Eesti Kirjandusmuuseum

Eesti Kirjandusmuuseum

Comments

Suur tänu Kirjandusmuuseumi uudiste eest!
Proverbs in SMS Messages: Archaic and Modern Communication http://www.utupub.fi/handle/10024/145748 open access
5. märtsist algab Tartu Ülikooli e-kursus "KORREKTNE EESTI KEEL IGAPÄEVASES ASJAAJAMISES" Kirjutamine on üks olulisematest oskustest, mis elus üldse omandatakse. Kõige tähtsam on seejuures soov ja tahe ennast väljendada. Ometi, samavõrd oluline, kui oskus mõtteid kaunilt ja isikupäraselt paberile panna, on teha seda korrektselt. Kirjaoskuse omandamine pole ühesuunaline ega lõplik tegevus, mis saavutatakse kord ja igavesti. See on pidev protsess, mis muutub ja täieneb vastavalt meie huvidele, arusaamadele ja kogemustele. Sihtrühmaks on kõik huvilised, kes soovivad parandada oma igapäevast kirjaoskust. Kursusel tuletatakse meelde eesti õigekirja aluseid, korratakse olulisemaid põhimõtteid ja reegleid ning keskendutakse keelenditele, mis sageli vigu põhjustavad. Eesmärgiks on arendada ja lihvida oskust kirjutada korrektses eesti keeles. Läbiviija: Krista Uibu Hind: 78 eurot+km Info ja registreerumine: https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=4635807

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus

Eesti Kirjandusmuuseum asutati 1940. aastal varem Eesti Rahva Muuseumi (1909) koosseisu kuulunud Arhiivraamatukogu (1909) ja Eesti Bibliograafia Asutise, Eesti Rahvaluule Arhiivi (1927) ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi (1929) põhjal. Aastal 2000 liitusid EKM-ga Eesti Keele Instituudi folkloristika ja etnomusikoloogia osakonnad. EKM-i arhiivid koguvad, säilitavad ja teevad avalikult kättesaadavaks rahvuslikku kultuuripärandit. Arhiivraamatukogu, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ajaloolised kogud ning andmebaasid moodustavad tervikliku ja unikaalse osa rahvusteavikust ning rahvaluule ja kultuuriloo teaduskollektsioonidest.

Mission: Eesti Kirjandusmuuseumi kui teadus- ja arendusasutuse põhieesmärk on rahvusliku identiteedi püsimiseks ja rahvuskultuuri arenguks oluliste kultuurilooliste allikmaterjalide säilitamine, teaduslik uurimine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Eesmärk realiseeritakse põhitegevuste kaudu. Eesti Kirjandusmuuseumi põhitegevusteks on: Eesti kesksete rahvusteavikute, kultuurilooliste ja rahvaluulekogude ning vaimse kultuuripärandi säilitamine, kogude arendamine vastavalt arhiivide väljakujunenud tavadele. Rahvuskultuuri alaste alus- ja rakendusuuringute teostamine. Rahvusliku kultuuripärandi fundamentaalväljaannete ja teaduslike uurimistulemuste avaldamine trükis ning elektroonilises meedias. Osalemine Eesti ja Euroopa Liidu kultuuripoliitika kujundamises rahvusvaheliste kultuuri- ja teadusorganisatsioonide kaudu. Koostöö arendamine Eesti ja teiste riikide mälu-, kultuuri-, teadus- ja arendusasutustega. Arhiivide uurimissaalide, andmebaaside ja elektroonilise meedia vahendusel osutab Eesti Kirjandusmuuseum üldkättesaadavaid avalikke teenuseid.

kultuur.err.ee

Selgusid riiklike kultuuri elutöö- ja aastapreemiate laureaadid

Valitsuse kultuuri elutööpreemia pälvis Eesti Kirjandusmuuseumi esitatud teadur Rutt Hinrikus.
Ja Paul-Eerik Rummo kandidaati toetas Eesti Kirjandusmuuseum.
https://kultuur.err.ee/1031020/selgusid-riiklike-kultuuri-elutoo-ja-aastapreemiate-laureaadid

kultuur.err.ee Valitsus otsustas, et kultuuri elutööpreemia pälvivad tänavu Rutt Hinrikus, Paul-Eerik Rummo ja Toomas Rein ning spordi elutööpreemia Kadri Liivak ja Peeter Mardna. Valitsus tegi otsuse tuginedes riigi kultuuripreemiate komisjoni ning Eesti Spordi Nõukogu ettepanekutele.

vikerraadio.err.ee

Huvitaja. Muinasjutud | Vikerraadio | ERR

Vikerraadio: Huvitaja. Muinasjutud
Eesti Rahva Muusemis avatakse 8. veebruaril muinasjutunäitus "Elas kord...". Näituse eel räägime meiegi muinasjuttudest ja küsime, mis teeb muinasjutust muinasjutu.

Kui palju peegeldavad muinasjutud vana aega, elu ja olu ning mida räägivad meie muinasjutud teistele rahvastele meist. Tänases saates olid külas muinasjutu-uurija, folklorist Risto Järv. "Tee tööd ja näe vaeva, siis saad taeva" on vanasõna, mida tutvustas Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Piret Voolaid.
Saatejuht on Krista Taim.
https://vikerraadio.err.ee/1026907/huvitaja-muinasjutud

vikerraadio.err.ee Eesti Rahva Muusemis avatakse 8. veebruaril muinasjutunäitus "Elas kord...". Näituse eel räägime meiegi muinasjuttudest ja küsime, mis teeb muinasjutust muinasjutu.

Eesti Rahvaluule Arhiiv

2019. aasta 25 kauneima raamatu ja 5 kauneima lasteraamatu konkursil tunnustati ka kaht Kirjandusmuuseumi väljaannet, mis mõlemad on ette valmistatud rahvaluulearhiivis: 25 kauneima raamatu sekka valis žürii Aado Lintropi koostatud, tõlgitud ja kommenteeritud raamatu „Linn seitsme tiivaga raudhobuse seljas. Mansi rahvaluulet" (kujundanud ja illustreerinud Marja-Liisa Plats) ning 5 kauneima lasteraamatu hulka Ernst Peterson-Särgava „Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest“ (kujundanud ja illustreerinud Katrin Ehrlich, redigeerinud ja saatesõna kirjutanud Risto Järv). Lisaks sai „Linn seitsme tiivaga raudhobuse seljas" raamatupoe Apollo eripreemia: raamatul on „mõtetele tiibu andvad illustratsioonid“.

https://kultuur.postimees.ee/6889491/valiti-valja-2019-aasta-kauneimad-raamatud

kultuur.err.ee

Galerii. Selgusid 2019. aasta kaunimad Eesti raamatud

Palju õnne!
Selgusid 2019. aasta kaunimad Eesti raamatud
Rahvusraamatukogus kuulutati 4. veebruaril välja 2019. aasta kõige kaunimaid Eesti raamatud. Kaunima Eesti raamatu konkursile esitati kokku 134 raamatut 86 kirjastajalt ja 5 kaunima Eesti lasteraamatu konkursile 43 raamatut 21 kirjastajalt.
2019. aasta 25 kauneimat Eesti raamatut (suvalises järjekorras): sh Aado Lintrop (koostaja) "Linn seitsme tiivaga raudhobuse seljas. Mansi rahvaluulet", kujundaja Marja-Liisa Plats.
2019. aasta 5 kauneimat Eesti lasteraamatut (suvalises järjekorras):sh Ernst Peterson-Särgava "Ennemuistsed jutud reinuvader rebasest", kujundaja Katrin Ehrlich. Koostanud ja toimetanud ning saatesõna kirjutanud Risto Järv.
https://kultuur.err.ee/1031437/galerii-selgusid-2019-aasta-kaunimad-eesti-raamatud

kultuur.err.ee Rahvusraamatukogus kuulutati 4. veebruaril välja 2019. aasta kõige kaunimaid Eesti raamatud. Kaunima Eesti raamatu konkursile esitati kokku 134 raamatut 86 kirjastajalt ja 5 kaunima Eesti lasteraamatu konkursile 43 raamatut 21 kirjastajalt.

kultuur.postimees.ee

Valiti välja 2019. aasta kauneimad raamatud

2019. aasta 25 kauneima raamatu ja 5 kauneima lasteraamatu konkursil valiti kõige kaunimate raamatute sekka kaks Eesti Kirjandusmuuseumi väljaannet: 25 kauneima hulka sai EKM ERA vanemteadur Aado Lintropi koostatud "Linn seitsme tiivaga raudhobuse seljas. Mansi rahvaluulet" (kujundaja Marja-Liisa Plats) ja 5 kauneima lasteraamatu hulka EKM ERA juhataja, vanemteadur Risto Järve koostatud ja toimetatud Ernst Peterson-Särgava "Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest" (kujundaja Katrin Ehrlich).

kultuur.postimees.ee 2019. aasta 25 kauneima Eesti raamatu konkursile esitati kokku 134 raamatut 86 kirjastajalt ja 5 kauneima Eesti lasteraamatu konkursile 43 raamatut 21 kirjastajalt.

vikerraadio.err.ee

Reporteritund. Rahakirves Eesti-aineliste uurimuste kallal | Vikerraadio | ERR

Vikerraadio - Reporteritund. Rahakirves Eesti-aineliste uurimuste kallal. Täna kell 14.05
Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus on paari päevaga kogunud kaugelt rohkem toetusallkirju kui parlamenti saatmiseks vaja.

Mis näitab avalikkuse muret peamiselt Eesti suunal tehtava teadustöö stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse pärast.
Teisipäevane "Reporteritund" on jätk eelmisel kolmapäeval samas saates alanud mõttevahetusele Eesti-keskse ja -keelse uurimistöö alarahastamisest.
Seekord on stuudios ERM-i teadusdirektor Pille Runnel, TLÜ Humanitaarinstutuudi vanemteadur Marju Kõivupuu ja Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.
Saatejuht on Kaja Kärner.

https://vikerraadio.err.ee/1026895/reporteritund-rahakirves-eesti-aineliste-uurimuste-kallal

vikerraadio.err.ee Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus on paari päevaga kogunud kaugelt rohkem toetusallkirju kui parlamenti saatmiseks vaja.

kultuur.err.ee

Avalik pöördumine. Eesti teaduspoliitika peab oma näo pöörama Eesti poole

Eesti teaduspoliitika peab oma näo pöörama Eesti poole

Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus

Lugupeetud Eesti Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, Riigikogu, haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, Teadus- ja Arendusnõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia

Pöördume Teie poole murega Eesti teaduse valdkondliku järjepidevuse, Eesti-teemaliste alus- ja rakendusuuringute jätkumise, ja laiemalt ‒ Eesti Vabariigi põhiseaduse täitmise pärast.

Seoses Eesti teaduse üldise alarahastatuse ning rahastuspoliitika orienteeritusega rahvusvahelisele tippteadusele ja tehnoloogilisele innovatsioonile näeme muret tekitavaid arenguid, mis seavad ohtu Eesti teaduse laiapõhjalisuse ja valdkondliku mitmekesisuse, Eesti-alaste uuringute jätkuvuse, rakendusliku teadustöö eesti keele ja kultuuri järjepidevuse tagamiseks ning seeläbi Eesti riigi põhialused.

Oleme veendunud, et Eesti teadus, sealhulgas Eesti-uuringud on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ja seda taset tuleb hoida. Siiski tahame rõhutada, et 1) vähestele tippudele suunatud rahastusmudel ei taga teadusvaldkondade laiapõhjalisust ja järjepidevust; 2) kui teadusprojektide rahastamisel peetakse silmas eelkõige teadustöö rahvusvahelist mõjukust, toob see paratamatult kaasa Eesti-keskse uurimistöö vähenemise ja teadustöö eestikeelsete ja Eesti ühiskonna jaoks oluliste väljundite alaväärtustamise; 3) neid tendentse võimendab praegune baasrahastussüsteem, kus asutuse põhitegevuste rahastamine sõltub otseselt asutuse projektirahade summast ning rahvusvahelise tunnustusega kõrgetasemeliste artiklite ja monograafiate arvust.

Eesti keelt, kultuuri, ajalugu, ühiskonda, loodust ei uuri ega dokumenteeri meie eest keegi teine ja Eesti riigil on põhiseaduslik kohustus tagada vahendid sellealaste uuringute jätkamiseks. Eesti Vabariigi teaduspoliitika peab rahvusvahelise tipptaseme saavutamise ja tehnoloogilise innovatsiooni kõrval seadma üheks oma põhieesmärgiks ka Eesti-uuringute süstemaatilise rahastamise. Eriti murelikuks teeb meid see, et noorte teadlaste lõimimine teadustöösse on pingelistes rahastusoludes üha keerulisem ning nende karjäärivalikute tee jääb üha kitsamaks. Eesti riik on maailmas ainus, kelle kohuseks on hoolitseda Eesti-uuringute valdkonna teadlaste järelkasvu eest.

Meie, allakirjutanud, peame Eesti Vabariigi jätkusuutlikkuse ning keele ja kultuuri säilitamiseks möödapääsmatuks, et

1) teaduse rahastamist suurendataks vähemalt 1%-ni SKT-st, tagades lisanduvate vahenditega muuhulgas Eesti-uuringute rahastamise;

2) loodaks meetmed Eesti-uuringute laiapõhjaliseks ja stabiilseks rahastamiseks, mis ühtlasi tagaks teadlaste järelkasvu kõikides Eesti-uuringute valdkondades (sealhulgas humanitaar- ja sotsiaalteadustes);

3) suurendataks, sealhulgas vastavaid meetmeid luues, eesti keele ja kultuuri järjepidevusele suunatud teadus- ja arendustegevuste rahastust, mis toetaks teadus- ja kultuurikogude avalikkusele vahendamist uurimuste ja muude väljundite kaudu;

4) vaadataks üle teaduse rahastamisskeem, sealhulgas asutustele baasraha arvestamise põhimõtted nii, et need toetaksid paremini teaduse stabiilsust ja jätkusuutlikkust, Eesti suunal tehtavat teadustööd ja eestikeelseid teadusväljundeid (monograafiad, teadusartiklid, akadeemilised allikapublikatsioonid ja sõnaraamatud).

Eesti Iseseisvusmanifest seab riigi eesmärgiks “olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres”. Kultuurrahvaks olemine tähendab eestikeelse (kõrg)haritlaskonna ja teaduse olemasolu ning eesti keele ja kultuuri, Eesti ühiskonna ja elukeskkonna teaduslikku uurimist.

EESTI KIRJANDUSMUUSEUM

EESTI KEELE INSTITUUT

UNDERI JA TUGLASE KIRJANDUSKESKUS

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA

EESTI RAHVA MUUSEUM

https://kultuur.err.ee/1029582/avalik-poordumine-eesti-teaduspoliitika-peab-oma-nao-poorama-eesti-poole

kultuur.err.ee Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus.

kultuur.err.ee

Otseülekanne: eestikeelse humanitaaria mitterahastamine

Neljapäeval, 30. jaanuaril kell 15 toimus Eesti Keele Instituudi suures saalis Roosikrantsi 6 Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi eestvedamisel vestlusring "Hing paelaga kaelas", milles käsitletakse eestikeelse humanitaaria olukorda ja väljavaateid praeguse teadusrahastuse süsteemi jätkudes. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle.
"Eestikeelse ja eestiainelise humanitaaria näljapajukil võivad olla pöördumatud tagajärjed ja seda Eesti riigis, mis taastati eesti keele ja kultuuri päästmiseks ning kus ainsana maailmas on võimalik kultuuri eestikeelne enesekirjeldus," ütleb üks vestlusringis osalejatest, Seltsi esimees Rein Veidemann.

Vestlusringis analüüsivad lisaks Rein Veidemannile olukorda Eesti Kirjandusmuuseumi teadurid Mari Sarv ja Aado Lintrop, TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor Jaan Undusk, Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna esindaja Katrin Pihor ning ETAG-i hindamiskomisjoni esindaja.

https://l.facebook.com/l.php?u=https%3A%2F%2Fkultuur.err.ee%2F1029216%2Fotseulekanne-eestikeelse-humanitaaria-mitterahastamine%3Ffbclid%3DIwAR1bQ5I1j4jDY9BRLArqrANKn1edM1cPOeYOX5kd7Emsy7nQFQNi2Eub794&h=AT1GyVBwHltym22z9rZzC6HcCelZtwRNQUFCt_E-o-cUG94lX05vTmzuNz7HjloLzvu2bkjaZ1oSFg949yPih1TB46u3JbbUVvTHKup2NHMdOBD-BlzD3TN4C7xAzQZwc2TmrvAGNgn1W6o

kultuur.err.ee Neljapäeval, 30. jaanuaril kell 15 toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis Roosikrantsi 6 Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi eestvedamisel vestlusring "Hing paelaga kaelas", milles käsitletakse eestikeelse humanitaaria olukorda ja väljavaateid praeguse teadusrahastuse süsteemi jätkudes. ERR...

forms.yandex.ru

Опрос о современном юморе

Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti-uuringute Tippkeskuse tänapäeva kultuuri- ja meediauuringute töörühm korraldavad Eesti venekeelsete elanike seas huumori kogumisaktsiooni. Uuringu eesmärk on välja selgitada, millised huumori vormid ja teemad on praegu populaarsed, kus inimesed leiavad tavaliselt endale meelepärast huumorit ja kuidas levivad naljad perekonna ja sõprade ringis. Selline naljade uurimine toimub Eesti venekeelsete elanike seas esimest korda ja see on riigi rahvakultuuri uurimise oluline etapp.
Küsitluskavaga on võimalik tutvuda veebiaadressil https://forms.yandex.ru/u/5d9adc5ff198c026052d9cbe/
Palume infot levitada venekeelsete tuttavate ja sõprade hulgas!
Info: Anastasiya Fiadotava, [email protected]

forms.yandex.ru Этот опрос - часть исследования шуток и юмора, проводимого Эстонским Литературным музеем. В рамках него мы попросим Вас рассказать нам о том, какие форматы и темы шу...

vikerraadio.err.ee

Huvitaja. Eesti kultuuriloo hoidmine | Huvitaja | Vikerraadio | ERR

Vikerraadio saates "Huvitaja" käisid külas Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Janika Oras, teadur Liina Saarlo ning folkloristika osakonna vanemteadur Reet Hiiemäe. Räägiti, kuidas meie kultuuri ja kultuurilugu hoida, kätte saada ning tõlgendada.

vikerraadio.err.ee Räägime sellest, kuidas meie kultuuri ja kultuuriulugu hoida, kätte saada ja tõlgendada.

Folkloristid jätkasid Hurda traditsiooni monumentaalteosega Laiuse regilauludest

Jakob Hurda alustatud monumentaalse regilaulusarja „Vana kannel“ traditsiooni jätkates esitlevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi teadurid neljapäeval, 30. jaanuaril sarja äsja trükist ilmunud kolmeteistkümnendat osa „Laiuse regilaulud“.

Praegu Jõgevamaale, varem kultuuriliselt Põhja-Tartumaale kuulunud Laiuse kihelkond on iidsetest aegadest asunud teede ristumispaigas. „Seetõttu asendus vana regilaul uue rahvalauluga suhteliselt varakult, võrreldes mõnegi muu Eesti piirkonnaga,” ütles väljaande koostaja Kristi Salve. „Õnneks oli rahvusliku ärkamise ajal Laiusel piisavalt missioonitundega mehi ja naisi, kes Jakob Hurda üleskutset järgides vanu regilaule kirja panid. 20. sajandil jäädvustati silmapaistev hulk lastelaule.”

Salve sõnul on Laiuse kihelkonna laulutraditsioonis sulandunud ainulaadseks tervikuks põhjaeestilised regilaulud lõunaeestiliste ning idaeestiliste erijoontega. „Laiuse laulukorpuse omapära on jutustavate ja lüürilise laulude suur osakaal ning tavandiga seotud laulude vähesus,” märkis Salve.

„Tänu meeslauljate suurele hulgale esitajate seas avanevad Laiuse ”Vanas kandles” regilaulukeele kõik väljendusvõimalused. Siin on esindatud ilusad looduspildid, tütarlapselik rõõmutsemine ning nukker tundeluule, aga ka mehelik otseütlemine, järsud vihapursked ning argine elutarkus kuni kõige ihulisema huumorini,” sõnas teine koostaja Liina Saarlo.

Mahukas teos koondab 1709 regilaulu- ja loitsuteksti ning 36 regiviisi, andes ammendava ülevaate selle piirkonna rahvalauludest. Väljaande tekstiosa koostasid Eesti Kirjandusmuuseumi regilaulu-uurijad Kristi Salve ja Liina Saarlo, viisiosa Janika Oras.

Asjahuviline leiab raamatust ka ülevaated Laiuse kihelkonna ajaloost (autor Andres Andresen), regilaulude keelest (Jüri Viikberg), Laiuse laulutraditsioonist, laulikutest ja kogujatest (Kristi Salve, Liina Saarlo, Rein Saukas) ning regiviisidest (Janika Oras).

Raamatu „Vana kannel XIII. Laiuse regilaulud“ ettevalmistamist ja väljaandmist toetasid Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning SA Eesti Rahvuskultuuri Fond.

Regilauluseeria „Vana kannel“ XIII osa „Laiuse regilaulud“ esitletakse neljapäeval, 30. jaanuaril kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ettekandeõhtul. Esitlusele eelneb Taive Särje ettekanne „Laulude ja muusikaliste häälitsustega lood“.

Info: Liina Saarlo ([email protected]) ja Kärri Toomeos-Orglaan ([email protected])

Vana Kannel, XIII (Monumenta Estoniae Antiquae I). Laiuse regilaulud.
Koostajad: Kristi Salve, Liina Saarlo, Janika Oras
Toimetaja: Kanni Labi
Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus 2019
Vaata raamatust lähemalt http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=106

vikerraadio.err.ee

Reporteritund. Olukorrast humanitaarias | Vikerraadio | ERR

Tänases Vikerraadio "Reporteritunnis" tuleb juttu olukorrast humanitaarias.
See, et uurimustöö humanitaarias on alarahastatud, nagu ka humanitaarintelligentsi ettevalmistamine meie kõrgkoolides, on teadlaste ja õppejõudude hinnangul ületanud viimase piiri. Eesti Kirjandusmuuseumi poolt selgitab olukorda folkloristika osakonna juhataja ning Eesti-uuringute Tippkeskuse juht Mare Kõiva. Kuulake täna kl 14.05!

vikerraadio.err.ee See, et uurimustöö humanitaarias on reaalteadustega võrreldes alarahastatud, nagu ka humanitaarintelligentsi ettevalmistamine meie kõrgkoolides, on teadlaste ja õppejõudude hinnangul ületanud viimase piiri.

Raamatute massdigiteerimise projekt edeneb jõudsalt ning järjekindlalt koguneb järgmine ports raamatuid, mis Tartu Ülikooli raamatukokku digiteerimisele lähevad. Ilukirjanduse autorite nimestikus oleme jõudnud L tähe juurde ning täna käis TÜ infokorralduse praktikandi Rene Kriisa laualt läbi Oskar Lutsu "Vana kübar", kus leiab aset järgmine mõttevahetus:
- "Ma tean," võtab naine kirja, "aga sina mõtle, mis teed – oled ülikooli haridusega inimene."
- "Ülikoolis ei õpetata m õ t l e m a."
- "Aga mis siis tehakse seal?"
- "See viiks pikale. Teiseks, mul puudub auditoorium. Siin ei saa keegi minust aru."

Üldise arvamuse järgi paistab kõrghariduse peamine tegevus olema allakäimine ning muudkui küsitakse, pusitakse ja uuritakse, et mis siis ikkagi valesti on. Seega on omamoodi lohutav näha, et – olgu selle kõrgharidusega, kuidas on – ei ole sellega igatahes kunagi hästi olnud.

Want your school to be the top-listed School/college in Tartu?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Videos (show all)

U. Sutropi intervjuu Terevisioonis

Location

Category

Telephone

Address


Vanemuise 42
Tartu
51003

General information

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus, mis täidab ühtlasi rahvusteaduste keskarhiivi ning arhiivraamatukogu ülesandeid.

Opening Hours

Monday 09:00 - 17:00
Tuesday 09:00 - 17:00
Wednesday 09:00 - 17:00
Thursday 09:00 - 17:00
Friday 09:00 - 16:30
Other Education in Tartu (show all)
Eesti-uuringute Tippkeskus Eesti-uuringute Tippkeskus
Vanemuise 42
Tartu, 51003

Eesti-uuringute Tippkeskus tegeleb Eesti uuringutega kõige laiemas mõttes, transkultuuriliste ja emblemaatiliste nähtuste kompleksse uurimisega.

Norra Keele Keskus Norra Keele Keskus
Õnne 1-10
Tartu

Eralasteaed Rüblik Eralasteaed Rüblik
Metalli 1
Tartu, 50107

Privaatne Eralasteaed Rüblik Tartus

HVÜK - TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üliõpilaskogu HVÜK - TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üliõpilaskogu
Lossi 3-236
Tartu, 51003

Kõigi maade humanitaartudengid, ühinege!

Deo Deo
Tartu

Õpilasfirma Deo viib läbi haridusprogramme lastele vanuses 5-12. Korraldame sünnipäevi, huviringe ja laagreid. Targal lapsel tuju hea!

Tutrices OÜ/ lastehoid Tutrices OÜ/ lastehoid
Killustiku 3
Tartu, 50304

Lastehoid Killu on armas kodune lastehoid kuni viiele 1,5 - 3 aastasele lapsele.

ELLAN ELLAN
Tartu, 50411

ELLAN is a LLP project funded by the European Commission. It is higher education institutions collaborative and networking project, includes 28 partners.

Eesti lingvistikaolümpiaad Eesti lingvistikaolümpiaad
Tartu

Lingvistikaolümpiaad on 2003. aastast toimuv õpilasvõistlus noortele, kes on huvitatud maailma keelelisest mitmekesisusest. Vt ka https://sisu.ut.ee/lingvistikaolympiaad/

Muumi lastehoid Muumi lastehoid
Tamme Pst. 12
Tartu

Energiaklass Energiaklass
Kreutzwaldi 56
Tartu, 51014

Taastuvate tehnoloogiate labor

Tartu Toidupank Tartu Toidupank
Peetri 28
Tartu, 50303

Tartu Toidupank on heategevuslik asutus, mis võtab kauplustelt vastu peagi realiseerimistähtaja ületavaid tooteid ja jagab neid abivajajatele.

EMÜ Maaehitus / Rural Building EMÜ Maaehitus / Rural Building
F. R. Kreutzwaldi 5, 1C21
Tartu, 51006

Eesti Maaülikooli maaehituse eriala