Keeletoimetaja Helen Kõrgesaar

Eestikeelsete tekstide keeleline toimetamine ja korrektuur

Kas tunned end mõnikord ametikirja kirjutades ebamugavalt, kuna pole kindel, kas kõik komad ikka paika said? Oled valmis kirjutanud artikli või teadustöö, aga tahaksid, et keegi selle ka keeleliselt üle vaataks? Kirjutasid töökuulutusele vastates motivatsioonikirja ning oled huvitatud sellest, et tulevasele tööandjale ei torkaks silma ühtki kirjaviga, millest kinni haarata? Tunned, et oled sageli kimpus algustähe valiku või kokku- ja lahkukirjutusega? Kui nii, siis siin võib sul abi olla minust - vabakutselisest keeletoimetajast! Olen Tallinna Ülikooli keeleteaduse doktorant ja pidanud keeletoimetaja ametit alates 2005. aastast. Selle aja jooksul olen toimetanud arvukalt ilu- ja tarbekirjandust, teabe- ja ajakirjandustekste, teadustöid ja õpivara. Olen Emakeele Seltsi ja Eesti Keeletoimetajate Liidu liige. Minu postkast on ööpäev läbi avatud kõigile pakkumistele. Kirjuta mulle, kui oled huvitatud mõne kirjatüki keelelisest toimetamisest või ekspertiisist, samuti siis, kui soovid oma firma töötajaid õigekirja teemal harida. Minu toimetamiskogemuse kohta leiad infot siit: http://tallinn.ester.ee/search*est/X?SEARCH=helen+k%C3%B5rgesaar&searchscope=1&SUBMIT=OTSI

delfi.ee

Kuidas käänata perenimesid?

Vanasti oli raamatute lõpus alati nimeloetelu koos nende ligikaudse hääldusega, tänapäeval oleks vaja sarnast eesti nimede kohta.
Kui huvitab, mine tee see asi endale TLÜs selgeks!

delfi.ee Eestlased kardavad nimesid käänata, tõdeb Tallinna Ülikooli professor Reili Argus. Ühed kardavad, et käänatud nime ei seostata enam tema kandjaga, ametnikud püüavad aga lihtsalt olla ülimalt korrektsed. Kui aga lause seda nõuab, tuleb ka nime käänata. Aga kuidas?

kultuur.err.ee

Keelesäuts. Miks igapäevaselt?

Iga päev, kord päevas ... võimalusi jagub ja polegi tarvis toda kantseliitlikku -lt-liidet kasutada!

kultuur.err.ee Keegi käib jooksmas igapäevaselt, keegi kasutab arvutit igapäevaselt. Kuskil peetakse aru, kuidas igapäevaselt panustada säästva arengu eesmärkide täitmisesse. Iga päev võib kuulda või lugeda, kuidas keegi midagi igapäevaselt teeb.

arvamus.postimees.ee

EKI keelekool: riigi keel ja riigikeel

Kui riigil on keel, on see riigikeel. Kui karsklane on täis, on ta täiskarsklane.
Ei-ei, siin on midagi sassi läinud ... loe ja mõtle kaasa!

arvamus.postimees.ee Vahel tundub, et sõnade kokku- ja lahkukirjutamise reeglid on mõeldud eeskätt õigekirjagurmaanidele. Suulises kõnes meil ju nii kindlat eristust ei ole, kuigi vana ema ja vanaema vahel võime häälduse ja kaasteksti põhjal ka suuliselt enamasti vahet teha, kirjutab Eesti Keele Instituudi peak...

arvamus.postimees.ee

EKI keelekool: mida teha tabuga?

Et mitte öelda nii, nagu on!

arvamus.postimees.ee Tabusõnadest me ei pääse, kirjutab Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik.

Aitäh EKI-le! Mulle meeldivad ka vabastatud täpitähed!

Eesti Keele Instituut

Las piloodid jääda lennukisse!

Väärt õpetuse, kuidas mitmesuguseid pilot-algulisi sõnaühendeid eesti keelde ümber panna, on andnud 2014. aastal ilmunud hariduse ja kasvatuse sõnaraamat. Sealt leiame, et pilot school on olenevalt sisust katsekool või näidiskool, pilot examination on proovieksam, pilot study või pilot project on prooviuuring, pilot test on eeltest. Pilot project ehk prooviuuring on piloot-sõnadest ka see, mille kohta keelenõuandjailt on aastate vältel enim abi küsitud.

personaliuudised.ee

Tööturul jääb silma aktiivne ja algatusvõimeline noor

Noorte värbamisest. Loe kindlasti!

personaliuudised.ee Kuidas leida endale noori talendikaid töötajaid ja millised on tänaste noorte ootused tööandjale? Kogemusi jagavad Elisa värbamistiimist Sigrid Savest, Sigrid Mõisavald, Maarja Nilk ja personalijuht Kaija Teemägi.

Päevakera tekstibüroo

Suunan nüüd Päevakera postituse teile edasi. Noh, et seda suunamist natuke vähem saaks ;)

Mis on lahti väljenditega "turistidele suunatud pood", "liiklusohutusele suunatud kampaania" jts? Selle kirjutab meie tänases blogipostituses lahti keeletoimetaja Helika Mäekivi. Jah, te arvasite õigesti ära – need on jälle toortõlked.

Eesti Keele Instituut

Algatas mille, aga alustas mida - lihtne!

Tiina Leemetsa keelenõunupp tuletab meelde paari tegusõna rektsiooni ehk seda, mis käändes sõna millise tegusõnaga kasutada sobib: http://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=374

Minu lemmik on kahtlemata "ülemaailmne globaliseerumine" :P

RIKKA MILJONÄRI KÕRGE PILVELÕHKUJA

Sama või lähedase tähendusega sõnade tarbetule kordamisele – keeleteadlased nimetavad seda pleonasmiks – satub ilmast ilma väga otsimatagi, kõnekeeles niikuinii, aga ka toimetatud tekstides. Võtke suvaline ajaleht ja te leiate sealt kerge vaevaga pleonasmi või paar.

«Rikka miljonäri» ja «kõrge pilvelõhkuja» tüüpi pleonasmid, kus omadus juba sisaldub nimisõnas, on veel näiteks
«esimene prioriteet»,
«innovatiivne uuendus»,
«juhuslik kokkusattumus»,
«kindel veendumus»,
«ootamatu üllatus»,
«reaalne tegelikkus»,
«tasuta kingitus»,
«valdav enamik»,
«värske uudis»,
«õudne košmaar» – kõik pärit ajalehe- ja reklaamtekstidest.

Muidugi võib vastu väita, et kui on kaks pilvelõhkujat, kõrgem ja madalam, siis saab rääkida ka «kõrgest pilvelõhkujast» ja «madalast pilvelõhkujast»; või et kui prioriteete on mitu, siis on vahel vaja kõnelda «esimesest prioriteedist», «teisest prioriteedist» jne. Kuid sellised olukorrad on erandlikud ja enamasti on pleonasmide näol siiski tegemist välditavate loogika- ja stiilivigadega.

Sagedad pleonasmid on ülearuse määrsõnaga ühendverbid stiilis
«ette ennustama»,
«ette kujutlema»,
«juurde lisama»,
«järele matkima»,
«maha lossima»,
«uuesti kordama»,
«üles loetlema».
Nende puhul on abi määrsõna ärajätmisest («kujutlema», «lossima», «loetlema») või sama tähendusega, aga tarbetust kordusest prii ühendverbi kasutamisest («ette kujutama», «maha laadima», «üles lugema»).

KA
Vist kõige populaarsem pleonasm, mida tean, on määrsõna «ka» esinemine ühes mõne samatähendusliku määrsõnaga: «samuti ka», «muuhulgas ka», «ühtlasi ka», «lisaks ka», «veel ka» jne. Mõned näitelaused meediast: «Sügis on alanud ning samuti ka meie hooaja avakontsertide proovid», «Laulupeol oli muuhulgas ka neid staare, keda pole ammu näinud»,
«Üks MM-il osalev jalgpallikohtunik on ühtlasi ka multimiljonär», «Lisaks hakkavad laevad osalema ka NATO ühisõppustel ja operatsioonidel»,
«Ilmateenistuse prognoosi järgi jätkub 30-kraadist suvesooja veel ka järgmise nädala algusesse».

Eriti vägev pleonasm on «lisaks veel ka», mille leidsin Vikipeedia artiklist Richard Kleisi kohta: «Sarnaselt Tarveliga läks ka Kleis Peterburi Ülikooli ajalugu, lisaks veel ka vanu keeli õppima.»

-KE
Levinud pleonasm on omadussõna «väike» ja vähendussõna, deminutiivi kokkupanek, näiteks «väike linnake» («Tartumaa väikese linnakese Kallaste juhid lasid linnal kümnete tuhandete eurode eest isiklikke kulutusi kinni maksta»). Piisab sellestki, kui öelda «linnake» või «väike linn», sest vähendusliide «-ke» ja sõna «väike» on samaväärsed.

MITTE ALATI TARBETU
Muidugi ei ole pleonasmid igal pool ja ilmtingimata tarbetud.

● Läbimõeldult teksti tooduna ei tarvitse need olla stiilivea, vaid hoopis stiilivõtte rollis. Tšehhi kirjanik Karel Čapek jumaldas pleonasme, sarnase tähendusega sõnade kuhjumid on osa tema isemoodi huumorist.

● Vahel lisame võõrsõnale omakeelse kordava põhisõna, et võõra sõna tähendus selgineks («boršisupp», «dipikaste»).

● Pleonasm on omal kohal, väljendamaks intensiivsust ja rohkust («luud ja kondid valutavad», «imestusel pole otsa ega äärt»).

● Pleonasmidel on otstarve ka retoorikas, mis on ikka ja alati tähendusliiasusest kasu püüdnud lõigata.

SAMA TÄHENDUSEGA SÕNADE KUHJAMINE
Muide, kes tahab olla nüansikas, see võib eristada pleonasmi ja tautoloogiat; sel juhul on esimene sama tähendusega eriliigiliste sõnade kordamine (näiteks omadus- ja nimisõna väljendis «ümmargune ring»), viimane aga sama tähendusega samaliigiliste sõnade kordamine (näiteks määrsõnad juba mainitud väljendis «samuti ka»). Enam neil kahel terminil väga vahet ei tehtagi, mõlemad tähistavad võrdseina lihtsalt sama tähendusega sõnade kuhjamist – vahel asjakohast, vahel tarbetut ja välditavat, sest mõnikord, nagu on märkinud keelemees Uno Liivaku, topelt ikkagi käriseb. Nende sõnadega sulgen artikli kinni.

http://arvamus.postimees.ee/3001033/priit-pohjala-rikka-miljonari-korge-pilvelohkuja

Päevakera tekstibüroo

Milline, hämmastavalt loll, enesekindlus !!!

Täna jõudis meediasse vaidlus lauseliigi üle. Jääme huviga ootama, kuidas lugu edasi areneb.

kultuur.err.ee

Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

Sarnassõnad selgeks!

kultuur.err.ee "Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

Ärinime keelest

Ärinime keelest ehk Headest kommetest, mida ei tunta

Eestikeelsuse nõuet ei ole. Erinevalt koha- ja isikunimedest ärinimede tarvis oma seadust ei ole. Ärinime valikut ja kasutamist on käsitletud äriseadustiku 2. peatükis (§-d 7–15), kuid elu on näidanud, et ärinimede keeleliseks korraldamiseks sellest ei piisa. Paljud ettevõtjad on oma äriühingule valinud nime, mida on raske välja öelda ja võimatu kuulmise järgi kirja panna, rääkimata sellest, et nimi ei ütle midagi ettevõtte tegevusala kohta. Ärinimed on aga osa meie keeleruumist ning eesti keelereeglid peaksid kehtima ka nende kohta.

Äriseadustiku § 7 avab ärinime mõiste sisu: ärinimi ehk firma on äri­regist­risse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Sellest sättest võib välja lugeda, et tegemist on ennekõike NIMEGA, mis peab eristama üht äriregistrisse kantud firmat teisest. Selle poolest sarnaneb ärinimi kaubamärgiga, sest viimase eesmärk on samuti eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Tegu pole siiski sama asjaga:
• kaubamärk ongi mõeldud avalikuks eksponeerimiseks, olgu tootepakendil, avalikus reklaamis või mõnel muul teabekandjal,
• ärinime eesmärk on aga eristada üks äriregistrisse kantud nimi teistest.

Äriseadustiku § 9 sätestab ärinime kasutamise nõuded:
• äriühingul tohib olla ainult üks ärinimi;
• täisühingu ärinimi peab sisaldama täiendit „täisühing“, usaldusühingu ärinimi täiendit „usaldusühing“, osaühingu ärinimi täiendit „osaühing“, aktsiaseltsi ärinimi täiendit „aktsiaselts“ ja tulundusühistu ärinimi täiendit „ühistu“. Nende mõistete asemel võib kasutada lühendeid, nt TÜ, UÜ, OÜ ja AS.
Eesti keele reeglitega aga ei ole kooskõlas sama paragrahvi 4.lõige, mis lubab kasutada tähiseid AS, OÜ jt ainult ärinime alguses või lõpus. See nõue ei lase arvestada süntaktilisi seoseid nimeosade vahel ning tulemuseks on kohmakad ja keeleliselt vigased moodustised (vrd nt
Estar Eesti Kergetööstuse AS varasema
Eesti Kergetööstuse AS Estar asemel).

EESTI-LADINA TÄHESTIKUS
Ärinime keelt (kaudselt) puudutav säte on kirjas äriseadustiku 12. §-s, mille 8. lõige ütleb, et ärinimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus. Eesti-ladina tähestik aga ei ole seesama, mis eesti keel. Samas paragrahvis on kirjas seegi, et ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega. Seda, mis keeles ärinimi kirjutatakse, äriseadustik ei ütle, ärinime eestikeelsuse nõue kustutati äriseadustikust juba 20 aastat tagasi.

Eesti-ladina tähestikus võib kirju­tada mida tahes ning ettevõtjad on üksteist üle trumbates selle võimaluse ka ära kasutanud, nagu kellelgi fantaasiat on: nt AutoCenter OÜ, Epicenter Kinnisvara OÜ, Pärnu mnt.Cafe OÜ, Osaühing Alfredi pub, Language Lounge OÜ, Vintage Beebi OÜ, Beebiland OÜ, Mittetulundusühing Muusikagrupp Naughty Faces jpt. Kuigi keeleliselt vigased ja segakeelsed, aga äriseadustiku nõuded on täidetud: nimed eristuvad teistest äriregistrisse kantud nimedest, õigusliku vormi tähis on eesti keeles, nii et registripidajal ei ole õigust ega kohustust keelduda kandmast ärinime äriregistrisse, isegi kui nimi tundub talle keeleliselt vigane või sobimatu.

ÄRIREGISTRIST TÄNAVALE
Kui võõr- või segakeelne ärinimi jääks pärast ettevõtte registreerimist äriregistrisse, siis küsimust ärinime keelsuse kohta ilmselt ei kerkikski; piisaks tõesti vaid sellest, et nimi on kirjutatud eesti-ladina tähestikus. Probleem on aga selles, et ärinimed liiguvad äriregistrist avalikku ruumi: ettevõtete siltidele, viitadele, kuulutustele ning reklaamplakatitele. Võõrkeelsest ärinimest saab avaliku teabe osa täpselt samamoodi, nagu seda on ettevõtte kaubamärk. Seetõttu on paljude Eesti (suur)linnade välisilme valdavalt võõrkeelne.

Kui ärinime keelt reguleerib äriseadustik, siis avaliku ruumi keelekasutust reguleerib keeleseadus, mille § 16 lg 1 sätestab: avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam, ning juriidilise isiku teadaanded peavad olema eestikeelsed. Enamasti ongi ettevõtte liiginimetus (nt café, shop, pub, restaurant, lounge, center) see, mis nime koostisosana võõrkeelsena äriregistrisse kantakse ning mida seejärel avalikus ruumis võõrkeelsena ka eksponeeritakse.

Keeleseaduse § 16 lg 2 lubab eestikeelsele liiginimetusele lisada tõlke võõrkeelde, kuid kui nimi on juba võõrkeeles registreeritud, ei ole keeleinspektsioonil õigust ettevõtjalt nõuda, et too võõrkeelse liiginimetuse oma ärinimes eestikeelse vastu vahetaks. Ainus võimalus on kasutada keeleseaduse § 16 lõiget 3, mille kohaselt tuleb kaubamärgis sisalduv oluline teave tegevuskoha kohta (seesama liiginimetus) esitada ka eesti keeles. Kuid sel juhul ei pea eestikeelne liiginimetus olema esikohal ega paremini vaadeldav kui võõrkeelne. Nii juhtubki, et tänavapildis laiutavad hiigelsuured café’d, shop’id, lounge’id ja boutique’id. Kuna keeleseadus kaubamärgi puhul eestikeelse teksti suurust ega selle vaadeldavust ei reguleeri, on eestikeelse teabe esitamise nõue täidetud ka sel juhul, kui liiginimetus on esitatud nimekaardi mõõtu sildil ettevõtte tegevuskoha sissepääsu juures. Seaduse nõue on formaalselt täidetud, kuid oma eesmärki see ei täida, kuna eestikeelset teksti peab teinekord sõna otseses mõttes luubiga otsima.

ÄRINIME HEA TAVA
Avaliku ruumi võõrkeelestumine on kõige selgemalt näha Tallinnas, kuid keeleinspektsiooni huviorbiidis on tihti ka Tartu, Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Sel aastal oleme käinud ka mitmetes väikelinnades, nt Sillamäel, Kundas, Raplas, Tapal, Paides, Türil ja Jõgeval, kus inglise keele surve ei ole välisturistide vähesuse tõttu kuigi suur. Ometi oleme peaaegu igalt poolt leidnud võõrkeelse ärinimega silte, kus puudub eestikeelne teave.

Nagu eespool öeldud, on äriseadustiku §-s 12 nõue, et ärinimi ei tohi olla vastuolus heade kommetega. Mitte kuskil pole aga öeldud, millised on need head kombed, millega ärinimi ei tohi olla vastuolus.

7. oktoobril 2016 eesti keele instituudis peetud nimeseminaril leidis Eesti keelenõukogu, et kuna ärinimedel on suur mõju avaliku ruumi keelekasutusele, tuleks võõrkeelestuva ja grammatiliselt vigase ärinimepruugi tõrjumiseks sõnastada ärinime hea tava, mis annaks põhilised keelelised soovitused ärinimede valikuks ja kasutamiseks.

Kindlasti peaks ärinime hea tava koostamisel arvestama sellega, et ärinimi on oluline teabekandja. Ärinime kirjapilt peaks vastama eesti õigekirja- ja süntaksireeglitele ning see teave, mis keeleseaduse kohaselt peab olema eestikeelne – liiginimetus, teave tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta –, võiks olla juba ärinime registreerimisel eestikeelne. Selle saavutamine eeldab ka äriseadustiku ärinime peatüki täpsustamist ja keeleinimeste kaasamist ärinimede korrastamisse.

Ilmar Tomusk
keeleinspektsiooni peadirektor
(http://www.sirp.ee/…/arinime-keelest-ehk-headest-kommetest…/)

***
vt ka
„Eestikeelse ettevõttenime võistluse võitsid Puupagana OÜ, Valge Klaar, Sõltumatu Tantsu Lava ja OÜ Tulõtungal”
(https://www.hm.ee/et/uudised/eestikeelse-ettevottenime-voistluse-voitsid-puupagana-ou-valge-klaar-soltumatu-tantsu-lava)

„Teeme Eesti näo eestikeelseks”
(arvamus.postimees.ee/1637495/ilmar-tomusk-teeme-eesti-nao-eestikeelseks)

„Eestikeelne tekst esikohale”
(www.aripaev.ee/uudised/2011/06/16/inspektsioon-eestikeelne-tekst-esikohale)

„Võõrkeelsed sildid linnaruumis”
(www.just.ee/sites/www.just.ee/.../ilmar_tomusk._voorkeelsed_sildid_linnaruumis.pdf)

Jutumärgid selgeks! :)

TÄHTSAD JUTUMÄRGID

Kui keegi vestluse käigus mõlema käe kahte sõrme jõnksutab, siis annab ta teile teada, et mõnda sõna või lauset tema jutus tuleb mõista „jutumärkides”. See võib tähendada, et kõneleja ise pole räägituga nõus, ta on selle suhtes irooniline või tahab lihtsalt osutada, et tegemist pole tema enda sõnadega. See on väga huvitav.

Pole just palju neid kirjavahemärke, mida me kõnelemise ajal kätega järele teeksime. Ei kujuta ette, et keegi virutaks sõrmedega oma jutu lõppu hüüumärgi – mõjuvama tähenduse andmiseks.
Suulises suhtluses on jutumärkidel järelikult väga eriline koht.

Aga kuidas on lood kirjalike jutumärkidega? Lihtne on meelde jätta, et jutumärkidega kirjutatakse
● pealkirjad, nagu „Kevade”, aga ka
● telesaadete pealkirjad, nagu „Aktuaalne kaamera”.

Nimed on aga ilma jutumärkideta, nagu Kahe Tuvi kohvik või raadiojaam Vikerraadio.

Jutumärkides kirjutatakse
● projektid („Kodu kauniks!”),
● mängud („Reis ümber maailma”),
● võistlused ja peod (laulupidu „Märkamisaeg”).

Jutumärke ei ole vaja kaubanimedes (Tallinna leib) ega
ansamblite nimedes (Singer Vinger).

Kindlasti on jutumärke vaja
● otsekõne tähistamiseks ja ka siis,
● kui kasutate kellegi teise sõnastust, on seda kõige hõlpsam tähistada jutumärkidega.

Muuseas, eesti keeles on tavaks kirjutada alustav jutumärk alla (ja lõpetav jutumärk üles nagu ikka). Kas samamoodi tuleks ka kätega jutumärke teha? Noh, miks ka mitte? Ärge ainult unustage, et kuna teie vestluskaaslane loeb teie õhus olevat juttu vasakult paremale, siis kõneleja poolt vaadates tuleb jutumärke teha nii, et all on parem ja ülal vasak käsi.

http://kultuur.err.ee/587756/keelesauts-kuidas-jutumarkidega-raakida

***
Vt
kirjutist jutumärkide kuju kohta aadressil http://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=270.
Väike katke: „Tema on nüüd näinud, et uues, 2013. aasta ÕSis on lõpuks ometi õiged, mitte enam „buuri“ jutumärgid. Ja tema loodab, et see ei ole mitte juhus ega arvuti vingerpuss”.

Kes põhjalikumat teavet vajab, avagu artikkel „Lugu „ärakaotatud” jutumärkidest” (vt keeleabi.eki.ee/pdf/164.pdf).

Want your school to be the top-listed School/college in Tallinn?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Location

Telephone

Address


Kolde Puiestee
Tallinn
10319
Other Tallinn schools & colleges (show all)
Baltic Film and Media School Baltic Film and Media School
Narva Maantee 27
Tallinn, 10120

Rollerblade Rulluisukool / Inline School Rollerblade Rulluisukool / Inline School
Saku Suurhalli Esine Parkla / Lillepi Pargi Kergliiklustee Pirital
Tallinn

RULLUISUKOOLITUSED: lastele / algajatele / harrastajatele / sportijatele

Nõmme Klaasi- ja Keraamikastuudio Nõmme Klaasi- ja Keraamikastuudio
Võsu Tn 5
Tallinn, NÕMME

Klaasikunst ja keraamika

Rahatarkus Rahatarkus
Tallinn

Rahatarkuse programm aitab inimestel isiklikke rahaasju oma perekonna huvidest lähtuvalt korraldada, et saavutada rahaline vabadus.

Saksa Digikool Saksa Digikool
Raja 15
Tallinn, 12618

Saksa Digikool pakub auditoorseid ja e-koolitusi ja tegeleb digioskuste pädevuse kasvatamisega.

Sternum Koolitus Sternum Koolitus
Mustamäe Tee 60, III Korrus
Tallinn

Loengud peredele: sünnituseks ettevalmistus, titetunnid, Emadekool. Perekooli logiraamat e-perekool.ee

Andrues Andrues
Tallinn

Tere. Oled lehel, kuhu minu kõrgem mina, läbi minu, kirjutab sulle spirituaalseid juhatusi ja õpetusi. Et sul oleks sinu teel lihtsam ja kergem.

Детский клуб развития Open Mind Детский клуб развития Open Mind
Lasnamäe 20
Tallinn, 11416

Наш девиз- любовь, забота, бесконечная теплота и внимание к детям!

Somananda Tantra School Germany Somananda Tantra School Germany
Ao 10-5
Tallinn, 10137

Organisation von Tantra- und Yoga-Workshops und Ausbildungen mit Somananda in Deutschland.

L-Contact. Training & Consulting Centre L-Contact. Training & Consulting Centre
Адрес
Tallinn, ТЕЛ. +372 58008221

Фенотипология. "Получи" по лицу! Метод быстрого распознавания личности. Сильное, креативное мышление (ТРИЗ на практике). Тренер Игорь Лейчо

MOST Business School MOST Business School
Laulupeo 24
Tallinn, 10121

MOST for business - обучение ключевым навыкам эффективности бизнеса. http://most.ee