma teadustöödes on Rüütel toonud esile eesti regilaulude viiside ning laiemalt soome-ugri rahvamuusika eripära, loonud eesti ja vadja regiviiside tüpoloogia ja andmebaasi, määratlenud eesti rahvalaulu erinevad kihistused ja etniliste suhete rolli nende tekkes. Selle kõrval on ta uurinud ka rahvakultuuri ja etnilise identiteedi väljendusviise.
Teaduse elutööpreemia suurus on 40 000 eurot.

🏆 Wiedemani keeleauhinna pälvis eesti keeletehnoloogia rajaja Mare Koit – auhind määrati silmapaistva tegevuse eest Eesti keeletehnoloogia ja arvutilingvistika rajaja ning arendajana. Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle riigipreemiate aktusel 23. veebruaril. Preemia suurus on 65 000 eurot.

🏆 Täna selgusid ka 2021. aasta kauneimad Eesti raamatud, mis valiti välja 218 kandidaadi hulgast. Esiletõstetute hulgas on Indrek Jäätsi koostatud "Maack Amuuril: ühe ekspeditsiooni lugu"
Tunnustuse pälvinud teoseid saab raamatukogude aasta raames näha üle Eesti: alates märtsist jõuavad kauneimad raamatud rändnäitusel kõigi maakondade raamatukogudesse.
Enne rändnäitust saab raamatuid näha Solarise keskuse teise korrusel rahvusraamatukogu saatkonna ees ning Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu trepigaleriis, lisaks on väljapanekud suuremates Apollo ja Rahva Raamatu poodides, kus toimub ka rahva lemmiku hääletus.

🌷🌷🌷🌷🌷🌷🌷🌷🌷🌷

PALJU ÕNNE!

Kultuuriministeerium
Eesti Rahva Muuseum / Estonian National Museum
Eesti Kirjandusmuuseum
Fenno-Ugria
Fenno-Ugria HÕIMUKLUBI
#huvitavteada #fennougria #soomeugrirahvad
Täna on 90 juubel Ottile Olga Kõival. Ottilie Olga Kõiva on üks Eesti teenekamaid folkloriste ja autasustatud mitmete preemiatega, sealhulgas Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnaga ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemiaga. Nädal tagasi toimus Eesti Kirjandusmuuseumis ka tema juubelile pühendatud pidulik juubeli koosolek-konverents "Ma teen Laulust laiad väljad". Tema parimate koostööpartnerite ja sõprade hulka kuuluvad Ingrid Rüütel ja ka juba lahkunud Veljo Tormis.
Soovime armsale Olli'le pikka iga, õnne ja armastust.

Ottilie vastas mu küsimusele, mis on tema pika ea saladus?
Tema geenid ja väljend "viletsal on visa hing", sobiks hästi. Vs ükski asi ei kuku niisama sülle.
Õnne, ka Meeli Koiva ja Raivo Lott 'le, kogu perele! ♥️
Eesti Kirjandusmuuseum

Fotod :Olli erakogust ja minu arhiivist.
Kuusalu 1960:
Ei ole luba tuulel tulla,
tuulel tulla, lainel lassa,
lainel lassa, saul sadada.
Mul on vendani vesillä,
ode on mere onilla,
taati on mere tagana,
emä on hella Helsingessa.
Kui tuleb vendani vesildä,
emä tuleb hella Helsingesta,
taati tuleb mere taganda -
siis on luba tuulel tulla,
tuulel tulla, lainel lassa!
Mereilma manitses Salme Hirrend Juminda külas, teda küsitlesid Keele ja Kirjanduse Instituudi folkloristid Ruth Mirov ja Loreida Raudsep, helisalvestas Helgi Kihno (KKI, RLH 60:16 (3)).
Laulu saab kuulata KIVIKEsest: http://kivike.kirmus.ee/meta/ERA-22023-46799-14480
Laulikut ja rahvaluulekogujat ja Salme Hirrendit pildistas Richard Hansen (ERA, Foto 5766).
Õnnitleme Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna kolleege tähtpäeva puhul!
RAAMATUKOGUDE AASTA 2022 ALGAB TÄNA! 👉https://www.facebook.com/events/3047959632086155/
Raamatukogude aasta meeskond on täpselt nii suur, kui suur on teema-aastast osavõtjate arv.
Täna, keskpäevases ettelugemises, osaleb näiteks juba sadu raamatukogusid.

Üle Eesti on meile teadaolevalt osalemas järgmised raamatukogud ja paigad👉
Tartu Ülikooli raamatukogu, Tartu Linnaraamatukogu, Tartu Linnaraamatukogu, Karlova -Ropka raamatukogu, Kastre valla raamatukogud, Melliste raamatukogu, Aakre raamatukogu, Tabivere Raamatukogu, Peipsiääre Valla Keskraamatukogu, Kõrveküla raamatukogu, Äksi raamatukogu, Maarja-Magdaleena raamatukogu, Nõo raamatukogu, Kavastu raamatukogu, Luunja raamatukogu, Lohkva raamatukogu, Nõo raamatukogu, Nõgiaru harukogus, Luke raamatukogu, Rannu raamatukogu, Pallase raamatukogu, Pühajärve raamatukogu, Tsirguliina raamatukogu, Lüllemäe raamatukogu, Valga Keskraamatukogu, Laekvere raamatukogu, Muuga raamatukogu, Tapa Vallaraamatukogu, Kadrina Valla Raamatukogu, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Vanaküla raamatukogu, Põlva Jakobi kool, Põlva kool, Vastse Kuuste, Põlvamaa noortekeskus, Põlvamaa Kiidjärve, Põlva valla Vanaküla Raamatukogu, Mehikoorma Põhikoolis, Kanepi Gümnaasium, Mehikoorma Põhikool, Himmaste raamatukogu, Põlva Keskraamatukogu, Võõpsu raamatukogu, Kauksi raamatukogu, Peri raamatukogu, Saverna raamatukogus, Saverna Põhikoolis, Räpina valla Keskraamatukogu, Veriora raamatukogu, Jõhvi keskraamatukogu, Kiviõli Linnaraamatukogus, Kiviõli Linnaraamatukogus, Kohtla-Järve Keskraamatukogu, Narva Keskraamatukogu, Alutagusel Iisaku raamatukogu ja gümnaasium, Lääne Maakonna Keskraamatukogu Haapslus, Kullamaa raamatukogu, Liivi raamatukogu, Saare Maakonna Keskraamatukogu, Taritu haruraamatukogu, Lümanda raamatukogu, Aste raamatukogu, Kõrkvere raamatukogu, Kärla raamatukogu, Laimjala raamatukogu, Leisi raamatukogu, Liiva raamatukogu, Metsküla raamatukogu, Orissaare raamatukogu, Rapla Kabala haruraaamtukogu, Kivi-Vigala haruraamatukogu, Jõelähtme valla keskraamatukogu, Loo raamatukogu, Kostivere raamatukogus, Peetri kooli raamatukogu, Jüri raamatukogu ja kultuurikeskus, Vaida raamatukogu, Raasiku Valla Raamatukogu, Aruküla raamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseum, Viimsi Raamatukogu, Viimsi Raamatukogu, Tehnikaülikooli raamatukogu, Kose Gümnaasium, Harju Maakonnaraamatukogu, Kiili Raamatukogu, Eesti rahvusraamatukogu, Tallinna Keskraamatukogu, Jõgeva Raamatukogu linnaraamatukogu, Mustvee Raamatukogu, Laiuse haruraamatukogu, Voore haruraamatukogu, Viiratsi Rahvaraamatukogu, Pärsti Haruraamatukogu, Viiratsi Vana-Võidu haruraamatukogu, Abja Raamatukogu, Halliste raamatukogu, Kamara Raamatukogu, Karksi Nuia raamatukogu, Karksi raamatukogu, Lilli raamatukogu, Mõisaküla Raamatukogu, Õisu raamatukogu, Kõo raamatukogu, Olustvere raamatukogu, Suure-Jaani raamatukogu, Sürgavere raamatukogu, Tääksi raamatukogu, Vastemõisa raamatukogu, Võhma raamatukogu, Heimtali raamatukogu, Holstre raamatukogu, Leie raamatukogu, Paistu raamatukogu, Päri raamatukogu, Suislepa raamatukogu, Tänassilma raamatukogu, Uusna raamatukogu, Viljandi linnaraamatukogu, Viljandi Kesklinna Kool, Käina raamatukogu, Kärdla raamatukogu, Pärnu Keskraamatukogu, Tori Valla Raamatukogu, Sindi Gümnaasiumis, Häädemeeste valla raamatukogu, Võiste raamatukogu, Häädemeeste valla raamatukogu, Uulu raamatukogu, Häädemeeste valla raamatukogu, Põhja-Pärnumaa valla raamatukogu, Vändra Raamatukogu, Kaisma raamatukogu, Lääneranna valla raamatukogu, Virtsu raamatukogu, Lääneranna valla raamatukogu, Lõpe raamatukogu, Saarde valla raamatukogu, Surju raamatukogu, Lasva Haruraamatukogu, Lasva Lasteaed, Meremäe Kool, Võru Kreutzwaldi Kooli raamatukogu, Kääpa raamatukogu, Järva vallaraamatukogu, Koigi raamatukogu, Imavere raamatukogu, Aravete raamatukogus, Koeru raamatukogus, Vao raamatukogus, Järva Jaani raamatukogu, Albu raamatukogus, Järvamaa Keskraamatukogu, Roosna-Alliku raamatukogu, Türi raamatukogu, Oisu raamatukogu, Kiikla Raamatukogu, Tudulinna Kogukonnamaja/Raamatukogu

Te olete lihtsalt imelised!❤

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Eesti Kirjandusmuuseum asutati 1940. aastal varem Eesti Rahva Muuseumi (1909) koosseisu kuulunud Arhiivraamatukogu (1909) ja Eesti Bibliograafia Asutise, Eesti Rahvaluule Arhiivi (1927) ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi (1929) põhjal.

Operating as usual

Huvitaja. Äraneetud haab. Vanasõnad ja pärimuslaul | Vikerraadio | ERR 20/04/2022

Huvitaja. Äraneetud haab. Vanasõnad ja pärimuslaul | Vikerraadio | ERR

📻Ruttu raadio juurde - just praegu räägivad folkloristid Mare Kõiva ja Piret Voolaid Vikerraadio "Huvitaja" saates! Mare räägib, miks haaba peetakse pahaendeliseks ja ka äraneetud puuks. Piret aga kõneleb vanasõnast "Annab jumal lapse, annab ka lapse leiva". Head kuulamist! 👇

Huvitaja. Äraneetud haab. Vanasõnad ja pärimuslaul | Vikerraadio | ERR Haaba peetakse pahaendeliseks, ka äraneetud puuks. Ta lehed värisevad isegi siis, kui tuult pole. Mis sellise arvamise taga on, räägib usundiuurija Mare Kõiva. "Annab jumal lapse, annab ka lapse leiva" - folklorist Piret Voolaid kõneleb vanasõnast lähemalt. Lauri Õunapuu juhatab looga "Peen...

AK FOOKUS ⟩ Reet Hiiemäe: eesti pärimuses sõda välja ei joonistugi 18/04/2022

AK FOOKUS ⟩ Reet Hiiemäe: eesti pärimuses sõda välja ei joonistugi

📣Kellel pühade melus jäi märkamata - meie teadlastest on vahepeal ilmunud kaks huvitavat artiklit. Postimees avaldas intervjuu Reet Hiiemäega, kes räägib sümbolitest ja märkidest ning sellest, kuidas praegust olukorda kuidagigi mõtestada, ning millised mentaalsed pärimuslikud enesekaitsevahendid võimaldavad praeguste kriiside keskel üldse normaalseks jääda. Tartu Postimees kirjutab aga kuidas Kriimanis kunagi inimesi koerte vastu vahetati ehk tutvustatakse Eda Kalmre uut teost «Kriimani kriimud lood». Head lugemist!

🗞https://tartu.postimees.ee/7499416/kuidas-kriimanis-kunagi-inimesi-koerte-vastu-vahetati-ja-teised-lood-raamatus-kriimani-kriimud-lood

🗞https://arvamus.postimees.ee/7501424/reet-hiiemae-eesti-parimuses-soda-valja-ei-joonistugi

AK FOOKUS ⟩ Reet Hiiemäe: eesti pärimuses sõda välja ei joonistugi Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadur Reet Hiiemäe räägib, milline on folkloristi tunnetus, et praegust olukorda kuidagigi mõtestada, ning sellest, millised mentaalsed pärimuslikud enesekaitsevahendid võimaldavad praeguste kriiside keskel üldse normaalseks jääda. Samuti jagab ta mõtteid sõd...

14/04/2022

🐣 Reedel (15.04) oleme suletud. Ilusaid pühi!
📷 Munade koksimine. Kadrina - Richard Viidebaum, 1933. ERA, Foto 217.

14/04/2022

📣Esmaspäeval, 18 aprillil kell 11.00 on seminaris juttu värvidest! Mari Uusküla on lingvist ja tõlketeadlane, kes uurib keele, taju ja mõtlemise omavahelist mõju ja suhteid. Seminaris räägib ta, mis on värvid ja kuidas neist psühholingvisti pilgu läbi rääkida.
Rohkem infot: https://www.kirmus.ee/et/seminar-varvidest-psuhholingvisti-pilguga
MS Teamsi link: https://bit.ly/värvidest

14/04/2022

🥳Täna täitub 113 aastat Arhiivraamatukogu asutamisest! Sel puhul on võimalik vaadata veidi ajas tagasi läbi meie virtuaaltuuri https://www.kirmus.ee/virtuaaltuur/, mis valmis raamatukogu 110.a. tähtpäevaks. Kes tahab, saab kiigata meie ajaloolistesse ruumidesse näiteks nii nagu tegi seda Mati Talvik saates "Eesti aja lood: Kirjanduselu" https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-aja-lood-kirjanduselu või vaadata mõnda "Muuseumiroti" saadet https://arhiiv.err.ee/seeria/muuseumirott/kultuur/0, mis on salvestatud Arhiivraamatukogu ruumides. Mõned saated on peidetud ka meie virtuaaltuuri piltide sisse. Head avastamist!

🎉Pildil on näha Lühhike öppetus (Lühike õpetus), esimene eesti keeles ilmunud perioodiline väljaanne, mis on kingitud Arhiivraamatukogule. Vanemad arhiivraamatukogus säilitatavad trükised ongi saadud annetustena. Lühhikeses öppetuses kirjeldati lihtsaid meditsiinilisi abinõusid, mida ka talupojad võisid kasutada. Ilmus aastatel 1766–1767 Põltsamaal Peter Ernst Wilde väljaandel.

Esimese vihiku täielik pealkiri oli: Lühhike öppetus mis sees monned head rohhud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto, et se kellel tarwis on, woib moista, kuida temma peab nou otsima ning mis tulleb tähhele panna igga haigusse jures. Selle körwas on weel muud head nouud, öppetussed ning maenitsussed leida, keik meie Eesti ma rahwa kassuks ning siggidusseks üllespantud.

Vanasõnad. Rahu kosutab, vaen kaotab. Piret Voolaid | Huvitaja. Käsitöömeistrite järelkasv | Vikerraadio | ERR 13/04/2022

Vanasõnad. Rahu kosutab, vaen kaotab. Piret Voolaid | Huvitaja. Käsitöömeistrite järelkasv | Vikerraadio | ERR

📻 Kellel hommikul kuulmata jäi, siis kuulake nüüd! Piret Voolaid räägib vanasõnast "Rahu kosutab, vaen kaotab". Saame teada, et vanasõna saadeti juba suurkogujale Jakob Hurdale ja kuuleme naljandit, mille puändiks vanasõna on. Head kuulamist!

Vanasõnad. Rahu kosutab, vaen kaotab. Piret Voolaid | Huvitaja. Käsitöömeistrite järelkasv | Vikerraadio | ERR ERR

13/04/2022

🎉Juba täna tunnustatakse parimaid õpilasuurijaid Eesti Rahva Muuseumis! Eriauhinnad suurepärastele töödele humanitaarias annavad üle ka Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti-uuringute Tippkeskus. Et tehtud uurimistööd jõuaks laiema ringini, siis ühe osana auhinnast saavad noored endale Eesti Kirjandusmuuseumist juhendajad, kes õpetavad, kuidas teadustöö teadusartikliks vormistada. Palju õnne!
Vaata ülekannet: miks.ee/auhindamine.

🏆Kes on selle aasta parimad õpilasuurijad?
Saame teada juba homme - noortele saad kaasa elada mugavalt ka veebi teel miks.ee/auhindamine.

🏆Parimaid tunnustavad Eesti Teadusagentuur, Haridus- ja Teadusministeerium. Lisaks jagatakse välja mitmeid eriauhindu ning selgitatakse välja, kes pääsevad Eestit esindama rahvusvahelisel tasandil.

Photos from Eesti Kirjandusmuuseum's post 12/04/2022

7. aprillil toimus Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev ning president Alar Karis kuulutas välja 2022. aasta presidendi rahvaluule kogumispreemia laureaadid. Toreda päeva tegi toredamaks oma muusikaga Kaisa Kuslapuu. Päeva lõpetas tuur presidendile meie maja hoidlates.
📌Kaastööliste päevast ning laureaatidest saab pikemalt lugeda: https://www.kirmus.ee/et/uudised/presidendi-rahvaluule-laureaadid-selgunud
📷Eesti Kirjandusmuuseum/Alar Madisson

12/04/2022

📣Sel neljapäeval toimub Eesti ja Sloveenia folkloristide ühisseminar, mis keskendub kooliõpilastele ja noortekultuurile. Ettekannetes on vaatluse all erinevad koolipärimuse kogumise ja uurimise meetodid, näiteks lapsed perehuumoris, koroonapandeemiaaegsed distantsõppemeemid, noorte enesetapumängud, rahvapärases lastekasvatuses sõjajärgselt lastehirmutisteks kujunenud kotipoisid, loovuse tähtsus koolielus ja Edward de Bono loovustehnika ning geograafiaõpikud kui konkreetsete stereotüüpide kujunemise allikas.
📷Pildil Astrid Tuisk ja Piret Voolaid koolilaste mänge salvestamas.
Autor: Eesti Kirjandusmuuseum/Alar Madisson

Täpsem kava: https://bit.ly/koolinoored
Seminar toimub Kirjandusmuusemi (Vanemuise 42) seminarisaalis. Osalemiseks kirjuta: [email protected]

Photos from Eesti Kirjandusmuuseum's post 11/04/2022

8. aprillil toimus Kristi Salve 80. juubelile pühendatud konverents.
Ettekannetega esinesid Kristi kolleegid nii Eestist kui Karjalast, Udmurdimaalt ja Komimaalt. Konverentsil vaadeldi looduse ja elukeskkonnaga seotud teemade kajastumist läänemeresoome ja teiste hõimurahvaste folklooris ning kultuuritekstides.
📷Eesti Kirjandusmuuseum/Alar Madisson

Photos from Eesti Kirjandusmuuseum's post 10/04/2022

🎉Eesti Kultuuriloolise Arhiivi sünnipäevanädala lõpetame käsikirjade koguga. EKLAs säilitatakse kirjanike, kunstnike ja teiste loovisikute, kultuuri- ja ühiskonnategelaste kirjavahetusi, käsikirju, dokumente, mälestusi, päevikuid jmt ning kirjandusväljaannete, kirjastuste, organisatsioonide ja asutuste materjale.

📖EKLA vanimad käsikirjad pärinevad 16. sajandist ning rikkalik kogu eesti kirjanduse klassikute käsikirjalisi materjale. Alates 1990. aastate lõpust on EKLA-sse laekunud suurel arvul eesti pagulaskirjanike ja diasporaakogukondade arhiivimaterjale.

EKLA, f 21, m 82:1, l 3. C. R. Jakobson. Kolm isamaa kõnet. Lehekülg esimesest kõnest "Eestirahwa Walguse-, pimeduse- ja koiduaeg. Wana aearaamatutest ülespandud (Peetud 6mal Wiinakuu pääwal 1868)"

EKLA, f 43, m 43:12 | Abiellumise luba.

EKLA, f 64, m 4:3 | Eestimaa Kirjanduse Seltsi diplom. Friedrich Reinhold Kreutzwald, 28.06.1847.

EKLA, f 163, m 4:8. Liiv, Juhan [Luuletusi]

EKLA, f 92, m 242:6. [Tammsaare, A. H.] [Noored hinged]

Photos from Eesti Kirjandusmuuseum's post 09/04/2022

🎉Jätkame Eesti Kultuuriloolise Arhiivi sünnipäevanädalaga, kus tutvustame EKLA kogusid. Täna - kunstikogu! Võib tunduda mõnevõrra ootamatu, et meil on ka kunstikogu, kuid me võtame oma kogusse ainult eesti kirjanike ja nende loominguga seonduvaid kunstitöid. Põhiliselt ongi kogus hoiul eesti kirjanike portreed ja autoportreed, illustratsioonid teostele. Vormidest on esindatud maal, skulpuur, ulatuslikumalt graafika ja ka eesti kunstnike nahkehistöö.
🖼Kunstiteosed on laekunud ja laekuvad põhiliselt annetustena ja loovtegelaste tervikarhiivide üleandmisel muuseumile.

Photos from Eesti Kirjandusmuuseum's post 08/04/2022

🎉Jätkame Eesti Kultuuriloolise Arhiivi sünnipäevanädalaga, kus tutvustame EKLA kogusid. Täna räägime elulugudest. Eesti elulugude kogumist alustati Rutt Hinrikuse eestvedamisel EKLAs 1989. aastal. Koos varasematega elulooliste materjalidega on arhiivis ligi 5000 eesti elulugu. Ilmunud on arvukalt elulugude kogumikke, millest vast tuntumad on "Eesti rahva elulood" ja "Minu elu ja armastus". 2019 ilmus Rutt Hinrikuse ja Tiina Ann Kirsi koostamisel "Eesti elulookirjutus: antoloogia", mis annab ülevaate eesti eluloolisest ja omaeluloolisest materjalist. Jätkuvalt korraldatakse EKLAs elulugude temaatilisi kogumisvõistlusi. Hiljuti just lõppes kirjavahetuste kogumine. Kui keegi tahab oma mälestusi jagada ja talletada, siis võib need saata EKLAle!
Piltidel näete üht kaastööd, mis ilmus ka kogumikus "Minu elu ja armastus: Eesti Rahva elulood" (2018).
🖋Ülo Ese alustab oma eluloo avaldust lausega: "Olen väga vana, 2.jaanuaril 2017. saan 93-aastaseks. Olen vabadusvõitleja ja represseeritud isik. Vähe on alles, kes võtsid Teise maailmasõja lahingutegevusest osa. Üks neist olen mina."

08/04/2022

📣Head seminarihuvilised! Esmaspäevane seminar on Eesti ja Ukraina suhete ajaloost hariduse alal. 11. aprillil kell 11.00 esineb Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse veebiseminaril Galina Ponomarjova ettekandega “Ukraina üliõpilased Eestis ja eesti üliõpilased Ukrainas 19. sajandil – 20. sajandi algul”.🇪🇪🇺🇦
Pikem info kodulehel: https://bit.ly/üliõpilased
Seminar toimub MS Teamsis: bit.ly/3n7GeUv

Otseülekanne kell 17.30: president Alar Karis annab üle 2021. aasta kogumispreemiad 07/04/2022

Otseülekanne kell 17.30: president Alar Karis annab üle 2021. aasta kogumispreemiad

📣Täna toimub Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev! Kell 17.30 algavat kogumispreemiate aktust, kus esineb ka EV President, saab vaadata otseülekandes nii meie kodulehelt: https://www.kirmus.ee/kirmusTV kui ka ERR kultuuriportaali vahendusel.
Homme toimub Kristi Salve juubelikonverents, mida kanname ka üle! Seega kui ei saa mahti tulla majja, siis üritustest ilma ei pea jääma!

Otseülekanne kell 17.30: president Alar Karis annab üle 2021. aasta kogumispreemiad Neljapäeval algusega toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev. Kell 17.30 algaval aktusel annab Eesti Vabariigi president Alar Karis üle 2021. aasta kogumispreemiad.

Photos from Eesti Kirjandusmuuseum's post 07/04/2022

🎉Jätkame Eesti Kultuuriloolise Arhiivi sünnipäevanädalaga, kus tutvustame EKLA kogusid. Täna heidame pilgu EKLA fotokogusse, kus on ligi 300 kollektsiooni ümmarguselt 300 000 fotoga.
📷Kõige suurem autorikogu on meil Johannes ja Peeter Parikase kogu, mis on küll killustunud erinevate mäluasutuste vahel üle Eesti, kuid meie majas on umbes 12 000 klaasnegatiivi, lisaks fotod. 1910. aastal fotoäri avanud vennad tegutsesid hoogsalt 1944. aastani. Tööjaotus oli neil paigas - Johannes eelistas teha elulähedasi pilte maastikest, kohalikust eluolust ja arhitektuurist. Peeter seevastu eelistas teha glamuurseid fotosid ja portreesid, eriti huvitasid teda teatrifotod. Seega on nende kogu väga mitmekesine.
Massdigimise käigus on kättesaadavaks saanud ka Parikaste kogu, kuid selleks, et oleks aru saada, kes või mis on pildil, peavad meie arhivaarid tegema ka detektiivi tööd 🔎 Nende ülesandeks on tuvastada see õige koht, maja, näitleja või kirjanik, kes fotol. Seejärel sisestatakse õiged andmed koos pildiga andmebaasi. Klaasnegatiivid aga pakitakse ükshaaval paberisse, asetatakse 25 kaupa karpi ja viiakse turvaliselt hoidlasse.

Huvitaja. | Huvitaja. Kriimani mõis. Kilk | Vikerraadio | ERR 06/04/2022

Huvitaja. | Huvitaja. Kriimani mõis. Kilk | Vikerraadio | ERR

📣 Kel hommikul kuulmata jäi, siis tänane "Huvitaja" saade oli folkloristidega täidetud!
📻 Eda Kalmrel sai valmis raamat "Kriimani kriimud lood. Mõis ja saja-aastane küla". Saates räägitakse Kriimani mõisast, külast ja inimestest. Uuritakse, mis koht on Tartu lähistel asuv Kriimani ja kuidas see raamat sündis.
📻 Mare Kõiva aga räägib, kes oli vanarahva silmis kilk ja miks liigitub ta müütiliseks olendiks.
Head kuulamist! 👇

Huvitaja. | Huvitaja. Kriimani mõis. Kilk | Vikerraadio | ERR Igal paigal on oma lugu, mis kõneleb sealsetest inimestest ning ka saatusest. Folklorist Eda Kalmre sai valmis raamatu "Kriimani kriimud lood. Mõis ja saja-aastane küla". Räägime autoriga Kriimani mõisast, külast ja inimestest.

Photos from Eesti Kirjandusmuuseum's post 06/04/2022

🥳 Täna tähistab oma 93. sünnipäeva Eesti Kultuurilooline Arhiiv! EKLA asutati 1929. aastal Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjanduse Seltsi, Akadeemilise Kirjandusühingu ja Akadeemilise Ajaloo Seltsi käsikirjaliste kogude alusel. EKLA kogub ja korrastab, uurib ja teeb kättesaadavaks kõiksugu materjali, mis puudutab eesti kultuurile olulisi loomeisikuid või organisatsioone. Et aga EKLA tegemistest oleks parem ülevaade, jagame nädala lõpuni huvitavaid leide nende kogudest. 🎉
🖋Alustame J.H. Rosenplänteri maakeele päevaraamatuga. Kaltsupaberist kaustikus on 96 käekirjaga täidetud lehekülge, mis kirjutatud vahemikus 1.mai kuni 26. oktoober 1833. See on esimene täiemahuline eestikeelne päevik ning koos Kristjan Jaak Petersoni mõttepäevikuga pani see aluse päevikupidamise traditsioonile eesti kultuuriloos. Sisu katab keeleharjutusi, tõlkekatsetusi, etnoloogilisi kirjeldusi aga ka päevakroonikat. Saame lugeda, kuidas kirjutamine eesti keeles algas, mõtisklusi kirikuõpetaja ülesannete üle, lugemismuljeid aga ka halva ilma üle kurtmist.
Terve päevaraamat on kättesaadav siin: https://bit.ly/rosenplänter

Eesti Kirjandusmuuseum kui eesti-uuringute keskus ja unikaalne arhiiv

Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid. EKM haldab olulisi kultuuriloo ja rahvaluule teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise ja vanaraamatu kogusid ning tagab vastavalt põhimäärusele nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.

Aastatel 2001–2007 tegutses EKMi juures Eesti esimene humanitaarteaduste tippkeskus (Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus). Alates 2016. aastast on EKM koduks Eesti-uuringute Tippkeskusele, mille uurimisrühmades osalevad teadustöötajad ja doktorandid Eesti Kirjandusmuuseumist, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnast, Eesti Keele Instituudist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Muusikaakadeemiast ja Tallinna Tehnikaülikoolist.

Eesti Kirjandusmuuseumi juures tegutseb ka EKM Teaduskirjastus (asutatud 2007), mille ülesandeks on välja anda rahvusvaheliselt tunnustatud eelretsenseeritavat teaduskirjandust (teadusperioodika, aastaraamatud, artiklikogumike ja monograafiate sarjad jm trükised).

2017. aastal pälvis Eesti Kirjandusmuuseumi teadus- ja arendustegevus positiivse hinnangu humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.

Videos (show all)

Ilmar Laaban 100
U. Sutropi intervjuu Terevisioonis

Location

Category

Telephone

Address


Vanemuise 42
Tartu
51003

General information

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus, mis täidab ühtlasi rahvusteaduste keskarhiivi ning arhiivraamatukogu ülesandeid.

Opening Hours

Monday 09:00 - 17:00
Tuesday 09:00 - 17:00
Wednesday 09:00 - 17:00
Thursday 09:00 - 17:00
Friday 09:00 - 16:30

Other Education in Tartu (show all)
Exploring Landscape Boundaries - Open Seminars Exploring Landscape Boundaries - Open Seminars
Kreutzwaldi 56/3
Tartu, 50406

Established at EMÜ Chair of Landscape Architecture our seminars bring together scientists & specialists from different disciplines to talk about their work on the topic of landscapes We will have monthly seminars on different topics regarding landscape

Tartu Ülikooli üliõpilasesindus Tartu Ülikooli üliõpilasesindus
Ülikooli 18b
Tartu, 51007

Üliõpilasesinduse ülesanne on üliõpilaste huvide esindamine. Üliõpilasesindajad osalevad ülikooli otsustuskogude töös, et teha ülikool paremaks.

Learn Estonian by captions Learn Estonian by captions
Tartu

Learning Estonian from pictures around. Feel free to propose your photos and translations. You will be mentioned as an author of the post. I am not a native speaker, so feel free to correct if you see mistake;)

P2P: Politics to People P2P: Politics to People
Tartu, 51008

Our aim is to sustainably impact political education in Estonia - among the natives as well as the international residents. We are planning on having several events on a variety of topics.

KVARK teadusteater KVARK teadusteater
Tartu

Teadusteatri meeskond pakub lõbusaid ja õpetlike etendusi ning töötubasid! Kutsu meid endale külla ning me garanteerime, et igavust te tundma ei saa ning loovat tegutsemist leidub igas vanuses huvilistele.

UT Philosophy Club UT Philosophy Club
Tartu

University of Tartu philosophy club is a student led club that is based in Tartu.

Juunika Koolitus Juunika Koolitus
Riia 35
Tartu, 50410

Juunika Koolitusel on üle 20 aasta koolitamiskogemust. Viimase kolme aasta jooksul oleme koolitanud enam kui 20000 inimest.

Griffin Keskus Griffin Keskus
Raekoja Plats 9
Tartu, 51004

Griffin koolituskeskus asub Tartu südames emajõe ääres. Me koolitame nii eesti kui ka inglise keeles. Põhi suundadeks on ettevõtlus, turundus, arvutiõpe, disain, enesejuhtimine, keeleõpe ja sotsiaalsed oskused.

Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu
Kompanii 3/5
Tartu, 51004

Nüüd on raamatukogu Facebookis! Leia Facebookist ka raamatukogu noortenurk; muusikaosakond ja seemneraamatukogu.

Eesti Rahvaluule Arhiiv Eesti Rahvaluule Arhiiv
Vanemuise 42
Tartu, 51003

Eesti rahvaluulet koondav, koguv, uuriv ja tutvustav asutus Eesti Kirjandusmuuseumis. Võtame heameelega eesti kultuuri varasalve hoiule ka teie lood ja laulud!

Transmedial Turn Conference Transmedial Turn Conference
Jakobi 2
Tartu, 51005

TRANSMEDIAL TURN? POTENTIALS, PROBLEMS AND POINTS TO CONSIDER 8–11 December 2020, University of Tartu, Estonia

MOTOHUNT Autokool MOTOHUNT Autokool
Pepleri 6
Tartu

Uus ja innovaatiline autokool Tartus! TASUTA MOTOVARUSTUS õppesõidu ajaks.