Keeletoimetaja Helen Kõrgesaar

Eestikeelsete tekstide keeleline toimetamine ja korrektuur Kas tunned end mõnikord ametikirja kirjutades ebamugavalt, kuna pole kindel, kas kõik komad ikka paika said?

Oled valmis kirjutanud artikli või teadustöö, aga tahaksid, et keegi selle ka keeleliselt üle vaataks? Kirjutasid töökuulutusele vastates motivatsioonikirja ning oled huvitatud sellest, et tulevasele tööandjale ei torkaks silma ühtki kirjaviga, millest kinni haarata? Tunned, et oled sageli kimpus algustähe valiku või kokku- ja lahkukirjutusega? Kui nii, siis siin võib sul abi olla minust - vabakut

Operating as usual

Lugeja küsib: miks keeleteadlased vihkavad lauseid, kus on sõna "poolt"? 24/11/2021

Lugeja küsib: miks keeleteadlased vihkavad lauseid, kus on sõna "poolt"?

Nii lihtne ongi: minu poolt tehtud töö on lihtsalt minu tehtud töö ja valitsuse poolt kinnitatud eelarve on valitsuse kinnitatud eelarve.

Lugeja küsib: miks keeleteadlased vihkavad lauseid, kus on sõna "poolt"? Oleme harjunud lugema tekste, kus mõtte edasi andmisel pruugitakse sõna "poolt". Miski võib olla juhtkonna poolt kinnitatud või sel võib olla nõukogupoolne heakskiit, keegi võib olla ka millegagi omalt poolt panustanud. Eesti keele eksperdid seda malli aga heaks ei kiida.

Kas keeletoimetaja ameti koht on ajaloo prügikastis? 01/10/2021

Kas keeletoimetaja ameti koht on ajaloo prügikastis?

Kuni on tekste, on vaja ka keeletoimetajaid!

Kas keeletoimetaja ameti koht on ajaloo prügikastis? EKIs käivitatud sõnastikureformi1 tutvustati vaid tehnilise uuendusena. Nüüdseks on ilmne, et tegu on seniste keelekorralduspõhimõtete asendumisega. Keele

EKI keelekool: mis pastast sa tehtud oled? 25/09/2021

EKI keelekool: mis pastast sa tehtud oled?

Tomatipasta, hambapasta, küürimispasta, krevetipasta ... nüüd on ka viimane argikeelest kirjakeelde liikunud ja enam pole vaja kirjutada "makaroniroog krevettidega" :)
Natuke segadust muidugi tekib - kas või seesama krevetipasta. On see siis makaroniroog või püreeritud krevetid? Ju kontekst selgitab!

EKI keelekool: mis pastast sa tehtud oled? Sõnatähenduste muutumisest sõna pasta näitel kirjutavad Eesti Keele Instituudi nooremteadur Lydia Risberg ja vanemkeelekorraldaja-nooremteadur Tiina Paet. Artikli pealkiri viitab itaalia kõnekäänule «Vediamo di che pasta sei fatto!». Kuna pasta on itaalia kultuuris niivõrd oluline, siis se...

Keelesaade. Keeleaia aednik | Vikerraadio | ERR 20/09/2021

Keelesaade. Keeleaia aednik | Vikerraadio | ERR

Põhjalik ülevaade keeletoimetaja töödest-tegemistest. Ikka loodan, et ühel hetkel lõppevad kommentaarid keeletoimetaja olulisuse/vajalikkuse kohta. Mine tea, ehk aitab Helika selgitus asju selgemaks saada :)

Keelesaade. Keeleaia aednik | Vikerraadio | ERR "Nii ma olen siin aias toimetanud, eri nurkades eri moodi, nii kuidas kellelegi vaja. Viimasel ajal olen aga täheldanud, et mu tööriistad ja vahendid kipuvad kaduma minema," kirjutab keeletoimetaja Helika Mäekivi tekstibüroo "Päevakera" keeleblogis.

EKI keelenõuanne 15/09/2021

EKI keelenõuanne

Kui kahtled, küsi järele!

EKI keelenõuanne NB! Eesti Keele Instituudi keelenõuandjad annavad n-ö keelelist esmaabi. Keelenõuandjad ei paku keeletoimetamise teenust. Kui Teil on rohkelt toimetamisega seotud küsimusi, soovitame pöörduda keeletoimetaja poole, kelle leidmiseks saate soovi korral abi küsida keeletoimetajate liidult (juhatu...

Kirjakeel hõlmab täitunud kirjakeel 15/07/2021

Kirjakeel hõlmab täitunud kirjakeel

Aitäh, Tiit!

Kirjakeel hõlmab täitunud kirjakeel Mul oli asjatamist sotsiaalkindlustus­ametiga. Saatsin kirja ja sain vastuse nagu kord ja kohus. Selles oli kaks ankeeti koos palvega need ära täita. Esim

Keelesäuts. Taina-taigna dilemma | Vikerraadio | ERR 09/06/2021

Keelesäuts. Taina-taigna dilemma | Vikerraadio | ERR

Teema, millel olen üksjagu selgitustööd teinud - tainas ei tähenda rumalat inimest 👍
(Omavahel öeldes eelistan keeletoimetajana pigem just tainast. Tundub suupärasem ;))

Keelesäuts. Taina-taigna dilemma | Vikerraadio | ERR Kokkamine meeldib paljudele, aga toit tekitab kirgi ka sõnavara tasemel. Nimelt küsitakse EKI keelenõuandjatelt aeg-ajalt, kas õige on tainas või taigen. Ühed mäletavad, et õige on taigen, ja mõni peab kuju tainas suisa kõnekeelseks. Teised mäletavad aga, et kuna öeldakse tainapea, mitte...

01/04/2021

Eksklusiivne võimalus! Ainult täna! Tule ja tee oma komad korda!

Kas ka Sina oled hädas komadega?
Eesti Keele Instituudi koolituskeskusel on valminud uus rakendus, mille abil saab lihtsa vaevaga komad teksti ära paigutada.
Selleks tuleb rakendusse sisestada oma tekst, vanus ja emakeel ning valida teksti liik. Valikus on ametikiri, erakiri, koolikirjand, lõputöö, sotsiaalmeediapostitus, õnnitluskaart, ostunimekiri, artikkel ja ettekanne. Vastavalt teksti ametlikkusele, pikkusele ja kasutaja märgitud keeleoskuse tasemele, lisab rakendus vajaliku arvu komasid.
Äppi tutvustav töötuba toimub JUBA TÄNA, 1. aprillil kl 17.00.
Rohkem teavet leiad meie kodulehelt https://portaal.eki.ee/component/content/article/102-koolituskeskus/3460-t88tuba-uue-2pi-tutvustuseks.html

15/12/2020

Tarvilikke teadmisi tõlkebüroo toimetajalt!
https://m.facebook.com/story.php?story_fbid=3196359067142858&id=332959453482848

01/05/2020

Siit leiab asjalikku karantiini-keelenõu, et terminid oleks kõigile arusaadavad.

Oh ajad, oh sõnad! Meie kõnepruuki on eriolukorraga seoses ilmunud hulk uusi sõnu. Uus keelenõunupp tutvustab, mis need täpselt tähendavad ja kuidas on õige neid kirjutada.
http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=433

Kuidas käänata perenimesid? 16/06/2019

Kuidas käänata perenimesid?

Vanasti oli raamatute lõpus alati nimeloetelu koos nende ligikaudse hääldusega, tänapäeval oleks vaja sarnast eesti nimede kohta.
Kui huvitab, mine tee see asi endale TLÜs selgeks!

Kuidas käänata perenimesid? Eestlased kardavad nimesid käänata, tõdeb Tallinna Ülikooli professor Reili Argus. Ühed kardavad, et käänatud nime ei seostata enam tema kandjaga, ametnikud püüavad aga lihtsalt olla ülimalt korrektsed. Kui aga lause seda nõuab, tuleb ka nime käänata. Aga kuidas?

Keelesäuts. Miks igapäevaselt? 10/06/2019

Keelesäuts. Miks igapäevaselt?

Iga päev, kord päevas ... võimalusi jagub ja polegi tarvis toda kantseliitlikku -lt-liidet kasutada!

Keelesäuts. Miks igapäevaselt? Keegi käib jooksmas igapäevaselt, keegi kasutab arvutit igapäevaselt. Kuskil peetakse aru, kuidas igapäevaselt panustada säästva arengu eesmärkide täitmisesse. Iga päev võib kuulda või lugeda, kuidas keegi midagi igapäevaselt teeb.

EKI keelekool: riigi keel ja riigikeel 03/06/2019

EKI keelekool: riigi keel ja riigikeel

Kui riigil on keel, on see riigikeel. Kui karsklane on täis, on ta täiskarsklane.
Ei-ei, siin on midagi sassi läinud ... loe ja mõtle kaasa!

EKI keelekool: riigi keel ja riigikeel Vahel tundub, et sõnade kokku- ja lahkukirjutamise reeglid on mõeldud eeskätt õigekirjagurmaanidele. Suulises kõnes meil ju nii kindlat eristust ei ole, kuigi vana ema ja vanaema vahel võime häälduse ja kaasteksti põhjal ka suuliselt enamasti vahet teha, kirjutab Eesti Keele Instituudi peak...

EKI keelekool: mida teha tabuga? 28/04/2019

EKI keelekool: mida teha tabuga?

Et mitte öelda nii, nagu on!

EKI keelekool: mida teha tabuga? Tabusõnadest me ei pääse, kirjutab Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik.

Keeletoimetaja Helen Kõrgesaar updated their website address. 03/04/2019

Keeletoimetaja Helen Kõrgesaar updated their website address.

Keeletoimetaja Helen Kõrgesaar updated their website address.

01/04/2019

Aitäh EKI-le! Mulle meeldivad ka vabastatud täpitähed!

EKI keelekool: piloteerija viimane miil 30/11/2018

EKI keelekool: piloteerija viimane miil

Las piloodid jääda lennukisse!

EKI keelekool: piloteerija viimane miil Keset suve ilmus eestikeelsesse võrku huvitav sõnum ühelt posti- ja logistikaettevõttelt. Teatati, et ettevõte, uskudes viimase miili automatiseeritud lahendustesse, hakkab piloteerima pakikappe, et neid testida. Pakikappide piloodi eesmärk, öeldi veel, on saada tagasisidet klientide valmidus...

Tööturul jääb silma aktiivne ja algatusvõimeline noor 13/11/2018

Tööturul jääb silma aktiivne ja algatusvõimeline noor

Noorte värbamisest. Loe kindlasti!

Tööturul jääb silma aktiivne ja algatusvõimeline noor Kuidas leida endale noori talendikaid töötajaid ja millised on tänaste noorte ootused tööandjale? Kogemusi jagavad Elisa värbamistiimist Sigrid Savest, Sigrid Mõisavald, Maarja Nilk ja personalijuht Kaija Teemägi.

30/10/2017

Päevakera tekstibüroo

Suunan nüüd Päevakera postituse teile edasi. Noh, et seda suunamist natuke vähem saaks ;)

Mis on lahti väljenditega "turistidele suunatud pood", "liiklusohutusele suunatud kampaania" jts? Selle kirjutab meie tänases blogipostituses lahti keeletoimetaja Helika Mäekivi. Jah, te arvasite õigesti ära – need on jälle toortõlked.

29/09/2017

Eesti Keele Instituut

Algatas mille, aga alustas mida - lihtne!

Tiina Leemetsa keelenõunupp tuletab meelde paari tegusõna rektsiooni ehk seda, mis käändes sõna millise tegusõnaga kasutada sobib: http://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=374

28/08/2017

Päevakera tekstibüroo

Milline, hämmastavalt loll, enesekindlus !!!

Täna jõudis meediasse vaidlus lauseliigi üle. Jääme huviga ootama, kuidas lugu edasi areneb.

kultuur.err.ee 25/07/2017

Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

Sarnassõnad selgeks!

kultuur.err.ee "Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

14/03/2017

TLÜ humanitaarteaduste instituut

"Seoses käesolevaga teatan, et minu naaber teostab igaöiselt öörahu rikkumist."
Eee ... kuidas, palun?

Head emakeelepäeva! Loe põnevat ja harivat artiklit, kus eesti keele professor Reili Argus toob välja sõnu, mida eestlased kipuvad kõige sagedamini sobimatus kontekstis kasutama.

07/03/2017

Eesti Keele Instituut

Taas üks väärt lugemine, mis teeb su targemaks (Y)

Maire Raadik kirjutas keeleabi kodulehel jooksunimedest: http://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=357. Kui keegi murrab veel pead, kuidas kirjutada kahe silla jooks või maijooks, siis nüüd on, kust järele vaadata.

04/03/2017

Päevakera tekstibüroo

Inkvisitsioon viidi läbi, küsitlusi seevastu korraldatakse, uurimusi tehakse ja koosolekuid juhatatakse. Ära sellega enam eksi :)

Oleme Päevakeras ühed neist, kes hea meelega kasutavad kõiki neid täpsemaid sõnu, mida Maire Raadik soovitab "läbi viima" asemele Postimehe 4. märtsi laupäevalisas arvamus/kultuur. Sama lehe vahel olnud Arteris põrkab aga lugeja kokku artikliga, mis algab nii: "Iseenesest oli eksperiment lihtne, ent ometi tuli selle läbiviimiseks sõita Prantsusmaale tillukesse mägikülla".

paevakera.voog.com 02/03/2017

Sõnadest „vabandust“, „vabandan“ ja „vabanda“ ning natuke lokaliseerimisest — Paevakera

Alles hiljuti viskas keegi keelevõhik Facebooki Kalambuuri lehele ekraanikuva, kus maksu- ja tolliamet selgitas võmalike elektrooniliste tõrgete põhjust. Selgituse lõpus seisis "Vabandage!". Hämmastaval kombel mõjus see paljudele grupi liikmetele naljakana, arutleti, miks peaks klient vabandama, kui MTA oma IT-süsteemidega toime ei tule. Selgitused postituse kommentaarides jooksid liiva, üha uued kommenteerijad-tarkpead võtsid sõna: "Aga kas see pole ikka nii, et ..." No ei ole. On nii, nagu kirjeldatakse allolevas tekstis. Loe hoolega ja tee see asi endale selgeks, nii võid edaspidi pääseda mõnest üpris piinlikust olukorrast.

paevakera.voog.com », millest viimane mõjub usaldusväärsemana – nii, nagu sa tõesti mõtleksid seda. Näite võib tuua sellest, mil töötaja unustas ühe tähtsa koosoleku ning pidi ülemuse ees vabandama. Selle asemel, et öelda «Vabandust, unustasin!», oleks viisakas teha seda nii, et sind ka järgmine kord usaldataks. Näite...

kultuur.err.ee 07/02/2017

Keelesäuts. Tsee vee ja sii ai ei

Priit Kruusi keelesäuts selgitab suurtähtlühendite häälduspõhimõtteid

kultuur.err.ee Soovitan keelehuvilistel täna kokku lugeda, mitu korda te kasutate päeva jooksul mõnda lühendit. Eelkõige suurtähtlühendeid on meie ümber rohkesti ja väga paljud neist on pärit võõrkeeltest. Kuidas neid õigesti hääldada?

18/06/2016

Päevakera tekstibüroo

Et. Oleks. Kohe. Täitsa. Selge. :)

Pikk ja põnev lugemine interpunktsiooni e kirjavahemärkide ajaloost, inglise keele vaatenurgast. Soovitame!

03/06/2016

Eesti Keele Instituut

Et see oleks siis ka selge :)

Kumb on õige, kas lihasevalu või lihasvalu? Kes kahtleb, sel soovitan lugeda Sirje Mäearu uut keelenõunuppu: http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=334.

paevakera.ee 30/05/2016

Email, e-mail, emeil, mail, meil, e-post, e-kiri, elektronpost… | Päevakera

Lubatud on kõik, mis ei ole keelatud. Aga mis ei ole keelatud? Loe ja saa see asi ükskord selgeks! :)

paevakera.ee Mulle on silma torganud, et elektroonilise suhtluse vahendite nimetamisel on kirjapilt on väga kirju. Kõik eelmistes näidetes esitatud variandid on interneti andmetel üsna tavalised ja nii võib tekkida tunne, et on ükskõik, mis kujul sõna kasutada. Aga see pole ühtigi nii.

m.postimees.ee 28/05/2016

Reet Kasik: Ise tehtud, hästi tehtud ehk Hulk uusi eestikeelseid sõnu, mida sõnaraamatust ei...

Ja ei tasu kurta, et keelt risustatakse! Põhimõte on ju, et mis liigub, see elab. Kõnekeel ongi vaheldusrikkam ja Kasiku kirjeldatud sõnaleiud muudavad keelekasutuse lõbusamaks. Mina ise olen seisukohal, et väljasuremisohtu kasvatab pigem purism, ent möönan, et kasuks ei tule äärmuslikkus kummaski suunas. Aga Kasiku toredatele leidudele jätkuks olen mina nt äripäevlane ja pelgulinski :D

m.postimees.ee Postimees: Värsked uudised Eestist ja välismaalt. Loe lähemalt

09/05/2016

Sekretär.ee

Polegi nii lihtne! :)

Keeletoimetaja Helika Mäekivi selgitab, kuidas käänata selliseid sidekriipsuga ametinimetusi ja objekte, mille mõlemad pooled on võrdselt tähtsad, nt sekretär-juhiabi, kokk-pagar, arst-resident, autojuht-parameedik, muuseum-kohvik, lasteaed-algkool jne.

19/04/2016

Sõnavõlur

Muhahah, on küll nii :D

"Natuke muutsime teksti, vaata veel korra üle."

31/03/2016

Päevakera tekstibüroo

Aga rootsi kirjanik? Rootsi kardinad? Või Saksa lambakoer? Loe ja saa teada!

Oma septembrikuu blogipostituses anname nõu selle kohta, kas kohanimi peaks väljendites olema suure või väikse algustähega. Kirjutab keeletoimetaja Helika Mäekivi.

vikerraadio.err.ee 01/02/2016

Keelesaade. See pöörane pöördsõna

vikerraadio.err.ee Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, mis väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või öeldise koosseisus. Pöördsõna muutub üldjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis. EKI vanemteadur Kristiina Ross (pildil) räägib eesti keele rikkalikest võimalustest pöördsõnu…

Location

Telephone

Address


Kolde Puiestee
Tallinn
10319

Other Tallinn schools & colleges (show all)
IEBU IEBU
Toostuse 47
Tallinn, 10412

общение и развитие культурных и коммерческих проектов

TES Community TES Community
Tehnika 18
Tallinn, 10149

The official page of the Tallinn European School Community managed by the Parent Council

Annatädi Keelekool Annatädi Keelekool
Tallinn

http://web.zone.ee/anna/

Helen Doron English Lasnamäe Huvikool Helen Doron English Lasnamäe Huvikool
Punane 42/1
Tallinn, 13619

Helen Doron English on unikaalne õppemeetod inglise keele õppimiseks lastele vanuses 3.elukuust kuni 19.eluaastani.

International House Tallinn / Tallinn Language Centre International House Tallinn / Tallinn Language Centre
Luise 4
Tallinn, 10142

Keeltekool / Language School

Французский язык индивидуально. Таллинн. Французский язык индивидуально. Таллинн.
Tallinn, 10115

Французский язык. Индивидуально. Таллинн.

Meedium Meedium
Tallinna Ülikool, Ruum S-207
Tallinn, 10120

TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi üliõpilasnõukogu Meedium. BFM's student council Meedium

Pirita Majandusgümnaasiumi raamatukogu Pirita Majandusgümnaasiumi raamatukogu
Metsavahi Tee 19
Tallinn, 11911

School library

Tallinna Spordikool Tallinna Spordikool
Pärnu Mnt 6
Tallinn, 10148

Siit lehelt leiad infot meie tegemiste ja tulemuste kohta.

Eliis - Eesti Eliis - Eesti
Siduri 3
Tallinn, 11313

ELIIS on internetipõhine infosüsteem, mis on mõeldud kasutamiseks alusharidust pakkuvates asutustes.

Tallinna Lasteaed Sinilind Tallinna Lasteaed Sinilind
A. H. Tammsaare Tee 115
Tallinn, 12917

See siin on Tallinna Lasteaed Sinilinnu lehekülg, kus kirjutame kõigest toredast, millega tegeleme.

Atlasnet EST Atlasnet EST
Narva Mnt. 7
Tallinn, 10117

Hei! Oled huvitatud keeleõpest? Tule meie keeltekooli! Asume kesklinnas, aadressil Narva mnt. 7