Keeletoimetaja Helen Kõrgesaar

Eestikeelsete tekstide keeleline toimetamine ja korrektuur Kas tunned end mõnikord ametikirja kirjutades ebamugavalt, kuna pole kindel, kas kõik komad ikka paika said?

Oled valmis kirjutanud artikli või teadustöö, aga tahaksid, et keegi selle ka keeleliselt üle vaataks? Kirjutasid töökuulutusele vastates motivatsioonikirja ning oled huvitatud sellest, et tulevasele tööandjale ei torkaks silma ühtki kirjaviga, millest kinni haarata? Tunned, et oled sageli kimpus algustähe valiku või kokku- ja lahkukirjutusega? Kui nii, siis siin võib sul abi olla minust - vabakut

Operating as usual

Kirjakeel hõlmab täitunud kirjakeel 15/07/2021

Kirjakeel hõlmab täitunud kirjakeel

Aitäh, Tiit!

Kirjakeel hõlmab täitunud kirjakeel Mul oli asjatamist sotsiaalkindlustus­ametiga. Saatsin kirja ja sain vastuse nagu kord ja kohus. Selles oli kaks ankeeti koos palvega need ära täita. Esim

Keelesäuts. Taina-taigna dilemma | Vikerraadio | ERR 09/06/2021

Keelesäuts. Taina-taigna dilemma | Vikerraadio | ERR

Teema, millel olen üksjagu selgitustööd teinud - tainas ei tähenda rumalat inimest 👍
(Omavahel öeldes eelistan keeletoimetajana pigem just tainast. Tundub suupärasem ;))

Keelesäuts. Taina-taigna dilemma | Vikerraadio | ERR Kokkamine meeldib paljudele, aga toit tekitab kirgi ka sõnavara tasemel. Nimelt küsitakse EKI keelenõuandjatelt aeg-ajalt, kas õige on tainas või taigen. Ühed mäletavad, et õige on taigen, ja mõni peab kuju tainas suisa kõnekeelseks. Teised mäletavad aga, et kuna öeldakse tainapea, mitte...

01/04/2021

Eksklusiivne võimalus! Ainult täna! Tule ja tee oma komad korda!

Kas ka Sina oled hädas komadega?
Eesti Keele Instituudi koolituskeskusel on valminud uus rakendus, mille abil saab lihtsa vaevaga komad teksti ära paigutada.
Selleks tuleb rakendusse sisestada oma tekst, vanus ja emakeel ning valida teksti liik. Valikus on ametikiri, erakiri, koolikirjand, lõputöö, sotsiaalmeediapostitus, õnnitluskaart, ostunimekiri, artikkel ja ettekanne. Vastavalt teksti ametlikkusele, pikkusele ja kasutaja märgitud keeleoskuse tasemele, lisab rakendus vajaliku arvu komasid.
Äppi tutvustav töötuba toimub JUBA TÄNA, 1. aprillil kl 17.00.
Rohkem teavet leiad meie kodulehelt https://portaal.eki.ee/component/content/article/102-koolituskeskus/3460-t88tuba-uue-2pi-tutvustuseks.html

15/12/2020

Luisa Translation Agency

Tarvilikke teadmisi tõlkebüroo toimetajalt!
https://m.facebook.com/story.php?story_fbid=3196359067142858&id=332959453482848

🇪🇪 SELLE NÄDALA KEELENIPID LUISA TÕLKEBÜROO TOIMETAJALT 🇪🇪

❗️ Pühadel on nimetused ja need kirjutatakse väikese algustähega, näiteks hingedepäev, isadepäev, kadripäev, mardipäev, jõululaupäev, uusaasta.

❗️ Väljendi „hoia distantsi“ asemel on selgem öelda „hoia vahet“. Distants on vahemaa, vahekaugus.

❗️ Õige on kirjutada PÖFF või Pimedate Ööde filmifestival.

❗️ Arvu järele sobib nii omadussõnatuletis kui ka ainult märk. Liidet -line ega -ne ei ole vaja lisada, näiteks „50-protsendiline või 50protsendiline või 50% hinnaalandus“.

❗️ Kirja alguses pöördu nii: „Tere, Mari! / Tere, Mari“ või „Tere/Tere!“. Vale on inglise keele mõjul lõpetada pöördumissõna komaga („Tere,“).

❗️ Aunimetused kirjutatakse väikese tähega, näiteks aasta isa, aasta naine, aasta ehitis.

❗️ Kasuta sõna „siseriiklik“ asemel varianti „riigisisene“.

❗️ Eesti keeles ei ole puuvilja nimega „passion“, see on „granadill“.

❗️ Õige on kirjutada „virvarr“ (mitte „virrvarr“).

❗️ Eesti Keele Instituut soovitab kirja lõpus kasutada väikese algustähega ametinimetust, näiteks

Luisa Tamm
projektijuht

01/05/2020

Siit leiab asjalikku karantiini-keelenõu, et terminid oleks kõigile arusaadavad.

Oh ajad, oh sõnad! Meie kõnepruuki on eriolukorraga seoses ilmunud hulk uusi sõnu. Uus keelenõunupp tutvustab, mis need täpselt tähendavad ja kuidas on õige neid kirjutada.
http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=433

delfi.ee 16/06/2019

Kuidas käänata perenimesid?

Vanasti oli raamatute lõpus alati nimeloetelu koos nende ligikaudse hääldusega, tänapäeval oleks vaja sarnast eesti nimede kohta.
Kui huvitab, mine tee see asi endale TLÜs selgeks!

delfi.ee Eestlased kardavad nimesid käänata, tõdeb Tallinna Ülikooli professor Reili Argus. Ühed kardavad, et käänatud nime ei seostata enam tema kandjaga, ametnikud püüavad aga lihtsalt olla ülimalt korrektsed. Kui aga lause seda nõuab, tuleb ka nime käänata. Aga kuidas?

kultuur.err.ee 10/06/2019

Keelesäuts. Miks igapäevaselt?

Iga päev, kord päevas ... võimalusi jagub ja polegi tarvis toda kantseliitlikku -lt-liidet kasutada!

kultuur.err.ee Keegi käib jooksmas igapäevaselt, keegi kasutab arvutit igapäevaselt. Kuskil peetakse aru, kuidas igapäevaselt panustada säästva arengu eesmärkide täitmisesse. Iga päev võib kuulda või lugeda, kuidas keegi midagi igapäevaselt teeb.

arvamus.postimees.ee 03/06/2019

EKI keelekool: riigi keel ja riigikeel

Kui riigil on keel, on see riigikeel. Kui karsklane on täis, on ta täiskarsklane.
Ei-ei, siin on midagi sassi läinud ... loe ja mõtle kaasa!

arvamus.postimees.ee Vahel tundub, et sõnade kokku- ja lahkukirjutamise reeglid on mõeldud eeskätt õigekirjagurmaanidele. Suulises kõnes meil ju nii kindlat eristust ei ole, kuigi vana ema ja vanaema vahel võime häälduse ja kaasteksti põhjal ka suuliselt enamasti vahet teha, kirjutab Eesti Keele Instituudi peak...

arvamus.postimees.ee 28/04/2019

EKI keelekool: mida teha tabuga?

Et mitte öelda nii, nagu on!

arvamus.postimees.ee Tabusõnadest me ei pääse, kirjutab Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik.

01/04/2019

Aitäh EKI-le! Mulle meeldivad ka vabastatud täpitähed!

30/11/2018

Eesti Keele Instituut

Las piloodid jääda lennukisse!

Väärt õpetuse, kuidas mitmesuguseid pilot-algulisi sõnaühendeid eesti keelde ümber panna, on andnud 2014. aastal ilmunud hariduse ja kasvatuse sõnaraamat. Sealt leiame, et pilot school on olenevalt sisust katsekool või näidiskool, pilot examination on proovieksam, pilot study või pilot project on prooviuuring, pilot test on eeltest. Pilot project ehk prooviuuring on piloot-sõnadest ka see, mille kohta keelenõuandjailt on aastate vältel enim abi küsitud.

personaliuudised.ee 13/11/2018

Tööturul jääb silma aktiivne ja algatusvõimeline noor

Noorte värbamisest. Loe kindlasti!

personaliuudised.ee Kuidas leida endale noori talendikaid töötajaid ja millised on tänaste noorte ootused tööandjale? Kogemusi jagavad Elisa värbamistiimist Sigrid Savest, Sigrid Mõisavald, Maarja Nilk ja personalijuht Kaija Teemägi.

30/10/2017

Päevakera tekstibüroo

Suunan nüüd Päevakera postituse teile edasi. Noh, et seda suunamist natuke vähem saaks ;)

Mis on lahti väljenditega "turistidele suunatud pood", "liiklusohutusele suunatud kampaania" jts? Selle kirjutab meie tänases blogipostituses lahti keeletoimetaja Helika Mäekivi. Jah, te arvasite õigesti ära – need on jälle toortõlked.

29/09/2017

Eesti Keele Instituut

Algatas mille, aga alustas mida - lihtne!

Tiina Leemetsa keelenõunupp tuletab meelde paari tegusõna rektsiooni ehk seda, mis käändes sõna millise tegusõnaga kasutada sobib: http://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=374

28/08/2017

Päevakera tekstibüroo

Milline, hämmastavalt loll, enesekindlus !!!

Täna jõudis meediasse vaidlus lauseliigi üle. Jääme huviga ootama, kuidas lugu edasi areneb.

kultuur.err.ee 25/07/2017

Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

Sarnassõnad selgeks!

kultuur.err.ee "Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

14/03/2017

TLÜ humanitaarteaduste instituut

"Seoses käesolevaga teatan, et minu naaber teostab igaöiselt öörahu rikkumist."
Eee ... kuidas, palun?

Head emakeelepäeva! Loe põnevat ja harivat artiklit, kus eesti keele professor Reili Argus toob välja sõnu, mida eestlased kipuvad kõige sagedamini sobimatus kontekstis kasutama.

07/03/2017

Eesti Keele Instituut

Taas üks väärt lugemine, mis teeb su targemaks (Y)

Maire Raadik kirjutas keeleabi kodulehel jooksunimedest: http://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=357. Kui keegi murrab veel pead, kuidas kirjutada kahe silla jooks või maijooks, siis nüüd on, kust järele vaadata.

04/03/2017

Päevakera tekstibüroo

Inkvisitsioon viidi läbi, küsitlusi seevastu korraldatakse, uurimusi tehakse ja koosolekuid juhatatakse. Ära sellega enam eksi :)

Oleme Päevakeras ühed neist, kes hea meelega kasutavad kõiki neid täpsemaid sõnu, mida Maire Raadik soovitab "läbi viima" asemele Postimehe 4. märtsi laupäevalisas arvamus/kultuur. Sama lehe vahel olnud Arteris põrkab aga lugeja kokku artikliga, mis algab nii: "Iseenesest oli eksperiment lihtne, ent ometi tuli selle läbiviimiseks sõita Prantsusmaale tillukesse mägikülla".

paevakera.voog.com 02/03/2017

Sõnadest „vabandust“, „vabandan“ ja „vabanda“ ning natuke lokaliseerimisest — Paevakera

Alles hiljuti viskas keegi keelevõhik Facebooki Kalambuuri lehele ekraanikuva, kus maksu- ja tolliamet selgitas võmalike elektrooniliste tõrgete põhjust. Selgituse lõpus seisis "Vabandage!". Hämmastaval kombel mõjus see paljudele grupi liikmetele naljakana, arutleti, miks peaks klient vabandama, kui MTA oma IT-süsteemidega toime ei tule. Selgitused postituse kommentaarides jooksid liiva, üha uued kommenteerijad-tarkpead võtsid sõna: "Aga kas see pole ikka nii, et ..." No ei ole. On nii, nagu kirjeldatakse allolevas tekstis. Loe hoolega ja tee see asi endale selgeks, nii võid edaspidi pääseda mõnest üpris piinlikust olukorrast.

paevakera.voog.com », millest viimane mõjub usaldusväärsemana – nii, nagu sa tõesti mõtleksid seda. Näite võib tuua sellest, mil töötaja unustas ühe tähtsa koosoleku ning pidi ülemuse ees vabandama. Selle asemel, et öelda «Vabandust, unustasin!», oleks viisakas teha seda nii, et sind ka järgmine kord usaldataks. Näite...

kultuur.err.ee 07/02/2017

Keelesäuts. Tsee vee ja sii ai ei

Priit Kruusi keelesäuts selgitab suurtähtlühendite häälduspõhimõtteid

kultuur.err.ee Soovitan keelehuvilistel täna kokku lugeda, mitu korda te kasutate päeva jooksul mõnda lühendit. Eelkõige suurtähtlühendeid on meie ümber rohkesti ja väga paljud neist on pärit võõrkeeltest. Kuidas neid õigesti hääldada?

18/06/2016

Päevakera tekstibüroo

Et. Oleks. Kohe. Täitsa. Selge. :)

P**k ja põnev lugemine interpunktsiooni e kirjavahemärkide ajaloost, inglise keele vaatenurgast. Soovitame!

03/06/2016

Eesti Keele Instituut

Et see oleks siis ka selge :)

Kumb on õige, kas lihasevalu või lihasvalu? Kes kahtleb, sel soovitan lugeda Sirje Mäearu uut keelenõunuppu: http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=334.

paevakera.ee 30/05/2016

Email, e-mail, emeil, mail, meil, e-post, e-kiri, elektronpost… | Päevakera

Lubatud on kõik, mis ei ole keelatud. Aga mis ei ole keelatud? Loe ja saa see asi ükskord selgeks! :)

paevakera.ee Mulle on silma torganud, et elektroonilise suhtluse vahendite nimetamisel on kirjapilt on väga kirju. Kõik eelmistes näidetes esitatud variandid on interneti andmetel üsna tavalised ja nii võib tekkida tunne, et on ükskõik, mis kujul sõna kasutada. Aga see pole ühtigi nii.

m.postimees.ee 28/05/2016

R**t Kasik: Ise tehtud, hästi tehtud ehk Hulk uusi eestikeelseid sõnu, mida sõnaraamatust ei...

Ja ei tasu kurta, et keelt risustatakse! Põhimõte on ju, et mis liigub, see elab. Kõnekeel ongi vaheldusrikkam ja Kasiku kirjeldatud sõnaleiud muudavad keelekasutuse lõbusamaks. Mina ise olen seisukohal, et väljasuremisohtu kasvatab pigem purism, ent möönan, et kasuks ei tule äärmuslikkus kummaski suunas. Aga Kasiku toredatele leidudele jätkuks olen mina nt äripäevlane ja pelgulinski :D

m.postimees.ee Postimees: Värsked uudised Eestist ja välismaalt. Loe lähemalt

09/05/2016

Sekretär.ee

Polegi nii lihtne! :)

Keeletoimetaja Helika Mäekivi selgitab, kuidas käänata selliseid sidekriipsuga ametinimetusi ja objekte, mille mõlemad pooled on võrdselt tähtsad, nt sekretär-juhiabi, kokk-pagar, arst-resident, autojuht-parameedik, muuseum-kohvik, lasteaed-algkool jne.

19/04/2016

Sõnavõlur

Muhahah, on küll nii :D

"Natuke muutsime teksti, vaata veel korra üle."

31/03/2016

Päevakera tekstibüroo

Aga rootsi kirjanik? Rootsi kardinad? Või Saksa lambakoer? Loe ja saa teada!

Oma septembrikuu blogipostituses anname nõu selle kohta, kas kohanimi peaks väljendites olema suure või väikse algustähega. Kirjutab keeletoimetaja Helika Mäekivi.

vikerraadio.err.ee 01/02/2016

Keelesaade. See pöörane pöördsõna

vikerraadio.err.ee Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, mis väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või öeldise koosseisus. Pöördsõna muutub üldjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis. EKI vanemteadur Kristiina Ross (pildil) räägib eesti keele rikkalikest võimalustest pöördsõnu…

19/01/2016

Eesti Keele Instituut

Kas ahjuküte või ahiküte? Siidkleit või siidikleit? Siin on selgitus!

Kas satelliidifoto või satelliitfoto? Maire Raadik püüab uues keelenõunupus selgust luua selles, millal peaks liitsõna esiosa kääne olema nimetav ja millal omastav: http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=322.

tartu.postimees.ee 30/11/2015

Fotod: ilmus esimene köide võimsast raamatusarjast eesti keele kohta - Uudised - Tartu Postimees

tartu.postimees.ee Paljude aastate jooksul kavandatud akadeemiliste monograafiate sarjast «Eesti keele varamu», mis on suur nii sisult kui ka vormilt, tuli täna Tartu ülikooli Philosophicumis avalikkuse ette esimene köide. Selleks on Tartu ülikooli eesti keele vanemteaduri R**t Kasiku «Sõnamoodustus». Et aga autor pid…

opleht.ee 07/05/2015

Keelekaste: Kõnekeele kaitseks : Õpetajate Leht

http://opleht.ee/22430-keelekaste-konekeele-kaitseks/

opleht.ee Keelekaste: Kõnekeele kaitseks 24. aprill 2015 Priit Põhjala - 3 Kommentaari Puutun päris sageli kokku inimestega, kes on saanud vaevu selgeks mõned kirjakeele normingud ning kipuvad nende järgi teiste kõnet parandama. Näiteks: „Mitte „peale pühi”, vaid „pärast pühi”, kuidas sa seda ei tea?” Või sii…

keeleabi.eki.ee 12/03/2015

EKI Keelenõuanne

Oma, enda või ise? Väike õhtune EKI keelenõuanne :)

keeleabi.eki.ee

Location

Telephone

Address


Kolde Puiestee
Tallinn
10319
Other Tallinn schools & colleges (show all)
skaala publishing skaala publishing
Maakri 44-20
Tallinn, 10145

skaala publishing sai loodud, et välja anda tekste, mis teeks sinuga asju. klassikat ja tänapäeva, eilset ja homset.

Tallinna Humanitaargümnaasium Tallinna Humanitaargümnaasium
Koidu 97
Tallinn

Таллиннская Гуманитарная Гимназия открыта 1.09.1963 года. Первоначальное название Таллиннская 26 средняя школа. http://humg.edu.ee

Agnes Kraus Koolitus Agnes Kraus Koolitus
Sõle 64
Tallinn, 10313

AGNES KRAUS KOOLITUS, Sõle 64 Tallinn 5518657

Tallinna Tondiraba huvikool Tallinna Tondiraba huvikool
Punane 69
Tallinn, 13619

Tallinna Tondiraba huvikooli tegevuse eesmärk on luua eelkõige lastele ja noortele mitmekülgse arengu ning huvihariduse omandamise võimalused.

Asterisk suvekool / Summer School Asterisk suvekool / Summer School
Tööstuse 48
Tallinn, 10416

26.07—04.08 2015 Tallinn, Estonia www.asterisk.ee

Tallinna Rahvaülikooli teatrikeskus Tallinna Rahvaülikooli teatrikeskus
Vene 6
Tallinn, 10123

Teatrikeskus annab võimaluse osaleda praktikumides ja loengutes, stuudiotes ja klubides, projektides ja saada osa etendustest.

ELSA Estonia ELSA Estonia
Kaarli Pst. 3
Tallinn, 10119

ELSA Estonia on osa suurest ELSA võrgustikust, mis ühendab 42 Euroopa riiki, ligi 300 õigusteaduskonda ning 42 000 juuratudengit.

Vanadi ART, Kunstistuudio Vanadi ART, Kunstistuudio
Läänemere Tee 30
Tallinn

Художественная школа под руководством Надежды Васильевой в Таллинне (Länemere tee, 30 boks 46) и Кунда ( Koidu 75, 2 этаж)

Hobikoda Hobikoda
Telliskivi 60a
Tallinn, 10412

Rohelise Vihmavarju ökopoe juures tegutsev koolituskeskus. http://www.rohelinevihmavari.ee

Kalli-kalli lasteaed Kalli-kalli lasteaed
Keevise 2
Tallinn, 11415

Kalli-kalli lasteaed - kuhu iga laps tahab tulla

Tallinn Salsa Academy / Tantsukool Tallinn Salsa Academy / Tantsukool
Narva Mnt 59
Tallinn, 10152

Avasta Ladina tantsude fantastilist maailma! Salsa, Bachata paaristants algajatest edasijõudnuteni! • põnev hobi • tantsuoskus • sõbrad • positiivsed emotsioonid • meeldiv koormus•

Loodushariduskeskus SelgeSiht Loodushariduskeskus SelgeSiht
Iva 12
Tallinn, 12618

Loodushariduskeskus SelgeSiht (SelgeSiht OÜ) viib läbi loodushariduse õppeprogramme, loodusretki, õuesõpet ja seminare loodushoiu, metsade ja pärandkultuuri teemal erinevatele vanuseastmetele Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal.