07/08/2017
Surnumere käsikirjad - Eesti Entsüklopeedia
Põnevat ka ajaloost.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/surnumere_k%C3%A4sikirjad1
entsyklopeedia.ee
Surnumere käsikirjad, 1947. aastast 1960. aastate keskpaigani Surnumere läänekalda ja Juuda kõrbe koobastest ning varemeist (Qumrān, Masada jmt) leitud mitmesuguse päritoluga (4. sajand eKr – 135 pKr) heebrea-, aramea-, nabatea-, kreeka- ja ladinakeelsed tekstid. Kirjutusmaterjaliks on olnud nahk, p...
04/08/2017
Neitsitorn Bakuus - Eesti Entsüklopeedia
Ka Bakuus on oma Neitsitorn.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/neitsitorn_bakuus1
entsyklopeedia.ee
Neitsitorn Bakuus (aserbaidžaani Giz Galasi), linna vanimaid ehitisi ja peamisi sümboleid. Asub Bakuu vanalinna kagumüüri lähedal Bakuu kaldapealse (Bulvar) ääres. Kaldapealsele kõrgendikule ehitatud kohalikust lubjakivist torni kõrgus on 28 meetrit, läbimõõt jalamil 16,5 m, seina paksus jalamil 5 m...
02/08/2017
Eesti näitlejad - Eesti Entsüklopeedia
Eesti Teatriliit teeb väga tubli tööd selleks, et kõik meie teatriinimesed saaks entsüklopeediasse. Siit leiab näitlejad.
http://entsyklopeedia.ee/kategooria/eesti_n%C3%A4itlejad
entsyklopeedia.ee
31/07/2017
Bakuu kristallpalee - Eesti Entsüklopeedia
Ehitis mis igati õigustab oma nime.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/bakuu_kristallpalee1
entsyklopeedia.ee
Bakuu kristallpalee (aserbaidžaani Bakı Kristal Zalı), spordi- ja kultuurihoone, mille peamine otstarve on rahvusvaheliste suurürituste korraldamine. Asub Aserbaidžaanis Bakuu kaldapealse lõunaosas lipuväljakul. Palee mahutab 25 000 pealtvaatajat. Kompleksi kuulub ka meediakeskus 1500 inimesele.
29/07/2017
Luua Metsanduskool - Eesti Entsüklopeedia
Alati võib ka metsandukooli minna.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/luua_metsanduskool
entsyklopeedia.ee
Luua Metsanduskool, metsandus- ja aiandusalane kutsehariduskool, asub Jõgevamaal Palamuse vallas; asutatud 1948. Koolis saab õppida põhikoolijärgselt metsamajanduse ja maastikuehituse erialal, keskkoolijärgselt metsanduse, maastikuehituse, metsamasinate juhtimise ja loodusturismi korralduse erialal....
28/07/2017
Võrtsjärv - Eesti Entsüklopeedia
Vanasti oli Virtsjärv.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/v%C3%B5rtsj%C3%A4rv1
entsyklopeedia.ee
Võrtsjärv, vananenud nimi Virtsjärv, Eesti suurim sisejärv; keskmine pindala 270 km2, pikkus umbes 35 ja laius põhjaosas 15 km, keskmine sügavus 2,8 ja suurim sügavus 6,0 m. Võrtsjärve valgala koos järvega on 3374 km2 ja ilma järveta 3104 km2. Järve keskmine veetase on 33,63 m ja veemaht keskmise ve...
26/07/2017
mugaam - Eesti Entsüklopeedia
Eriline muusika.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/mugaam1
entsyklopeedia.ee
1. aserbaidžaani muusika helilaad. Mugaame on üle 70. Neil on kindlakujulised meloodiakäigud ja kadentsid; nad koosnevad erisuurustest ebaühtlaselt tempereeritud sekundintervallidest ega piirdu oktaviulatusega; naaberoktavite samu astmeid võivad esindada eri helid.
24/07/2017
Peipsi - Eesti Entsüklopeedia
Kõigile kes on Peipsi ääres.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/peipsi3
entsyklopeedia.ee
Peipsi, Peipsi-Pihkva järv, järv Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas Peipsi nõos Eesti ja Venemaa piiril, suuruselt (3555 km2) Euroopas 4. ja maailmas 53. kohal. Põhja–lõuna-sihiline, liigestub Suurjärveks (põhjas) ja Pihkva järveks (lõunas) ning neid ühendavaks Lämmijärveks. Rannajoon enamasti sirge, li...
21/07/2017
Diri Baba mausoleum - Eesti Entsüklopeedia
Diri Baba mausoleum.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/diri_baba_mausoleum1
entsyklopeedia.ee
Diri Baba mausoleum (aserbaidžaani Diri Baba məqbərəsi), 15. sajandist pärit pühamu, asub Qobustani linnas (aastani 2008 Mərəzə) Şamaxi rajoonis Bakuust umbes 100 kilomeetri kaugusel.
19/07/2017
aatom - Eesti Entsüklopeedia
Meenutame natuke ka keskkooli :)
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aatom3
entsyklopeedia.ee
aatom, keemilise elemendi väikseim osake, mis koosneb positiivse laenguga aatomituumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Neutraalse aatomi elektronide arv võrdub tuuma prootonite arvuga; seda arvu nimetatakse laenguarvuks. Kui aatom kaotab elektrone või saab neid juurde, muutub ta iooniks. Aato...
15/07/2017
Novruz bayramı - Eesti Entsüklopeedia
Püha mis on kantud UNESCO inimekonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimistusse.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/novruz1
entsyklopeedia.ee
Novruz, kevadpüha, uue aasta algus päikesekalendri järgi iraani ja turgi rahvastel. Tänapäeval tähistatakse Novruzi 21. märtsil. 2009 kanti Novruz
13/07/2017
prügila - Eesti Entsüklopeedia
Mida tehakse meie pürgiga? Muidugi viiakse prügilasse. Aga mida seal sellega tehakse?
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/pr%C3%BCgila1
entsyklopeedia.ee
keskkonna- ja terviseohutuks maapealseks või maa-aluseks ladestamiseks tehtud rajatis. Tavaprügilasse viiakse olmeprügi ja läbisegi mitut liiki jäätmeid.
11/07/2017
kakao - Eesti Entsüklopeedia
"Pärast kakaopuu viljade koristamist kääritatakse kakaoseemneid (nn kakaoube) lahtistes kuhilates või puitkastides 2–7 päeva temperatuuril 40–50°C."
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kakao2
entsyklopeedia.ee
kakaoseemneid (nn kakaoube) lahtistes kuhilates või puitkastides 2–7 päeva temperatuuril 40–50°C. Pärast seda neid pestakse ja kuivatatakse päikese käes või tehissoojuses (kuni 75°C). Töötlemise käigus väheneb kakaoubades
09/07/2017
Şəki khaanipalee ja karavanseraid - Eesti Entsüklopeedia
Selles palees on võimalik alles tajuda khaani kunagist tõelist võimu.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/%C5%A1eki_khaanide_loss1
entsyklopeedia.ee
koosseisu (moodustatud 1958). Peale nende asub kaitsealal veel osaliselt säilinud linnusemüür, elumaju, töökodasid, mitu mošeed, minaretid ja saunad ning
07/07/2017
Eesti niidutaimkond - Eesti Entsüklopeedia
Kõik õitseb :)
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_niidutaimkond
entsyklopeedia.ee
Niitude (rohumaade) ehk niidutaimkatte all mõistetakse puudeta või väheste puudega ala, mille taimkate koosneb valdavalt mitmeaastastest rohtsetest parasniiskete kasvukohtade taimedest ja kus on kujunenud rohukamar. Niidutaimestiku moodustavad erineva päritoluga liigid: selles on nii tüüpilisi metsa...
07/07/2017
aserbaidžaani köök - Eesti Entsüklopeedia
Pole leidnud kuskil paremat lambaliha kui Aserbaidžaanis.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aserbaid%C5%BEaani_k%C3%B6%C3%B6k2
entsyklopeedia.ee
Aserbaidžaani rahvusköök on iidne ja mitmekesine, teada on enam kui 2000 just sellele rahvale iseloomulikku rooga. Aserbaidžaani rahvusköök ei ole ainult roogad ja nende valmistamise tehnoloogia, see on samuti rahva materiaalse kultuuri tähtis osa. Ta ühendab endas kultuuri, ajaloo, filosoofiat, lau...
05/07/2017
Karksi ordulinnus - Eesti Entsüklopeedia
Tunne kodumaa ajalugu :)
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/karksi_ordulinnus
entsyklopeedia.ee
Linnus ei saanud Liivi sõjas ilmselt oluliselt kannatada, sest oli veel 17. sajandi teisel poolel küllaltki heas korras. Tõenäoliselt purustati see Põhjasõja käigus.
03/07/2017
Eesti teatri biograafiline leksikon - Eesti Entsüklopeedia
Kes veel ei tea, siis pikemat aega juba valmib meil veebiversioonis Eesti teatri biograafiline leksikon. Siit leiab kõike :)
http://entsyklopeedia.ee/kategooria/eesti_teatri_biograafiline_leksikon
entsyklopeedia.ee
Projekti aluseks on 2000. aastal ilmunud „Eesti teatri biograafiline leksikon”, milles on teavet rohkem kui 2600 teatritegelase kohta. ETBL-i
30/06/2017
Aserbaidžaani Riiklik Naftaakadeemia - Eesti Entsüklopeedia
Meile võivad sellised asutused tunduda kummalised aga on kohti kus need on hädavajalikud.http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aserbaid%C5%BEaani_naftaakadeemia1
entsyklopeedia.ee
1920–91 Məşədi Əzizbəyovi nimeline), Aserbaidžaani tuntuim tööstuskõrgkool, maailmas tunnustatud naftaspetsialistide ettevalmistamise keskus; asub
28/06/2017
Kotzebue, Otto von - Eesti Entsüklopeedia
Tõeliste maailmarändurite suguseltsi liige.http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kotzebue_otto_von
entsyklopeedia.ee
Otto von Kotzebue [kotsebu:] (Otto Jevstafjevitš; 30. XII 1787 Vardi mõis, Nissi kihelkond, teistel andmetel Tallinn –15. II 1846 Tallinn), Baltisaksa päritolu Vene meresõitja, August von Kotzebue poeg, I järgu kapten (1829).
26/06/2017
Göygöli rahvuspark - Eesti Entsüklopeedia
Maailmas on imeilusaid kohti. Väike-Kaukasus oma rahvusparkidega on kindlasti üks neist.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/g%C3%B6yg%C3%B6li_looduskaitseala1
entsyklopeedia.ee
. Selle ala looduskaitse on pika ajalooga. 1925. aastal rajati tänapäevase Göygöli rajooni alale Aserbaidžaani esimene
28/05/2017
teemant - Eesti Entsüklopeedia
Alati on hea kui midagi, mis inimesi hulluks ajab, saab kirjeldada sellisena nagu see on. Lihtsalt üks looduslik mineraal :)
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/teemant1
entsyklopeedia.ee
teemant, kõvim looduslik mineraal, süsiniku allotroopne teisend, harilikult värvuseta, harvemini sinakas, kollakas, rohekas, pruunikas, roosa või must. Hea dielektrik või pooljuht. Muutub kõrge temperatuuri (1400–2000 ºC) toimel grafiidiks. Säravaim ja hinnalisim vääriskivi (lihvitud teemanti nimeta...
25/05/2017
metskits - Eesti Entsüklopeedia
Noo kas mitte pole nunnud.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/metskits1
entsyklopeedia.ee
metskits, rahvapäraselt ka kaber, kabris (Capreolus), perekond graatsilisi hirvlasi. Kaks liiki: euroopa metskits (С. capreolus) ja siberi m. (C. pygargeus), viimane sarnaneb oma käitumiselt ja eluviisidelt väga eelmisega, on aga kogukam.
23/05/2017
Armsad Entsüklopeedia sõbrad. Ma loodan, et te olete juba märganud, et me oleme häkkerite küüsist pääsenud. Võtsime seekord ka kasutusele meetmed, et kui peaks jälle miskit koledat juhtuma, siis üles saamine saab olema lihtsam.
Head nautimist :)
18/05/2017
tolmuimeja - Eesti Entsüklopeedia
Meil on veebi faksiimile kujul „Eesti nõukogude entsüklopeedia” ja „ENEKE”. Vahel on seal märksõnu, mida mujalt ei leia ja mille tähendus on aegumatu aga vahel leiab ka väga naljakaid ajastule omaseid kirjeldusi.
Näiteks: tolmuimeja- tolmukõrvaldamismasin, mille töö põhineb puhastatavale pinnale langenud tolmu kaasahaaramisel masinasse imetava õhuvooluga.
Tänapäeval ei tuleks selle peale, et sellist igapäevast asja entsüklopeediasse kirjutada.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/tolmuimeja1
entsyklopeedia.ee
16/05/2017
Manna (vanaaja riik) - Eesti Entsüklopeedia
Manna elanikud olid paiksed, tegelesid põlluharimise ja karjakasvautsega, sh hobusekasvatusega.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/manna_(vanaaja_riik)2
entsyklopeedia.ee
). I aastatuhande alguses eksisteeris Urmia järve ümbruses mitu väikeriiki. 9. sajandil kerkis neist Assüüria ja Urartu vahelise võitluse taustal esile Manna. Mannat on esmakordselt mainitud 843 eKr Assüüria kroonikas, hiljem ka Urartu kroonikas. 8. sajandi keskpaigas haaras Manna endasse mitmeid na...
02/05/2017
Armas Entsüklopeedia kasutajad. Meie server sattus häkkerite meelevalda. Kuna meie töö põhineb vabatahtlikel ja annetajatel (keda kõike ei ole väga palju), siis läheb tavapärasest natuke kauem aega, et see backupidest kokku saada. Palume kannatust ja varsti oleme jälle üleval.
21/04/2017
İstanbul - Eesti Entsüklopeedia
Täiesti suurepärane linna. Turkish Airline lendab Tallinnast otse, soovitame külastada.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/istanbul3
entsyklopeedia.ee
ääres; 8,8, linnastus 13,3 miljonit elanikku (2011). Türgi suurim linn, sadam, rahvusvaheline lennujaam (Atatürki rahvusvaheline lennujaam).
15/04/2017
Suur-Kaukasus - Eesti Entsüklopeedia
Kes käinud need teavad kui ilusad võivad ühed mäed olla.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/suur-kaukasus1
entsyklopeedia.ee
Suur-Kaukasus, Kaukasus (vene Большой Кавказ, gruusia Kavkasioni, aserbaidžaani Böyük Qafqaz), mäestik Kaukaasias, ulatub loode–kagu-sihilisena Mustast merest Kaspia mereni; pikkus üle 1100 km, suurim laius (Elbruse kandis) 180 km, pindala umbes 145 000 km2. Suur-Kaukasus on Põhja- ja Lõuna-Kaukaasi...
13/04/2017
dolokivi - Eesti Entsüklopeedia
Sellised on meil leiduvad dolokivid.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/dolokivi1
entsyklopeedia.ee
dolokivi, kaltsiumi ja magneesiumi sisaldav karbonaatne kivim, mis koosneb põhiliselt dolomiidist. Dolokivil on palju erimeid.
11/04/2017
Kaspia meri - Eesti Entsüklopeedia
Maailma suurim väljavooluta soolaseveeline järv.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kaspia_meri2
entsyklopeedia.ee
Kaspia meri, maailma suurim, väljavooluta soolaseveeline järv, asub Euroopa ja Aasia piiril; pindala (saarteta) 371 000 km2, suurim sügavus 1025 m, keskmine sügavus 208 m, pikkus on 1030 km, laius 200–435 km ja maht 78 648 km3.
09/04/2017
tursk - Eesti Entsüklopeedia
Sealt see kalamaksaõli tulebki. Tursal on nimelt väga õlirikas maks.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/tursk1
entsyklopeedia.ee
tursk (Gadus; ingl cod, vn треска), luukalade perekond tursklaste sugukonnast; kolm liiki ja mitu alamliiki. Tursk (Gadus morhua) on levinud Atlandi ookeani põhjaosas ja Jäämerega külgnevais meredes. Pea suur, selle alapoolel poise; kolm selja- ja kaks pärakuuime.
06/04/2017
lendorav - Eesti Entsüklopeedia
Kuulus lendorav.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/lendorav1
entsyklopeedia.ee
. Tegutseb väikesel alal – tema kodupiirkond ulatub pesapuust umbes 50 m kaugusele. Lendoravat ohustab eelkõige elupaikade hävimine. Teda kahjustab nii kodupiirkonnas kui ka selle lähedal tehtud
04/04/2017
okaspuud - Eesti Entsüklopeedia
Siit saate lugeda millised on need armsad okaspuud, kes meid talvel oma rohelusega rõõmustavad.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/okaspuud1
entsyklopeedia.ee
okaspuud (Coniferopsida ehk Pinopsida ehk Pinatae), paljasseemnetaimede klass; 11 sugukonda, sh 4 väljasurnud liikidega sugukonda – Lebachiaceae, Voltziaceae, Cheirolepiaceae, Protopinaceae – ning 7 nüüdisaegset sugukonda – männilised (Pinaceae), küpressilised (Cupressaceae), sooküpressilised (Taxo...