KoitLipp

Contact information, map and directions, contact form, opening hours, services, ratings, photos, videos and announcements from KoitLipp, Kevade 8, Tallinn.

Operating as usual

Westukad ja KoitLipp Palamusel.
#klassijuhatajaaasta

[08/30/20]   Tütarlaste tööõpetuse info
8.a, b, c, d:

Tööõpetuse tunniks võtta kaasa ruuduline vihik, heegelnõel nr 1.5-2, puuvillane iirislõng, mis on heledat värvi ja jämedusega sobib ja ei ole liiga peenike.
Tunni alguseks kohe pärast esimest kella tulla b, c ja d klass söökla ukse juurde ootele. Kui õues on vihmane, siis garderoobis vahetada sisejalanõud välisjalanõudeks, võtta kaasa sisejalanõud vahetamiseks.
A klass võib tulla kohe tänavalt tööõpetuse klassi.

KoitLipp tänab teid meie kooliprojekti jälgimast. Viimaseks jääb meie armas koolimaja Kevade tänavalt. Jakob Westholmi Gümnaasium on alati olnud, on ja jääb väga südamelähedaseks. Vahet ei ole, mis rada me elus käime, kuhu viivad meid meie saatuse keerdkäigud. Alati on hea tagasi tulla meie armsa maja juurde. Westholmis oleme ise õppinud heade ja tublide õpetajate käe all. Oleme jätkanud nende alustatud rada, et anda meie koolilastele ainult parimat.
Ma ei mäleta esimesi samme kooliteel,
Kuid ühes oli kindel mu meel.
Soovisin käia selles koolis,
Mis siis, et ei käinud laulukooris.
Minu õpetajad Jaaska, Uulma
Kes pidid meie spordikisa kuulma.
Viimasel hetkel astumine pioneeriks
Tunne nagu tuhast oleks tõusnud fööniks.
Tulla tagasi ja olla uuesti selle kooli liige,
Tekitab tunde, et oleksid nagu kiigel.
Ikka edasi ja tagasi, üles ja alla
Päästab hingepaelad valla,
et hüüda:"MA OLEN JÄLLE SIIN!"
ELAGU WESTHOLM!

Ilmatsalu põhikool
17. sajandi teisel veerandil hakkasid kujunema eeldused talurahva hariduse edendamiseks Eestimaal. Pastoreid kohustati saatma super-intendendile kirjalikke aruandeid talurahva katekismuseoskusest. Eesti hariduselu kujunemisele aitasid kaasa ka mõisnikud.
1687. – 1688. aasta talvel tegutses mittetäielikel andmeil Liivimaa kubermangu Eesti alal kokku 38 kooli (Andersen, I. Eesti kooli ajalugu. 1. köide, lk149).
Kooliajaloolane L. Andersen on kirjutanud, et lugemise selgeksõppimine võttis aega 2- 3 talve. Koolitööst vabakslaskmine sõltus pastori otsusest koolikatsumisel. Kus koolilapsi palju, seal käisid ühel päeval koolis poisid ja teisel tüdrukud. Hõredalt asutatud piirkondades ööbiti ja õpiti koolimajas esmaspäeva lõunast laupäeva lõunani.
Esimene teade Tähtvere valla Ilmatsalu kooli tegevusest pärineb 1775. aastast. Tähtveres on kooliharidust antud veel Vorbuse koolis, Tähtvere algkoolis, Rõhu koolis, Nõgiaru koolis, Pihva koolis, Kardlas ja Rahingel. Rahinge kool on Tähtvere mõisa maadel asunud koolidest kõige pikema tegutsemisajaga (kuni 1. septembrini 1988). Eesti Ajaloo Arhiivi andmetel on Tähtvere vallal tehtud talurahva lastele koolihariduse andmisega algust 18. sajandi viimasel kolmandikul. Tartu-Maarja kihelkonna koolide loetelus on Rahinge külakool 1768. aastast. Koolis õppis 11. mai 1768. a visitatsiooniprotokollis märgitult 12 last.
Allikas:https://ilmatsalu.edu.ee/koolist/ajalugu/

Koolitarkuse jagamise ajalugu Palamusel ulatub 17. sajandisse ja selle taset on läbi aegade kõrgel hoitud.

Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, umbes 45 km Tartust ja 15 km Jõgevalt. Koolis õpib 230 õpilast ja töötab 30 õpetajat (27.09.2019).

1687 Alustas tööd Palamuse Köstrikool 15 poisslapsega.
1734 Ehitati koolihoone.
1824 Avati Palamuse Kihelkonnakool.
1853 Hakati kooli vastu võtma tütarlapsi.
1873 Valmis uus koolimaja, milles asub praegu Palamuse Kihelkonnakoolmuuseum.
1938 Avati uus koolimaja, kus 2018ni töötas Palamuse lasteaed ja praegu töötab Palamuse laulustuudio
1956 Kool muudeti keskkooliks
1975 Avati uus koolimaja, kus toimub tänaseni õppetöö. Koolile anti Oskar Lutsu nimi.
1998 Kool nimetati ümber Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumiks.
1999 Valmis uus õppekorpus.
2010 Valmis kooli juurdeehitus ning kogu hoone renoveeriti.
Allikas:http://www.palamuse.edu.ee/web3/tutvustus/

1920.aastal alustas Emmaste Põhikool tööd Emmaste Kõrgema Algkoolina.
1999. aastast alates kannab kool oma praegust nime.
1938. aastal külastas kooli Konstantin Päts.
1980 - 1982. aastatel toimus koolimaja põhjalik remont. Maja viidi üle keskküttele.
1995. aastal valmis spordihoone.
1996. aasta suvel külastas kooli Eesti Vabariigi President Lennart Meri.
Allikas:https://www.emmaste.edu.ee/ajalugu

Hiiumaa Gümnaasium on Hiiu maakonnas Kärdlas aadressil Uus tänav 4 asuv riigigümnaasium.
Kool avati 2016.

Kooli ajalugu ja eripära

Kärdlas on läbi aegade tegutsenud mitmeid koole. Nende hulgas eraldi tütarlaste- ja poistekoole, nii erakoole kui vallakoole. Koolihariduse andmise alguseks loetakse Kärdlas aastat 1830, mil vabrikutööliste lastele hakati õpetama emakeelt, rehkendamist, usuõpetust ja saksa keelt. Aastal 1916 liideti kõik Kärdlas tegutsenud koolid kuueaastase õppekursusega Kärdla Riigikooliks. 1940-ndal aastal sai Kärdla endale keskkooli, mis hiljem nimetati Kärdla Ühisgümnaasiumiks. Suurem haridusreform toimus taas 2016. aastal, mil gümnaasiumi osa suleti, loodi riigigümnaasium ja Kärdla Ühisgümnaasiumi õigusjärglaseks sai Kärdla Põhikool. Tegemist on Hiiumaa suurima põhiharidust pakkuva üldhariduskooliga, kus õpilasi ei valita. Tavaõppele lisaks on lihtsustatud-, toimetuleku- ja hooldusõpe.

Kärdla Põhikool kuulub kolme suuremasse võrgustikku – Tervist Edendav Kool, Ettevõtlik Kool ja Liikuma Kutsuv Kool. Lisaks rakendatakse VEPA ennetusprogrammi meetodeid. Koolil on pikaajaline keskkonnahariduslike projektide ja rahvusvahelise koostöö kogemus. Kärdla Põhikool teeb koostööd paikkonna teiste kultuuri-, haridus-, spordi- ja noorsootöö asutuste, kodanikeühenduste, ettevõtjate, lastevanemate ja vilistlastega.
Allikas:https://www.kardla.edu.ee/et/oppesuunad

Käina kooli ajalugu
Putkaste mõisakool 1858 – 1877
Putkaste vallakool 1893 – 1918
Putkaste I (poisslaste kool) Rebasseljal 1898 – …
Putkaste II (tütarlaste kool) Keinas
Kolga 3-klassiline vallakool tütarlastele 1897 – 1918
Kolga 6-klassiline vallakool tütarlastele 1918 – 1921
Keina 6-klassiline algkool. Töötas Käina kirikumõisas, alates 1932 kandis nime Keina Kõrgem Algkool. 1933 kolis kool uude hoonesse, mis asus kardiraja juures teeristil. 1921 – 1933
Käina 7-klassiline Kool. 1958 koolimaja põleng, kool töötas taas Putkastes. 1944 – 1960
Käina 8-klassiline Kool 1960-1992
Valmis praegune koolimaja 1965
Käina Põhikool 1992-1997
Käina Gümnaasium 1997- 2015
Käina Kool 2015
Allikas: http://www.kaina.edu.ee/index.php/ajalugu/

Taebla kool läbi aegade

Taebla kool alustab oma ajalugu aastast 1848, mil Taebla mõis palkas kooliõpetajaks kangur Johan Enoki, kes elas oma perega Taebla jõekäärus Priguldi vesiveski lähedal nn Kangrumäel.

1869 ehitati esimene koolimaja. 1919. aastast hakkas suurenema õpilaste arv ja koolijuhataja kõrvale palgati teinegi õpetaja. 1928 valmis uus keskküttega koolimaja ( ehitatud arhitekt Pärna projekti järgi ). 1944 oli kooli ruumides Saksa välihaigla.
Allikas:https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=laaneelu20080426.1.7

Hagudi põhikool asub Rapla maakonnas Rapla vallas Hagudi asulas. Kool asutati 1870
See on esimene kool, mille ajaloo otsimisega jäime täiesti kimbatusse.
Eriline tervitus meie ja Hagudi kooli õpetajale Aksella Piilistele. 😊

Alu kool
Esmakordselt mainiti kooli 19. veebruaril aastal 1868, kui Alu valla volikogu otsustas kooli loomiseks raha eraldada. Kui kooli jaoks ehitatud maja õpilastele väikseks jäi, oli kool paljudes teistes hoonetes, näiteks Alu mõisas ja Väljamatsi talumajas. Aastal 1980 ehitati lasteaia jaoks uus hoone ja vanasse majja lõid aktiivsed kohalikud elanikud taas kooli pärast kümneaastast suletud olemist.
Allikas: https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=raplamaasonumid20180228.2.7.4

Rapla Vesiroosi Kool
Kuna Rapla I Keskkooli (Rapla Kesklinna Kool) õpilaste arv oli kasvanud liialt suureks (umbes 1600), alustas 1. septembril 1988 tööd Rapla II Keskkool.

1995. aastal nimetati Rapla II Keskkool ümber Rapla Vesiroosi Gümnaasiumiks.

Alates 1998. aastast kuulub kool Tervist Edendavate Koolide hulka.

Alates 2009/2010. õppeaastast oli gümnaasiumis kaks paralleelklassi, üks neist oli looduse-tehnoloogia ja teine meedia-ühiskonna suunaga.

Alates 2018. aastast on kooli nimi Rapla Vesiroosi Kool ning kool jätkab tegevust põhikoolina. Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi ja Rapla Ühisgümnaasiumi seniste gümnaasiumiosade asemel avati samal aastal Rapla Gümnaasium.

Valtu kooli ajalugu.
Kroonika põhjal loetakse kooli asutamisajaks 11.dets.1867.a. Enne seda käis mööda peresid õpetamas keegi Vääna Jüriks kutsutud mees. 1867.a. valmis praeguse kooli territooriumile puust, õlgkatusega, üheklassiruumiline koolihoone, kus "ühe jaoskonnaga" alustas tööd esimene koolijuhataja Jüri Tamberg (1867-1870). 1869.a. töötas kool Valtu vallakooli nime all kolme jaoskonnaga. 1910. a. ehitati uus hoone, mis on ka praegu kasutusel. Kool nimetati Valtu 2-klassiliseks ministeeriumikooliks, kus õppetöö toimus 5 aastat. Kool on oma ajaloo jooksul seoses paikkonna arenemisega pidevalt kasvanud ja seoses sellega on aegade jooksul muudetud ka tema nimetust:
1918.a Valtu 6-klassilisene rahvakool
1930.a Valtu Algkool
1947.a Valtu 7-klassiline Kool
1961.a Valtu 8-klassiline Kool
1989.a Valtu 9-klassiline Kool
1991.a Valtu Põhikool
1977. a ehitati koolile juurdeehitus, mis andis võimaluse minna õppetöö korraldamisel üle kabinetsüsteemile. Samal aastal alustati koolimaja kütmist tsentraalselt keskküttega ning maja ühendati asula muude kommunikatsiooni-süsteemidega.
Allikas:https://www.valtupk.edu.ee/ajalugu/ajalugu

Kehtna põhikool.
Kooli ajalugu loeme aastast 1843. Sellest aastast alates on kool Kehtna mail järjepidevalt töötanud. Kooli loomist katsetati siin aga varemgi. Kooli aastapäeva tähistame aupäevana 30. aprillil. See põhineb Kehtna vallavolikogu 1931. aasta otsusel ning selle aluseks on tõenäoliselt omakorda tollase uue koolimaja sisseõnnistamine 1. mail 1931. Praegune koolimaja õnnistati vanu traditsioone järgides 1. mail 1990.

Aastaid stabiilselt 160 -170 õpilasega kooli õpilaste arvu kiire suurenemine algas 1986. aastal. Igal aastal avasime uusi klassikomplekte, suurenes õpilaste ja õpetajate arv. Suurim oli õpilaste arv 1998. aastal – 364. Sellest ajast tänaseni on toimunud õpilaste arvu aeglane, kuid pidev langus. 2010. aasta 1 septembri seisuga on koolis 168 õpilast. Ajalooliselt vanimaks teadaolevaks õpilaseks on Jüri Rumm, kes õppis siin aastail 1866-1868.
Läbi aegade on kool kandnud erinevaid nimesid:
Kehtna-Kalbu 4 kl Rahvakool 1919- 1922
Kehtna 6-kl Algkool 1922- 1941
Kehtna 7kl Mittetäielik Keskkool 1941- ?
Kehtna 7-klassiline Kool ? - 1961
Kehtna 8-kl. Kool 1961 - 1989
Kehtna 9-kl Kool 1989 - 1992
Kehtna Põhikool 1992 - k.a.
Allikas:https://www.kehtnapk.edu.ee/index.php/et/meie-kool/ajalugu

Käru põhikool
1764 – 1837 tegutses Käru Köstrikool
1837 – 1886 Käru Luteriusu vallakool
1854 – 1917 Käru Õigeusu Abikool
1864 – 1884 Käru Kihelkonnakool
1886 – 1917 Käru Vallakool
1909 – 1922 Käru Rahvahariduse Seltsi eraalgkool
1917 – 1922 Käru Valla Algkool
1922 – 1944 Käru 6-klassiline Algkool
1944 – 1958 Käru 7-klassiline Kool
1958 – 1964 Käru Keskkool
1964 – 1988 Käru 8-klassiline Kool
1988 – 1991 Käru 9-klassiline Kool
1991 – Käru Põhikool
Allikas:https://karukool.edu.ee/kooli-ajalugu/

Türi Põhikool on põhikool Türil, mis alustas õppetööd 2011. aasta 1. septembril. Kool moodustati haridusreformiga, millega liideti Türi Gümnaasiumi ja Türi Majandusgümnaasiumi põhikooliosad. Koolide liitmisele olid vastu lapsevanemad, kuid vaatamata vastuallkirjade kogumisele ja avalikule pöördumisele ei lükatud haridusreformi edasi. Õppetöö toimub kahes endise Türi Gümnaasiumi hoones: algklasside majas (I kooliaste) ja suures majas (II ja III kooliaste).
Allikas: https://et.m.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCri_P%C3%B5hikool

Türi Kevade Koolimaja ajalugu on tihedalt seotud Türi paberivabriku ajalooga. Türi paberivabrik alustas oma tegevust aastal 1900. Vabriku mõju Türi aleviku arengule oli väga suur. Vabrik andis tööd umbes 150 töölisele ja paarikümnele ametnikule. Vabrikusse tööle asunud ametnikele olid ette nähtud küllaltki suured soodustused: prii korter, küte ja valgustus, aiamaa, arstlik teenindus kõigile perekonnaliikmetele, lasteaed, kool, saun. Aastal 1941 töötas seal ca 500 töölist ja ca 50 ametnikku. Aastatel 1900-1911 ehitas vabrik oma ametnikele vabriku ümbruskonda maju. Üks neist hoonetest, Vabriku puiestee 12, ongi nüüd koolimajaks. Kahekümnendate aastate esimesel poolel elas selles majas üks vabriku omanikest parun R. Schilling oma perekonnaga. Nende suguvõsale oli pikemat aega kuulunud Särevere mõis. Teises korteris elas insener Ernest Seywang ja tema abikaasa Dora.
Türi Toimetulekukoolis õpivad Järvamaalt ja kaugematest maakondadest pärit mõõduka ja raske vaimupuudega lapsed. Kool alustas oma tegevust 1989 aastal Türi Abikoolina. Koolis õppisid kerge vaimse puudega õpilased. 1991 aastal avati lisaks klass mõõduka raske vaimse puudega õpilastele, kus õppis 6 õpilast.
Allikas: https://toimetulekukool.tyri.ee/et/kooli-valjaanded

Väätsa põhikool
1739.a. õpetas talurahva koolmeister Väätsal lapsi lugema. Seda peetaksegi hariduse andmise alguseks Väätsal. Tol ajal oli valdav koduõpe, koolimajadest veel teateid ei olnud. Esimese õpetajana teatakse kõrtsipidajat Lubja Reinu 1774. aastast. 1868. aastal ehitati mõisnik Seidlitzi kingitud maatükile koolimaja ühe klassiruumi ja õpetaja korteriga. Õpilaste arvu kasvuga jäi aga maja külas (Veneveres) kitsaks, seetõttu alustas kool 1919. aastal tööd kahel pool; külakoolis ja mõisas viinapõletaja majas, hiljem valitsejamajas. 1926. aastal kolis koolipere mõisa härrastemajja, kus olid läbikäidavad klassid, kõrgete lagedega ruumid ja võimlemistunnid saalis. Et lapsi kasvas kogu aeg juurde, valmis 1977. aastal juurdeehitis ja mõisasse jäid vaid üksikud klassid. Alles 1959. aastal olnud kapitaalremondi käigus ehitati maja keskele pikk vahekoridor, klasside seinad kaeti laudisega ja laed toodi allapoole. Mõisalik ilme kadus. 2010. aastal hakati Norra Kuningriigi rahaga uuendama mõisa parki ja häärberit. Nüüd on Väätsal mõisakool, kus muusika-, käsitöö-, arvuti- ja kodundustunnid toimuvad mõisamajas.
Allikas:https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=jarvateataja20141018.2.28

Paide Gümnaasium kui kool, kus ühiselt
saavad keskharidust nii poisid kui tüdrukud,
asutati aga 90 aastat tagasi kui 1924. aastal
ühendati seni eraldi tegutsenud tütarlaste ja
poeglaste gümnaasiumid üheks
Ühisgümnaasiumiks.
1291. aastal asutatud linnas on kooliharidust hakatud andma juba hiljemalt aastal 1528, mil lisaks Tartule ja Narvale rajati just Paidesse algkool (toomkoolid tegutsesid edasi Tallinnas, Tartus ja Haapsalus). Linna- ehk ladinakoolid tegutsesid linnakirikute juures, aga allusid raele, kiriklike ainete kõrval õpetati mõnevõrra ka lugemist, kirjutamist ja arvutamist.
Keskaegsest Paidest on vähe teada, ent mõnede arvates oli see hansalinnade Tallinna ja Tartu ühendusteele jäänud linn üsna jõukas, nii et siingi leidus linnapildis uhkeid kivist gooti elamuid nagu neid tänini Tallinna vanalinnas võib näha. Rootsi
kuningas Johan III 1588 Paide linnaprivileegide kinnituskirjas on nimetatud, et Paides on elementaarkool. Et üles märkida Liivi sõja hävitustööd Paides, koostati 1591.
aastal linna üle võtnud rootsi valitsuse poolt üks protokoll, milles on muuhulgas märgitud, et linnas
on olnud lausa kaks koolimaja. Kus täpselt – seda ei oska kahjuks öelda. Koolmeistreid on siin
nimetatud kuni 1600. aastani.
Allikas: www.visitjarva.ee

Laupa kool.
Esimesed andmed koolihariduse andmisest Laupal pärinevad 1787. aastast.
Kooli omaaegne asukoht pole teada, vahepealsete aastate kohta täpsed andmed puuduvad.
Rohkem on teada praeguse Laupa kooli otsesest eelkäijast Jändja koolist, mis asutati 19. sajandi keskel, kui Jaan Lagerist oma talus Männikul lapsi õpetama hakkas. 1859. aastal valmis Jändjale kooli tarvis oma maja.
1919. aastal võõrandas Eesti Vabariik balti–sakslastelt nende mõisad, teiste hulgas ka Laupa. Särevere Vallavalitsus otsustas kooli Jändjalt Laupa mõisa härrastemajja kolida. 1922. aasta mais asuski kool Laupale ning hakkas kandma nime Laupa 6–klassiline algkool. Kool alustas tööd 125 õpilase ja 5 õpetajaga. Koolijuhatajaks oli Anton Rõigas.
Kogu Eesti Vabariigi aja kasutati mõishoonet ka küla seltsitegevuseks. Siin õpiti näitemänge, peeti emadepäeva jm. pidusid.
Teine maailmasõda ja sellele järgnev periood olid ka Laupa koolile keerulised: 1941. aastal Türi lahingute ajal purunesid kõik koolimaja aknad, lasti õhku sild; arreteeriti ja küüditati koolijuhataja Henrik Agur; 1942/43 ja 1943/44 õppeaasta olid lühikesed, sest koolmaja tuli jagada sõjaväelastega ja Tallinnast evakueeritud statistikavalitsusega; saksaaegne koolidokumentatsioon oli saksakeelne; suuri probleeme oli koolimaja kütmisega.
1944/45 õppeaastast sai kooli ametlikuks nimeks Laupa Mittetäielik Keskkool, 1951. aastast Laupa 7–klassiline Kool, 1960. aastast Laupa 8–klassiline Kool, 1989. aastast Laupa 9–klassiline Kool ja praegu kannab kool nime Laupa Põhikool.
Allikas:https://www.laupapk.edu.ee/et/kooli-valjaanded

Want your school to be the top-listed School/college in Tallinn?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Videos (show all)

Location

Address


Kevade 8
Tallinn
Other Tallinn schools & colleges (show all)
Kaisukaru lastehoid Kaisukaru lastehoid
Ehitajate Tee 110
Tallinn, 12618

Planeerime avada hubase ja teistsuguse lastehoiu Mustamäel aastal 2021. Registeeri ja anna oma huvist teada juba täna. Kohtade arv on piiratud.

Kiirlugemine OÜ Kiirlugemine OÜ
Tammsaare Tee 47
Tallinn, 11316

Kiirlugemine.ee korraldab alates 2000. aastast kiirlugemise, mälutreeningu, keskendumise ja enesejuhtimise koolitusi. Avalikud ja ettevõttesisesed kursused

Eralasteaed  Garant Eralasteaed Garant
Vilmsi 59
Tallinn, 11915

Частный детский садик ГАРАНТ - прекрасное дошкольное учреждение, где Вашего ребенка ждет гармоничное развитие и индивидуальный подход.

Pirita Majandusgümnaasiumi raamatukogu Pirita Majandusgümnaasiumi raamatukogu
Metsavahi Tee 19
Tallinn

School library

Rein Ottosoni Purjespordikool Rein Ottosoni Purjespordikool
Pirita Tee 17
Tallinn, 11911

Tallinna Kalligraafia Kool Tallinna Kalligraafia Kool
Laboratooriumi 22
Tallinn, 10133

Каlligraafia kool täiskasvanutele ja lastele Школа каллиграфии для взрослых и детей

Linedis Autokool Linedis Autokool
A.weizenbergi 14
Tallinn, 10150

Автошкола «Linedis» была основана в 2006-м году.

JCI Tallinn BeWise JCI Tallinn BeWise
Ahtri 8
Tallinn, 10151

BeWise on koolitusprojekt, mis toob ülikoolidesse praktikutest külalislektoreid. https://youtu.be/oZrY9ZTEr0w ja http://bewise.jcitallinn.ee

Koolitusinfo.ee Koolitusinfo.ee
Ahtri 8
Tallinn, 10151

Koolitusinfo aitab Teil leida sobiva koolituse meie suuremahulisest koolituste andmebaasist ning koolitajate võrgustikust.

Erasmus+ üldhariduse infovärav Erasmus+ üldhariduse infovärav
Tõnismägi 11
Tallinn, 10119

Erasmus+ üldhariduse valdkonna infokanal. Huvitavad võimalused nii lasteaia- kui koolijuhtidele ja õpetajatele Euroopa-suunalise koostöö arendamiseks.

Ettevõtluskeskus Ettevõtluskeskus
Toompuiestee 30
Tallinn, 10149

Toetame ja inspireerime alustavaid ja tegutsevaid ettevõtjaid ettevõtte käivitamisel ja arendamisel läbi koolituste, ettevõtlusteenuste ja võrgustiku.

FC Tiigrid FC Tiigrid
Tallinn, 10414

Tere tulemast FC Tiigrid ametlikule Facebooki lehele!

About   Contact   Privacy   FAQ   Login C