Eesti Entsüklopeedia

Eesti Entsüklopeedia on pidevalt täienev veebipõhine teabevaramu, mis on mõeldud vabalt kasutamiseks Eesti Entsüklopeedia on esimene eestikeelne veebipõhine entsüklopeedia, mis on usaldusväärne, kasutajasõbralik ja pidevalt uuenev.

Teabevaramu sisaldab üle 60 000 illustratsiooni ja 90 000 artikli. Teabevaramu on üles ehitatud teemavaldkondadena ja jaguneb märksõnaartikliteks. Artiklite hulgas on nii lühikesi mõisteseletusi, isikuartikleid kui ka pikemaid teemakäsitlusi. Teabevaramu on loodud erinevatele kasutajatele ning see on üldhariva suunitlusega. Eesti Entsüklopeedias avaldatud tekstid ja illustratsioonid on mõeldud vabaks kasutamiseks ainult mitteärilistel eesmärkidel. Projekti „Ajaloolise ja pildilise entsüklopeedilise teabevaramu digiteerimine” teostati „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava” infoühiskonna edendamise prioriteetse suuna elluviimiseks Euroopa Liidu struktuuritoetuse abil. 2010. aasta septembris alanud ja 2012. aasta märtsini kestnud projekti käigus viidi universaalsele digitaalsele kujule ja tehti avalikult kättesaadavaks materjal, mis pärineb „Eesti entsüklopeediast” (EE), „Väikesest entsüklopeediast” (VE), Eesti biograafilistest leksikonidest ja muudest Entsüklopeediakirjastuse väljaannetest. Lisaks avaldati faksiimile kujul „Eesti nõukogude entsüklopeedia” ja „ENEKE”. Faksiimileväljaanded annavad võimaluse võrrelda sama märksõna käsitlemist erinevatel poliitilistel ajastutel. Lisaks loodi projekti käigus veebipõhine toimetamiskeskkond, mis võimaldab artikleid koostada, toimetada, illustreerida ja e-keskkonnas avaldada. Projekti teostas MTÜ Entsüklopeedia tellimusel monIT solutions OÜ. MTÜ Entsüklopeedia tänab oma koostööpartnereid ja kõiki inimesi, muuseume ja arhiive, kes on olnud abiks teabevaramu loomisel. Töö teabevaramu uuendamiseks ja täiendamiseks jätkub.

Operating as usual

07/08/2017

Surnumere käsikirjad - Eesti Entsüklopeedia

Põnevat ka ajaloost.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/surnumere_k%C3%A4sikirjad1

entsyklopeedia.ee Surnumere käsikirjad, 1947. aastast 1960. aastate keskpaigani Surnumere läänekalda ja Juuda kõrbe koobastest ning varemeist (Qumrān, Masada jmt) leitud mitmesuguse päritoluga (4. sajand eKr – 135 pKr) heebrea-, aramea-, nabatea-, kreeka- ja ladinakeelsed tekstid. Kirjutusmaterjaliks on olnud nahk, p...

entsyklopeedia.ee 04/08/2017

Neitsitorn Bakuus - Eesti Entsüklopeedia

Ka Bakuus on oma Neitsitorn.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/neitsitorn_bakuus1

entsyklopeedia.ee Neitsitorn Bakuus (aserbaidžaani Giz Galasi), linna vanimaid ehitisi ja peamisi sümboleid. Asub Bakuu vanalinna kagumüüri lähedal Bakuu kaldapealse (Bulvar) ääres. Kaldapealsele kõrgendikule ehitatud kohalikust lubjakivist torni kõrgus on 28 meetrit, läbimõõt jalamil 16,5 m, seina paksus jalamil 5 m...

02/08/2017

Eesti näitlejad - Eesti Entsüklopeedia

Eesti Teatriliit teeb väga tubli tööd selleks, et kõik meie teatriinimesed saaks entsüklopeediasse. Siit leiab näitlejad.
http://entsyklopeedia.ee/kategooria/eesti_n%C3%A4itlejad

entsyklopeedia.ee

entsyklopeedia.ee 31/07/2017

Bakuu kristallpalee - Eesti Entsüklopeedia

Ehitis mis igati õigustab oma nime.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/bakuu_kristallpalee1

entsyklopeedia.ee Bakuu kristallpalee (aserbaidžaani Bakı Kristal Zalı), spordi- ja kultuurihoone, mille peamine otstarve on rahvusvaheliste suurürituste korraldamine. Asub Aserbaidžaanis Bakuu kaldapealse lõunaosas lipuväljakul. Palee mahutab 25 000 pealtvaatajat. Kompleksi kuulub ka meediakeskus 1500 inimesele.

entsyklopeedia.ee 29/07/2017

Luua Metsanduskool - Eesti Entsüklopeedia

Alati võib ka metsandukooli minna.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/luua_metsanduskool

entsyklopeedia.ee Luua Metsanduskool, metsandus- ja aiandusalane kutsehariduskool, asub Jõgevamaal Palamuse vallas; asutatud 1948. Koolis saab õppida põhikoolijärgselt metsamajanduse ja maastikuehituse erialal, keskkoolijärgselt metsanduse, maastikuehituse, metsamasinate juhtimise ja loodusturismi korralduse erialal....

entsyklopeedia.ee 28/07/2017

Võrtsjärv - Eesti Entsüklopeedia

Vanasti oli Virtsjärv.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/v%C3%B5rtsj%C3%A4rv1

entsyklopeedia.ee Võrtsjärv, vananenud nimi Virtsjärv, Eesti suurim sisejärv; keskmine pindala 270 km2, pikkus umbes 35 ja laius põhjaosas 15 km, keskmine sügavus 2,8 ja suurim sügavus 6,0 m. Võrtsjärve valgala koos järvega on 3374 km2 ja ilma järveta 3104 km2. Järve keskmine veetase on 33,63 m ja veemaht keskmise ve...

entsyklopeedia.ee 26/07/2017

mugaam - Eesti Entsüklopeedia

Eriline muusika.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/mugaam1

entsyklopeedia.ee 1. aserbaidžaani muusika helilaad. Mugaame on üle 70. Neil on kindlakujulised meloodiakäigud ja kadentsid; nad koosnevad erisuurustest ebaühtla­selt tempereeritud sekundintervallidest ega piirdu oktaviulatusega; naaberoktavite samu astmeid või­vad esindada eri helid.

entsyklopeedia.ee 24/07/2017

Peipsi - Eesti Entsüklopeedia

Kõigile kes on Peipsi ääres.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/peipsi3

entsyklopeedia.ee Peipsi, Peipsi-Pihkva järv, järv Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas Peipsi nõos Eesti ja Venemaa piiril, suuruselt (3555 km2) Euroopas 4. ja maailmas 53. kohal. Põhja–lõuna-sihiline, liigestub Suurjärveks (põhjas) ja Pihkva järveks (lõunas) ning neid ühendavaks Lämmijärveks. Rannajoon enamasti sirge, li...

entsyklopeedia.ee 21/07/2017

Diri Baba mausoleum - Eesti Entsüklopeedia

Diri Baba mausoleum.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/diri_baba_mausoleum1

entsyklopeedia.ee Diri Baba mausoleum (aserbaidžaani Diri Baba məqbərəsi), 15. sajandist pärit pühamu, asub Qobustani linnas (aastani 2008 Mərəzə) Şamaxi rajoonis Bakuust umbes 100 kilomeetri kaugusel.

entsyklopeedia.ee 19/07/2017

aatom - Eesti Entsüklopeedia

Meenutame natuke ka keskkooli :)
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aatom3

entsyklopeedia.ee aatom, keemilise elemendi väikseim osake, mis koosneb positiivse laenguga aatomituumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Neutraalse aatomi elektronide arv võrdub tuuma prootonite arvuga; seda arvu nimetatakse laenguarvuks. Kui aatom kaotab elektrone või saab neid juurde, muutub ta iooniks. Aato...

15/07/2017

Novruz bayramı - Eesti Entsüklopeedia

Püha mis on kantud UNESCO inimekonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimistusse.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/novruz1

entsyklopeedia.ee Novruz, kevadpüha, uue aasta algus päikesekalendri järgi iraani ja turgi rahvastel. Tänapäeval tähistatakse Novruzi 21. märtsil. 2009 kanti Novruz

entsyklopeedia.ee 13/07/2017

prügila - Eesti Entsüklopeedia

Mida tehakse meie pürgiga? Muidugi viiakse prügilasse. Aga mida seal sellega tehakse?
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/pr%C3%BCgila1

entsyklopeedia.ee keskkonna- ja terviseohutuks maapealseks või maa­-aluseks ladestamiseks tehtud rajatis. Tavaprügilasse viiakse olmeprügi ja läbisegi mitut liiki jäätmeid.

entsyklopeedia.ee 11/07/2017

kakao - Eesti Entsüklopeedia

"Pärast kakaopuu viljade koristamist kääritatakse kakaoseemneid (nn kakaoube) lahtistes kuhi­lates või puitkastides 2–7 päeva temperatuuril 40–50°C."

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kakao2

entsyklopeedia.ee kakaoseemneid (nn kakaoube) lahtistes kuhi­lates või puitkastides 2–7 päeva temperatuuril 40–50°C. Pärast seda neid pestakse ja kuivatatakse päikese käes või tehissoojuses (kuni 75°C). Töötlemise käigus vähe­neb kakaoubades

entsyklopeedia.ee 09/07/2017

Şəki khaanipalee ja karavanseraid - Eesti Entsüklopeedia

Selles palees on võimalik alles tajuda khaani kunagist tõelist võimu.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/%C5%A1eki_khaanide_loss1

entsyklopeedia.ee koosseisu (moodustatud 1958). Peale nende asub kaitsealal veel osaliselt säilinud linnusemüür, elumaju, töökodasid, mitu mošeed, minaretid ja saunad ning

entsyklopeedia.ee 07/07/2017

Eesti niidutaimkond - Eesti Entsüklopeedia

Kõik õitseb :)
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_niidutaimkond

entsyklopeedia.ee Niitude (rohumaade) ehk niidutaimkatte all mõistetakse puudeta või väheste puudega ala, mille taimkate koosneb valdavalt mitmeaastastest rohtsetest parasniiskete kasvukohtade taimedest ja kus on kujunenud rohukamar. Niidutaimestiku moodustavad erineva päritoluga liigid: selles on nii tüüpilisi metsa...

07/07/2017

aserbaidžaani köök - Eesti Entsüklopeedia

Pole leidnud kuskil paremat lambaliha kui Aserbaidžaanis.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aserbaid%C5%BEaani_k%C3%B6%C3%B6k2

entsyklopeedia.ee Aserbaidžaani rahvusköök on iidne ja mitmekesine, teada on enam kui 2000 just sellele rahvale iseloomulikku rooga. Aserbaidžaani rahvusköök ei ole ainult roogad ja nende valmistamise tehnoloogia, see on samuti rahva materiaalse kultuuri tähtis osa. Ta ühendab endas kultuuri, ajaloo, filosoofiat, lau...

entsyklopeedia.ee 05/07/2017

Karksi ordulinnus - Eesti Entsüklopeedia

Tunne kodumaa ajalugu :)
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/karksi_ordulinnus

entsyklopeedia.ee Linnus ei saanud Liivi sõjas ilmselt oluliselt kannatada, sest oli veel 17. sajandi teisel poolel küllaltki heas korras. Tõenäoliselt purustati see Põhjasõja käigus.

03/07/2017

Eesti teatri biograafiline leksikon - Eesti Entsüklopeedia

Kes veel ei tea, siis pikemat aega juba valmib meil veebiversioonis Eesti teatri biograafiline leksikon. Siit leiab kõike :)
http://entsyklopeedia.ee/kategooria/eesti_teatri_biograafiline_leksikon

entsyklopeedia.ee Projekti aluseks on 2000. aastal ilmunud „Eesti teatri biograafiline leksikon”, milles on teavet rohkem kui 2600 teatritegelase kohta. ETBL-i

entsyklopeedia.ee 30/06/2017

Aserbaidžaani Riiklik Naftaakadeemia - Eesti Entsüklopeedia

Meile võivad sellised asutused tunduda kummalised aga on kohti kus need on hädavajalikud.http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aserbaid%C5%BEaani_naftaakadeemia1

entsyklopeedia.ee 1920–91 Məşədi Əzizbəyovi nimeline), Aserbaidžaani tuntuim tööstuskõrgkool, maailmas tunnustatud naftaspetsialistide ettevalmistamise keskus; asub

28/06/2017

Kotzebue, Otto von - Eesti Entsüklopeedia

Tõeliste maailmarändurite suguseltsi liige.http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kotzebue_otto_von

entsyklopeedia.ee Otto von Kotzebue [kotsebu:] (Otto Jevstafjevitš; 30. XII 1787 Vardi mõis, Nissi kihelkond, teistel andmetel Tallinn –15. II 1846 Tallinn), Baltisaksa päritolu Vene meresõitja, August von Kotzebue poeg, I järgu kapten (1829).

entsyklopeedia.ee 26/06/2017

Göygöli rahvuspark - Eesti Entsüklopeedia

Maailmas on imeilusaid kohti. Väike-Kaukasus oma rahvusparkidega on kindlasti üks neist.

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/g%C3%B6yg%C3%B6li_looduskaitseala1

entsyklopeedia.ee . Selle ala looduskaitse on pika ajalooga. 1925. aastal rajati tänapäevase Göygöli rajooni alale Aserbaidžaani esimene

28/05/2017

teemant - Eesti Entsüklopeedia

Alati on hea kui midagi, mis inimesi hulluks ajab, saab kirjeldada sellisena nagu see on. Lihtsalt üks looduslik mineraal :)
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/teemant1

entsyklopeedia.ee teemant, kõvim looduslik mineraal, süsiniku allotroopne teisend, harilikult värvuseta, harvemini sinakas, kollakas, rohekas, pruunikas, roosa või must. Hea dielektrik või pooljuht. Muutub kõrge temperatuuri (1400–2000 ºC) toimel grafiidiks. Säravaim ja hinnalisim vääriskivi (lihvitud teemanti nimeta...

entsyklopeedia.ee 25/05/2017

metskits - Eesti Entsüklopeedia

Noo kas mitte pole nunnud.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/metskits1

entsyklopeedia.ee metskits, rahvapäraselt ka kaber, kabris (Capreolus), perekond graatsilisi hirvlasi. Kaks liiki: euroopa metskits (С. capreolus) ja siberi m. (C. pygargeus), viimane sarnaneb oma käitumiselt ja eluviisidelt väga eelmisega, on aga kogukam.

[05/23/17]   Armsad Entsüklopeedia sõbrad. Ma loodan, et te olete juba märganud, et me oleme häkkerite küüsist pääsenud. Võtsime seekord ka kasutusele meetmed, et kui peaks jälle miskit koledat juhtuma, siis üles saamine saab olema lihtsam.
Head nautimist :)

18/05/2017

tolmuimeja - Eesti Entsüklopeedia

Meil on veebi faksiimile kujul „Eesti nõukogude entsüklopeedia” ja „ENEKE”. Vahel on seal märksõnu, mida mujalt ei leia ja mille tähendus on aegumatu aga vahel leiab ka väga naljakaid ajastule omaseid kirjeldusi.
Näiteks: tolmuimeja- tolmukõrvaldamismasin, mille töö põhineb puhastatavale pinnale langenud tolmu kaasahaaramisel masinasse imetava õhuvooluga.
Tänapäeval ei tuleks selle peale, et sellist igapäevast asja entsüklopeediasse kirjutada.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/tolmuimeja1

entsyklopeedia.ee

entsyklopeedia.ee 16/05/2017

Manna (vanaaja riik) - Eesti Entsüklopeedia

Manna elanikud olid paiksed, tegelesid põlluharimise ja karjakasvautsega, sh hobusekasvatusega.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/manna_(vanaaja_riik)2

entsyklopeedia.ee ). I aastatuhande alguses eksisteeris Urmia järve ümbruses mitu väikeriiki. 9. sajandil kerkis neist Assüüria ja Urartu vahelise võitluse taustal esile Manna. Mannat on esmakordselt mainitud 843 eKr Assüüria kroonikas, hiljem ka Urartu kroonikas. 8. sajandi keskpaigas haaras Manna endasse mitmeid na...

[05/02/17]   Armas Entsüklopeedia kasutajad. Meie server sattus häkkerite meelevalda. Kuna meie töö põhineb vabatahtlikel ja annetajatel (keda kõike ei ole väga palju), siis läheb tavapärasest natuke kauem aega, et see backupidest kokku saada. Palume kannatust ja varsti oleme jälle üleval.

21/04/2017

İstanbul - Eesti Entsüklopeedia

Täiesti suurepärane linna. Turkish Airline lendab Tallinnast otse, soovitame külastada.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/istanbul3

entsyklopeedia.ee ääres; 8,8, linnastus 13,3 miljonit elanikku (2011). Türgi suurim linn, sadam, rahvusvaheline lennujaam (Atatürki rahvusvaheline lennujaam).

15/04/2017

Suur-Kaukasus - Eesti Entsüklopeedia

Kes käinud need teavad kui ilusad võivad ühed mäed olla.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/suur-kaukasus1

entsyklopeedia.ee Suur-Kaukasus, Kaukasus (vene Большой Кавказ, gruusia Kavkasioni, aserbaidžaani Böyük Qafqaz), mäestik Kaukaasias, ulatub loode–kagu-sihilisena Mustast merest Kaspia mereni; pikkus üle 1100 km, suurim laius (Elbruse kandis) 180 km, pindala umbes 145 000 km2. Suur-Kaukasus on Põhja- ja Lõuna-Kaukaasi...

entsyklopeedia.ee 13/04/2017

dolokivi - Eesti Entsüklopeedia

Sellised on meil leiduvad dolokivid.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/dolokivi1

entsyklopeedia.ee dolokivi, kaltsiumi ja magneesiumi sisaldav karbonaatne kivim, mis koosneb põhiliselt dolomiidist. Dolokivil on palju erimeid.

11/04/2017

Kaspia meri - Eesti Entsüklopeedia

Maailma suurim väljavooluta soolaseveeline järv.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kaspia_meri2

entsyklopeedia.ee Kaspia meri, maailma suurim, väljavooluta soolaseveeline järv, asub Euroopa ja Aasia piiril; pindala (saarteta) 371 000 km2, suurim sügavus 1025 m, keskmine sügavus 208 m, pikkus on 1030 km, laius 200–435 km ja maht 78 648 km3.

09/04/2017

tursk - Eesti Entsüklopeedia

Sealt see kalamaksaõli tulebki. Tursal on nimelt väga õlirikas maks.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/tursk1

entsyklopeedia.ee tursk (Gadus; ingl cod, vn треска), luukalade perekond tursklaste sugukonnast; kolm liiki ja mitu alamliiki. Tursk (Gadus morhua) on levinud Atlandi ookeani põhjaosas ja Jäämerega külgnevais meredes. Pea suur, selle alapoolel poise; kolm selja- ja kaks pärakuuime.

06/04/2017

lendorav - Eesti Entsüklopeedia

Kuulus lendorav.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/lendorav1

entsyklopeedia.ee . Tegutseb väikesel alal – tema kodupiirkond ulatub pesapuust umbes 50 m kaugusele. Lendoravat ohustab eelkõige elupaikade hävimine. Teda kahjustab nii kodupiirkonnas kui ka selle lähedal tehtud

entsyklopeedia.ee 04/04/2017

okaspuud - Eesti Entsüklopeedia

Siit saate lugeda millised on need armsad okaspuud, kes meid talvel oma rohelusega rõõmustavad.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/okaspuud1

entsyklopeedia.ee okaspuud (Coniferopsida ehk Pinopsida ehk Pinatae), paljasseemnetaimede klass; 11 sugukonda, sh 4 välja­surnud liikidega sugukonda – Lebachiaceae, Voltziaceae, Cheirolepiaceae, Protopinaceae – ning 7 nüüdisaegset sugukonda – männilised (Pinaceae), küpressilised (Cupressaceae), sooküpressilised (Taxo...

Location

Category

Telephone

Address


Pärnu Mnt 17
Tallinn
10149
Other Education in Tallinn (show all)
Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus
Tallinn

Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus (EAHJÜ) on mittetulunduslik ja poliitikaväline avalikes huvides tegutsev vabatahtlik ühing.

MTÜ Naisinvestorite Klubi MTÜ Naisinvestorite Klubi
Mulla 7
Tallinn, 10616

MTÜ Naisinvestorite Klubi eesmärk on toetada ja koolitada investeerimishuvilisi ja suurendada eesti naisinvestorite hulka.

Laste Joogaruum "Hingelind" Laste Joogaruum "Hingelind"
Tallinn, 10146

Laste joogaruum "Hingelind" korraldab lastele ja noortele joogatunde ning loovhariduslikke tegevusi

Maailmakool Maailmakool
Telliskivi 60A/5
Tallinn, 10412

Mondo Maailmakool räägib sellest, kuidas kaasata globaalseid teemasid huvitavalt Eesti kooliellu ja noorsootöösse.

Your Coach Your Coach
Juriidiline Aadress: Karukella 1/6, Kangru
Tallinn, 75403

Your Coach – sinu coach ja koolitaja. Coaching sulle ja su meeskonnale, mentorprogrammid, koolitus ja konsultatsioon sinu organisatsioonile

Alfapro autokool Alfapro autokool
Narva Mnt 38
Tallinn

Alfa Pro Autokool

Edu Akadeemia Edu Akadeemia
74 Tartu Maantee
Tallinn, 10144

Meie missioon on tuua välja inimeste tegelik potentsiaal. Toome sinuni oma ala parimad maailmas ja kohalikul tasandil.

Pelgulinna kunst Pelgulinna kunst
Mulla 7
Tallinn

CryptoFin CryptoFin
Põhja Pst 27a
Tallinn, 10415

THE LARGEST BLOCKCHAIN & ALTERNATIVE FINANCE CONFERENCE IN NORTHERN EUROPE

Rakendusloome osakond Rakendusloome osakond
Lai 13
Tallinn, 10133

Lochen Jangchup Tsemo keskuse Eesti õpperühm Lochen Jangchup Tsemo keskuse Eesti õpperühm
Tallinn

Lochen Jangchup Tsemo Eesti Budistlik õpperühm

Eesti Vabaharidusliit Eesti Vabaharidusliit
J. Vilmsi 55
Tallinn, 10147

Eesti Vabaharidusliit koondab organisatsioone, kes tahavad inimeste elu läbi vabahariduslike koolit