Epp Adler

Epp Adler

Comments

Suurepärase energiaga inimene! Kõigest nädalaga pani maailma nägema hoopis teise pilguga. Innustas arenema, aga samas ikkagi endaks jääma.
Eile kohtusin Pühajärvel eriti ägeda grupiga. Põlva-, Võru- ja Valgamaa ettevõtjatega, et rääkida Ettevõtja Enesemeisterlikkusest ehk kuidas hoida oma jaksu.

Self-Mastery and Self-Mystery
guide, coach and facilitator. Making sense of you, others and life.

Operating as usual

12/05/2021

„Arvad, et oleksid rahulolevam kui sul oleks rohkem?
Äkki saaksid alustada rahulolemisega juba praegu?
Olla rahul kohe. Just nüüd. Sellega, mis sul juba on.“

See on mõte, mis on mind viimasel ajal palju aidanud. See toob kohe hetke tagasi, kui hakkan ära lendama meeleheitesse, ärevusse, muresse, tulevastesse kohustustesse, tegemata asjadesse.

Rahul olemine. Rahulolu. Rahu. Olemine. Võimsad sõnad, millega on tore mängida. Aga mäng ju ei toida!

Ja olgem ausad rahulolemine kõlab ka natuke laisalt, stagneeruvalt, spirituaalselt, idealistlikult. Tegelikult on meie ideaal ikka kiirus, ärevus ja hõivatus. Isegi kui need meile näiliselt ei meeldi. Aga kiire on äge, asine ja päris. Rahulolev on kuidagi naiivne, aeglane, laisk.

Nii jääbki rahulolu kuhugi hoomamatusse ja joogatundi.

Aga kas on mingi variant, et rahulolu siiski sobitub ambitsiooni, eesmärkide, tähtaegade ja püüdlustega?

Need sõnad justkui sisaldavad endas rahulolematuse eeldust. Vaja on pingutada, püüelda, sest ei piisa. Olemasolevast ei piisa. Normaalne ja hea oleks teistsugune ning teistmoodi. Ja kui see käes, siis ei rõõmusta ega ole rahul, vaid seame uued suuremad eesmärgid.

Ma arvan, et rahulolemine on oskus ja seisund, mis vajab treeningut. Joogafilosoofias on selleks lausa ilus oma sõna – Samtosha. See ei ole asi, mida oodata või mis lihtsalt juhtub kui õige hetk on käes ja kõik on õigesti.

Rahul olemist saab teha. Ja see on väga vajalik tegu, sest ainult tänu rahulolemise oskusele on võimalik näha olemasolevat, tehtut, unistusi, ressursse, isegi kui olukord on päriselt keeruline.

Tänu sellele oskusele on võimalik teha pause, tähistada, tunda rõõmu, mõelda. Ja seda kõike teadlikult ja koguaeg. Sest isegi kui midagi on puudu ja saaks paremini, siis midagi on juba olemas ja midagi on juba hästi. Ja kui seda näha, siis saavad ka ambitsioon, tähtajad ja eesmärgid täitsa uue tähenduse.

Mõtteka tähenduse. Sest VEEL POLE asemel JUBA ON.

Vaata kohe praegu enda ümber ja näe kõike, mis ON ja luba endal teha RAHULOLEMIST.

„Arvad, et oleksid rahulolevam kui sul oleks rohkem?
Äkki saaksid alustada rahulolemisega juba praegu?
Olla rahul kohe. Just nüüd. Sellega, mis sul juba on.“

See on mõte, mis on mind viimasel ajal palju aidanud. See toob kohe hetke tagasi, kui hakkan ära lendama meeleheitesse, ärevusse, muresse, tulevastesse kohustustesse, tegemata asjadesse.

Rahul olemine. Rahulolu. Rahu. Olemine. Võimsad sõnad, millega on tore mängida. Aga mäng ju ei toida!

Ja olgem ausad rahulolemine kõlab ka natuke laisalt, stagneeruvalt, spirituaalselt, idealistlikult. Tegelikult on meie ideaal ikka kiirus, ärevus ja hõivatus. Isegi kui need meile näiliselt ei meeldi. Aga kiire on äge, asine ja päris. Rahulolev on kuidagi naiivne, aeglane, laisk.

Nii jääbki rahulolu kuhugi hoomamatusse ja joogatundi.

Aga kas on mingi variant, et rahulolu siiski sobitub ambitsiooni, eesmärkide, tähtaegade ja püüdlustega?

Need sõnad justkui sisaldavad endas rahulolematuse eeldust. Vaja on pingutada, püüelda, sest ei piisa. Olemasolevast ei piisa. Normaalne ja hea oleks teistsugune ning teistmoodi. Ja kui see käes, siis ei rõõmusta ega ole rahul, vaid seame uued suuremad eesmärgid.

Ma arvan, et rahulolemine on oskus ja seisund, mis vajab treeningut. Joogafilosoofias on selleks lausa ilus oma sõna – Samtosha. See ei ole asi, mida oodata või mis lihtsalt juhtub kui õige hetk on käes ja kõik on õigesti.

Rahul olemist saab teha. Ja see on väga vajalik tegu, sest ainult tänu rahulolemise oskusele on võimalik näha olemasolevat, tehtut, unistusi, ressursse, isegi kui olukord on päriselt keeruline.

Tänu sellele oskusele on võimalik teha pause, tähistada, tunda rõõmu, mõelda. Ja seda kõike teadlikult ja koguaeg. Sest isegi kui midagi on puudu ja saaks paremini, siis midagi on juba olemas ja midagi on juba hästi. Ja kui seda näha, siis saavad ka ambitsioon, tähtajad ja eesmärgid täitsa uue tähenduse.

Mõtteka tähenduse. Sest VEEL POLE asemel JUBA ON.

Vaata kohe praegu enda ümber ja näe kõike, mis ON ja luba endal teha RAHULOLEMIST.

Webinari sari "Kuidas mõista, toetada ja taluda Endaks saamise teekonda?" 12/05/2021

Webinari sari "Kuidas mõista, toetada ja taluda Endaks saamise teekonda?"

Homme jätkub Endaks saajate sari juba aprillis alanud teemaga "Omanäoline töö ja karjäär". Webinar toimbu kell 16.00.

Seekord lähenen teemale isiklikumalt ehk kuidas näha ja ehitada oma tööd endast lähtuvalt.

Kui kõrgele oma ootused panna? Kui ummik on ummik? Kuidas leida oma "tee" ja "panus? Kui hobi peab töö olema? Mis on üldse töö endaks saamise teekonnal? Kuidas tunda oma motivatsiooni? Mida teha kui oledki pulga ülemisele astmele jõudnud?

Need ja paljud teised võimalikud ja võimatud mõtted, küsimused ning kogemused juhivad ja innustavad mind seekordsel webinaril.

Osalemise info leiad linki vajutades.

Webinari sari "Kuidas mõista, toetada ja taluda Endaks saamise teekonda?" Me saame endaks terve elu. Pidevalt kaotame , unustame või avastame midagi. Vahel tunneme, et saame aru, kes me oleme. See on üks nähtamatu, salapärane, sageli arusaamatu ja olemuslikult üksik teekond, mida tuleb lihtsalt käia, kui sinna on kutsutud. Sarjas jagan kogemusi, mõtteid ja küsimus...

Webinar "Kuidas mõelda tööst kui otsid, igatsed või olukord muutub?" 28/04/2021

Webinar "Kuidas mõelda tööst kui otsid, igatsed või olukord muutub?"

Juba homme tasuta webinar "Kuidas mõelda tööst?".
Pane end kirja.

Webinar "Kuidas mõelda tööst kui otsid, igatsed või olukord muutub?" Töötajad otsivad head tööd. Tööandjad otsivad häid töötajaid. Mida see hea tähendab? Mida ja kuidas valida kui oled uue valiku ees, kui vana enam ei rahulda või mõistad, et olukord on muutunud?

27/04/2021

„Ei saa olla, et mitte miski pole võimalik.“

Oled sa eales olnud olukorras, kus ongi sein ees. Mitte miski pole võimalik. Mitte midagi ei tea. Mitte miski ei tööta. Midagi ei oska. Keegi ei mõista.

Mina olen ja palju. Tänaseks olen avastanud, et vaja on treenida mõtlemist

„Midagi või kuidagi on alati võimalik!“.

Ja siis imekombel midagi ongi. Vahel on vaja lihtsalt rahulikult oodata, mitte sahmida kasutult ja kõike ning kõiki ärevile ajavalt, et end sügavamasse auku kaevata. Tuleb teha, mida saab ja siis rahulikult võtta üks soe jook või teha üks jalutus lähima tulbi juurde.

Mõned aastad tagasi olin jälle seisus, kus kurnatusest hakkas silmanägemine hägustuma. Teadmine puhkuse vajadusest oli, aga kalender näitas muud. Olin oma aja ära lubanud paljudele ja pühendunult. Ja nii ma allusin kalendrile ja närbusin. Kuni ühel hetkel tuli mõte –

„Ei saa olla, et ma pean pausi saamiseks ära surema“.

See ei tundunud loogiline. Varasemas elus oli mu päästjaks alati ka haigus, mis töötas hästi õpilase või töötajana, aga ettevõtjana see strateegia ei aita. Enamasti pole haigus piisavalt tõsine, et üldse midagi teha ei saaks.

Nii ma otsustasin hakata avastama elamise võimalikkust elades.
Alustuseks tuli hakata igat olemasolevat lubaduse-vaba hetke kasutama päriselt puhkamiseks. Seejärel oli siiski vaja radikaalselt paus võtta, sh mõnda inimest alt vedades. Aga kaalul oli minu elu. Ja sellele pausile järgnes juba paremate süsteemide ehitamine, vähemate lubaduste andmine, tark taandumine, paremate valikute tegemine ja vähem tubliks aga nutikamaks saamine.

Ehk siis enesemeisterlikkuse arendamine, eesmärgiga elada elades. On selgunud, et see ongi võimalik, aga vajab pidevat tööd ja hoolt ning tahet elada.

Vaja on selgemaid sihte, oma tegemise ja valikute mõtestamist, paremaid süsteeme, väga palju rohkem armastamist ja hoolimist, rohkem konkreetsust ja võibolla isegi nahaalsust ning palju paremat probleemi määratlemise oskust.
Kõige lahendamine on alati tulemuslikum, kui sa lahendad õiget asja ja saad aru, mida sa üldse lahendad.

Elu on näidanud, et kui midagi teha ei oska, siis väga sageli on parim lahendus mitte midagi tegemine ja rahulikuks jäämine. Diivanil istumine või kena jalutus võivad lahendada uskumatult palju. Paljud teemad lahenevadki ise või siis selguvad need, millega on päriselt vaja tegeleda. Õiged asjad saavad tehtud ja tulp sai ka linnulaulus nähtud.

Midagi on alati võimalik!

„Ei saa olla, et mitte miski pole võimalik.“

Oled sa eales olnud olukorras, kus ongi sein ees. Mitte miski pole võimalik. Mitte midagi ei tea. Mitte miski ei tööta. Midagi ei oska. Keegi ei mõista.

Mina olen ja palju. Tänaseks olen avastanud, et vaja on treenida mõtlemist

„Midagi või kuidagi on alati võimalik!“.

Ja siis imekombel midagi ongi. Vahel on vaja lihtsalt rahulikult oodata, mitte sahmida kasutult ja kõike ning kõiki ärevile ajavalt, et end sügavamasse auku kaevata. Tuleb teha, mida saab ja siis rahulikult võtta üks soe jook või teha üks jalutus lähima tulbi juurde.

Mõned aastad tagasi olin jälle seisus, kus kurnatusest hakkas silmanägemine hägustuma. Teadmine puhkuse vajadusest oli, aga kalender näitas muud. Olin oma aja ära lubanud paljudele ja pühendunult. Ja nii ma allusin kalendrile ja närbusin. Kuni ühel hetkel tuli mõte –

„Ei saa olla, et ma pean pausi saamiseks ära surema“.

See ei tundunud loogiline. Varasemas elus oli mu päästjaks alati ka haigus, mis töötas hästi õpilase või töötajana, aga ettevõtjana see strateegia ei aita. Enamasti pole haigus piisavalt tõsine, et üldse midagi teha ei saaks.

Nii ma otsustasin hakata avastama elamise võimalikkust elades.
Alustuseks tuli hakata igat olemasolevat lubaduse-vaba hetke kasutama päriselt puhkamiseks. Seejärel oli siiski vaja radikaalselt paus võtta, sh mõnda inimest alt vedades. Aga kaalul oli minu elu. Ja sellele pausile järgnes juba paremate süsteemide ehitamine, vähemate lubaduste andmine, tark taandumine, paremate valikute tegemine ja vähem tubliks aga nutikamaks saamine.

Ehk siis enesemeisterlikkuse arendamine, eesmärgiga elada elades. On selgunud, et see ongi võimalik, aga vajab pidevat tööd ja hoolt ning tahet elada.

Vaja on selgemaid sihte, oma tegemise ja valikute mõtestamist, paremaid süsteeme, väga palju rohkem armastamist ja hoolimist, rohkem konkreetsust ja võibolla isegi nahaalsust ning palju paremat probleemi määratlemise oskust.
Kõige lahendamine on alati tulemuslikum, kui sa lahendad õiget asja ja saad aru, mida sa üldse lahendad.

Elu on näidanud, et kui midagi teha ei oska, siis väga sageli on parim lahendus mitte midagi tegemine ja rahulikuks jäämine. Diivanil istumine või kena jalutus võivad lahendada uskumatult palju. Paljud teemad lahenevadki ise või siis selguvad need, millega on päriselt vaja tegeleda. Õiged asjad saavad tehtud ja tulp sai ka linnulaulus nähtud.

Midagi on alati võimalik!

Webinar "Kuidas mõelda tööst kui otsid, igatsed või olukord muutub?" 26/04/2021

Webinar "Kuidas mõelda tööst kui otsid, igatsed või olukord muutub?"

Kõik muutub. Tahaks midagi uut. Milleks ma üldse kõlban...
Teen sel nädalal tasuta webinari Tööst ja kuidas temast mõelda. Toon välja 7 tööelu väljakutset, millega me kõik peame tegelema, et saaksime püsida värske ja panustavana.
Loe lähemalt ja pane end kirja.

Webinar "Kuidas mõelda tööst kui otsid, igatsed või olukord muutub?" Töötajad otsivad head tööd. Tööandjad otsivad häid töötajaid. Mida see hea tähendab? Mida ja kuidas valida kui oled uue valiku ees, kui vana enam ei rahulda või mõistad, et olukord on muutunud?

21/04/2021

See tore pilt ütleb seda kõike küll lapsevanematele, kuid see loend on oluline palju laiemalt. See on kui tõeline enesemeisterlikkuse loetelu. Esiteks on vaja märgata, et ma neid ise teen. Ja seejärel võiks ka teised näha, et su elu on nii mitmekesine.
Kõigi nende nägemine on oluline kõigis lähi- ja sõprussuhetes, juhi puhul, alluva puhul, õpetajal on vaja olla nähtud nii.
Nii saab võita ja olla hoitud inimene, kes lihtsalt täidab palju rolle.

😊

20/04/2021

„Võidavad need, kes oskavad olla aegluses.“

Aeglus on põnev teema. Eriti üha kiirenevas maailmas.

Kas aeglusest on üldse enam paslik või mõttekas rääkida?

Kõigil on ju kiire. Nii lihtsalt on. Ma isegi ei küsi. Ma eeldan ja tahan, et sul oleks kiire ja et mul oleks õigus! Inimestele ei meeldi, kui sa ütled, et ei ole kiire või et aega on või kui sa ei närvitse. See ajab väga närvi kui sa pole närvis. Järelikult tuim või pole lihtsalt midagi teha.

Aga mis see aeglus on?

Kas aeglus on kiiruse vastand?

Või on võimalik, et nad saavad olla ka samaaegselt ja üksteise sees?

Kas kiirus ja aeglus on üldse ajalised nähtused või on need hoopis meeleseisundid ja mõtteharjumus?

Mis on aegluses kiire olemine?
Aega on, tähtaega pole, jõudma ei pea, aga sina oled peast ja kehast kiiruses. Muudkui kimad, ärritud, toimetad. Nagu vurr. Vurril ka ei ole kuhugi vaja minna. Ta püüab võimalikult kaua vurris olla. Ja hoo raugedes on kurb ja vajub norgu ning ootab, et keegi hoogu annaks. See ongi vurri elu ja rõõm. Aga inimene pole vurr.

Mis on kiiruses aegluses olemine?
Sul on palju teha ja sul on kiire, aga oled ikkagi aegluses. Sul on ülevaade, mida on vaja teha ja kuhu jõuda. Sa lihtsalt teed. Targalt, optimeeritult, piisavalt hästi, mitte perfektselt. Tead, et aega on täpselt nii palju kui on. Tead, et kiirustamine kiirendab ja vähendab aega. Ja aeglemine rahustab aja, isegi kui tähtaeg on lähedal ja teha on veel palju. Tead, et närvi minemine tapab tervist nii lühi- kui pikaajaliselt ja et antud hetkel see sind ei aita.

Ja nii püsid sa kindlalt ohjad käes sel galopeerival hobusel, mitte ei hüppa maha ja ei hakka hobuse kõrval kaasa kimama. Hobusega sa sammus ei püsi, sest sa pole hobune. Lõpuks langeksid lihtsalt kurnatult maha. Lõpptulemus –hobune läinud ja jaks läinud.

Mulle tundub, et aegluses olemine, selle loomine ja hoidmine on üha olulisem oskus. See on oskus, mis on treenitav. Sageli piisab kui ütled endale „Rahu. Aega on. Kõik on hästi.“ Ja siis teed, mida teha saad. Ja nii võib juhtuda, et lisaks tehtud asjadele, jääb alles ka tervis ja märkad, et puu all õitseb üks imeilus ülane.

Märka aeglust igas hetkes. Võib juhtuda, et nii leiadki aega.

„Võidavad need, kes oskavad olla aegluses.“

Aeglus on põnev teema. Eriti üha kiirenevas maailmas.

Kas aeglusest on üldse enam paslik või mõttekas rääkida?

Kõigil on ju kiire. Nii lihtsalt on. Ma isegi ei küsi. Ma eeldan ja tahan, et sul oleks kiire ja et mul oleks õigus! Inimestele ei meeldi, kui sa ütled, et ei ole kiire või et aega on või kui sa ei närvitse. See ajab väga närvi kui sa pole närvis. Järelikult tuim või pole lihtsalt midagi teha.

Aga mis see aeglus on?

Kas aeglus on kiiruse vastand?

Või on võimalik, et nad saavad olla ka samaaegselt ja üksteise sees?

Kas kiirus ja aeglus on üldse ajalised nähtused või on need hoopis meeleseisundid ja mõtteharjumus?

Mis on aegluses kiire olemine?
Aega on, tähtaega pole, jõudma ei pea, aga sina oled peast ja kehast kiiruses. Muudkui kimad, ärritud, toimetad. Nagu vurr. Vurril ka ei ole kuhugi vaja minna. Ta püüab võimalikult kaua vurris olla. Ja hoo raugedes on kurb ja vajub norgu ning ootab, et keegi hoogu annaks. See ongi vurri elu ja rõõm. Aga inimene pole vurr.

Mis on kiiruses aegluses olemine?
Sul on palju teha ja sul on kiire, aga oled ikkagi aegluses. Sul on ülevaade, mida on vaja teha ja kuhu jõuda. Sa lihtsalt teed. Targalt, optimeeritult, piisavalt hästi, mitte perfektselt. Tead, et aega on täpselt nii palju kui on. Tead, et kiirustamine kiirendab ja vähendab aega. Ja aeglemine rahustab aja, isegi kui tähtaeg on lähedal ja teha on veel palju. Tead, et närvi minemine tapab tervist nii lühi- kui pikaajaliselt ja et antud hetkel see sind ei aita.

Ja nii püsid sa kindlalt ohjad käes sel galopeerival hobusel, mitte ei hüppa maha ja ei hakka hobuse kõrval kaasa kimama. Hobusega sa sammus ei püsi, sest sa pole hobune. Lõpuks langeksid lihtsalt kurnatult maha. Lõpptulemus –hobune läinud ja jaks läinud.

Mulle tundub, et aegluses olemine, selle loomine ja hoidmine on üha olulisem oskus. See on oskus, mis on treenitav. Sageli piisab kui ütled endale „Rahu. Aega on. Kõik on hästi.“ Ja siis teed, mida teha saad. Ja nii võib juhtuda, et lisaks tehtud asjadele, jääb alles ka tervis ja märkad, et puu all õitseb üks imeilus ülane.

Märka aeglust igas hetkes. Võib juhtuda, et nii leiadki aega.

Webinari sari õppimise loojatele "Õppimine, õppija ja õpetaja" 14/04/2021

Webinari sari õppimise loojatele "Õppimine, õppija ja õpetaja"

Juba homme kell 11.00 toimub webinar õppimise loojatele "Õppimise tulemus - kuidas see välja paistab ja kui oluline see on".
Tule kuulama!

Webinari sari õppimise loojatele "Õppimine, õppija ja õpetaja" Õppimine on üks keeruline väliselt mõjutatud sisemine protsess. Ja ilma selleta me ei saa. Ja kui saame, siis see on ohtlik. Samuti nagu õppimine on ohtlik ja ebamugav. Kuidas mõista õppimist, õppijat ja õpetajat, et toimuks õppimise võimaldamine, mitte võimutsemine või lausa pärssimin...

13/04/2021

"Ei ole isekas elada nii nagu sa tahad. Isekas on sundida teisi elama nii, nagu sa tahaksid, et nad elaksid."

Kas pole õige mõte? Ma arvan, et väga õige, aga sugugi mitte lihtne ja ühene.

See mõte ütleb selgelt, et igaühel on võimalus ja õigus valida oma elu. Sageli elame arvamusega, et nii ongi ja on alati nii olnud. Ehk me unustame, et see pole kunagi olnud nii palju nii nagu praegu. Ja tegelikult ka praegu on see päris piiratud. Vähemalt siis, kui sa ei vasta “normile” ja eelkõige kui sa keeldud olemast piisavalt peidus, et teistel poleks ebamugav või kui sa võitled õiguse eest olla enda moodi.

See õigus ja vabadus oma elu valida kõlab loomulikuna.

Tegelikkuses on see suur väljakutse väga paljudele. Lihtsam on kui keegi teine otsustab ja mina allun või arvan ja kobisen.

Samuti võib selles vabaduses ja õiguses unustada kui seotud me omavahel oleme. Kuidas me üksteist koguaeg vajame ja üksteist mõjutame. Kuidas me üksteisest sõltume igal sammul.

Kuulen kuidas nüüd paljud hüüavad “Mina mitte!”. Ometi kasutab ta kellegi tehtud teid, tarbib kusagilt tulevat vett ja elektrit, mis liigub päkapikkude tehtud juhtmeid mööda, kannab kellegi tehtud rõivaid, sööb kellegi kasvatatud toitu, ootab kellegi näpuvajutust, et palk saabuks õigel ajal ja teab, milline oleks ainuõige seadus. Ja kui kõik see kuidagi on erineb ootusest, siis rakendab oma õigust õiguse taganõudmiseks. Ikka et oma elu saaks olla autopiloodis “iseseisvalt ja sõltumatult” toimiv.

Ja siis on väljakutse juhtida neist inimestest koosnevat kooslust. Olgu see siis kodus, majas, tööl, ühingus või riigis. Üks tahab, et tema eest otsustataks, teine teab kuidas õige on, kolmas nõuab luksuslikku menüüd ja õigust valida, milles ta osaleb ja milles mitte, neljas küsib iga otsuse tõestuseks garantiid, viies… No ja eks sa siis rahulda neid kõiki ja äkki mingil hetkel ka ennast.

Ja lõpuks püüame me kõik, igaüks omal moel, elus olla ja äkki mõnel hetkel ka õnnelikud olla.

Ja siin avaldubki väljakutse igale üksikisikule. Enesemeisterlikkuse väljakutse. Kuidas olla eluga ühenduses nii palju, et suudaks õnne näha ka täieliku muutuse ja ohu perioodidel? Kuidas olla ise ja elada oma elu? Kuidas lubada seda ka teistel teha? Kuidas mitte panustada niigi suurde ärevusse? Kuidas jääda inimeseks ja elu hoidvaks ühiskonna liikmeks? Isegi kui on raske. Sest raske on nagunii. Vahel on vaja meeldetuletada, et eelmine raskus elati ka üle ja kunagi ja kusagil oli veelgi suurem raskus kui mul praegu. Ja nii ongi elu üksi ja koos endiselt võimalik. Ja võibolla lausa mitmekesine koosolemine. Aga selleks on vaja, et kõik näeksid oma osa ehk taanduksid aegajalt sutsu enda õigusest. Aga seda peavad sutsu tegema kõik.

Milline on sinu õnne loome, märkamise ja kogemise võime? Või oled takerdunud murekardinasse? Julge sellesse auk rebida, siis näed kaugemale ja saad aru, et elu ei olegi ainult see murekardinapuserik. Isegi kui puserikus olles nii paistab.

"Ei ole isekas elada nii nagu sa tahad. Isekas on sundida teisi elama nii, nagu sa tahaksid, et nad elaksid."

Kas pole õige mõte? Ma arvan, et väga õige, aga sugugi mitte lihtne ja ühene.

See mõte ütleb selgelt, et igaühel on võimalus ja õigus valida oma elu. Sageli elame arvamusega, et nii ongi ja on alati nii olnud. Ehk me unustame, et see pole kunagi olnud nii palju nii nagu praegu. Ja tegelikult ka praegu on see päris piiratud. Vähemalt siis, kui sa ei vasta “normile” ja eelkõige kui sa keeldud olemast piisavalt peidus, et teistel poleks ebamugav või kui sa võitled õiguse eest olla enda moodi.

See õigus ja vabadus oma elu valida kõlab loomulikuna.

Tegelikkuses on see suur väljakutse väga paljudele. Lihtsam on kui keegi teine otsustab ja mina allun või arvan ja kobisen.

Samuti võib selles vabaduses ja õiguses unustada kui seotud me omavahel oleme. Kuidas me üksteist koguaeg vajame ja üksteist mõjutame. Kuidas me üksteisest sõltume igal sammul.

Kuulen kuidas nüüd paljud hüüavad “Mina mitte!”. Ometi kasutab ta kellegi tehtud teid, tarbib kusagilt tulevat vett ja elektrit, mis liigub päkapikkude tehtud juhtmeid mööda, kannab kellegi tehtud rõivaid, sööb kellegi kasvatatud toitu, ootab kellegi näpuvajutust, et palk saabuks õigel ajal ja teab, milline oleks ainuõige seadus. Ja kui kõik see kuidagi on erineb ootusest, siis rakendab oma õigust õiguse taganõudmiseks. Ikka et oma elu saaks olla autopiloodis “iseseisvalt ja sõltumatult” toimiv.

Ja siis on väljakutse juhtida neist inimestest koosnevat kooslust. Olgu see siis kodus, majas, tööl, ühingus või riigis. Üks tahab, et tema eest otsustataks, teine teab kuidas õige on, kolmas nõuab luksuslikku menüüd ja õigust valida, milles ta osaleb ja milles mitte, neljas küsib iga otsuse tõestuseks garantiid, viies… No ja eks sa siis rahulda neid kõiki ja äkki mingil hetkel ka ennast.

Ja lõpuks püüame me kõik, igaüks omal moel, elus olla ja äkki mõnel hetkel ka õnnelikud olla.

Ja siin avaldubki väljakutse igale üksikisikule. Enesemeisterlikkuse väljakutse. Kuidas olla eluga ühenduses nii palju, et suudaks õnne näha ka täieliku muutuse ja ohu perioodidel? Kuidas olla ise ja elada oma elu? Kuidas lubada seda ka teistel teha? Kuidas mitte panustada niigi suurde ärevusse? Kuidas jääda inimeseks ja elu hoidvaks ühiskonna liikmeks? Isegi kui on raske. Sest raske on nagunii. Vahel on vaja meeldetuletada, et eelmine raskus elati ka üle ja kunagi ja kusagil oli veelgi suurem raskus kui mul praegu. Ja nii ongi elu üksi ja koos endiselt võimalik. Ja võibolla lausa mitmekesine koosolemine. Aga selleks on vaja, et kõik näeksid oma osa ehk taanduksid aegajalt sutsu enda õigusest. Aga seda peavad sutsu tegema kõik.

Milline on sinu õnne loome, märkamise ja kogemise võime? Või oled takerdunud murekardinasse? Julge sellesse auk rebida, siis näed kaugemale ja saad aru, et elu ei olegi ainult see murekardinapuserik. Isegi kui puserikus olles nii paistab.

Videos (show all)

Notice and appreciate life around and in you! #life #lifemoments
You have wings! Even if somebody convinced you that you don't. #selfworth #selfmastery #eneseareng #enesemeisterlikkus
Aga kuidas leida see ausus? Ega see tegelikult lihtne ole. Eriti kui oled kaua kultuurkihi all olnud. Eheduse leiad kui ...
... and sometimes you just search from the wrong alphabet. The languages of the world offer a lot of letters that might ...
Most of the time its easier to point fingers and blame somebody. But much more rewarding and empowering is just do it yo...
Want
That's the beginning.
Just
Taking care
Just stop
You know
Life is really simple

Location

Category

Address


Tallinn
10125
Other Personal Coaching in Tallinn (show all)
Coach Teily Allas Coach Teily Allas
Endla 15
Tallinn, 10122

Coaching on tõhus meetod ja tulemused on garanteeritud kui inimene on valmis pühenduma ja tegema vajalikke muudatusi. Iga inimene on oma õnne sepp ja coaching on suurepärane töörist oma ellu soovitu toomiseks.

Prana Fit Mindset Prana Fit Mindset
Kadaka Pst
Tallinn, 12618

Keha ja vaimu harmoonia: personaaltreeningud, toitumisnõustamine ja life-coachimine.

Chanet Coaching - Tegutse teadlikult ja tulemuslikult Chanet Coaching - Tegutse teadlikult ja tulemuslikult
Tallinn

Coachid on inimesed, kes pakuvad juhatust, toetust, et aidata sul teha otsuseid, jõuda selguseni ning toetada nii isiklike kui ettevõtte eesmärkide saavutamisel.

Egert Põldma Egert Põldma
Värvi 5
Tallinn, 10621

Olen endine profigolfar ja pakun lähimängu, psühholoogia ja strateegia treeninguid enda nimelises golfistuudios.

Ela Ise Ela Ise
Toompuiestee 21
Tallinn

Tervendav Meedium Tervendav Meedium
C.R.Jakobsoni 14
Tallinn

Interdimensionaalse tervendajana taastan ma inimkehastusi, loodust, loomi, Planeeti, universumeid ja Galaktikat nende algse terve mustriga. ~ Magissa

Musamentor Musamentor
Türi 6,
Tallinn, 11313

Klaveri ja laulmise personaalsed õpetused täiskasvanutele olenemata andest. Loovkogemuslikud muusika töötoad gruppidele,kontserdid. www.merikemusic.ee

Nadia Brügel Studio "Evolution of the Soul" Nadia Brügel Studio "Evolution of the Soul"
Tallinn

Consultations. Angel card readings. Soul Portraits. Psychological transformation game.

Ta**ra Estonia Ta**ra Estonia
Niine 6a
Tallinn, 10414

Ta**ra Teraapia Ta**ra, meditatsiooni ja tantramassaaži õpetamine Ta***ic Healing The teaching of Ta**ra, Meditation & Ta**ra massage

Wellness Estonia Fitness Wellness Estonia Fitness
Padriku Tee
Tallinn, 74001

Personal Trainer, Wellness/Diet Schedule, Functional Training, Cardio Fitness (+372) 56 887 470 [email protected]

Mantra & Mandala Mantra & Mandala
Põdrakanepi 16-1
Tallinn, 11913

Spiritual and psychological counselling. Publishing. Essential oils. Marketing services.

Personaaltreener Triin Parro Personaaltreener Triin Parro
Liivalaia
Tallinn

Minu "maja" on minu keha! Hoolides iseendast, armastades iseennast, saan armastada ka teisi! Ainult mina ise saan luua selle, mis mind õnnelikuks teeb.