Eesti Entsüklopeedia

Eesti Entsüklopeedia on pidevalt täienev veebipõhine teabevaramu, mis on mõeldud vabalt kasutamiseks

Eesti Entsüklopeedia on esimene eestikeelne veebipõhine entsüklopeedia, mis on usaldusväärne, kasutajasõbralik ja pidevalt uuenev. Teabevaramu sisaldab üle 60 000 illustratsiooni ja 90 000 artikli. Teabevaramu on üles ehitatud teemavaldkondadena ja jaguneb märksõnaartikliteks. Artiklite hulgas on nii lühikesi mõisteseletusi, isikuartikleid kui ka pikemaid teemakäsitlusi. Teabevaramu on loodud erinevatele kasutajatele ning see on üldhariva suunitlusega. Eesti Entsüklopeedias avaldatud tekstid ja illustratsioonid on mõeldud vabaks kasutamiseks ainult mitteärilistel eesmärkidel. Projekti „Ajaloolise ja pildilise entsüklopeedilise teabevaramu digiteerimine” teostati „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava” infoühiskonna edendamise prioriteetse suuna elluviimiseks Euroopa Liidu struktuuritoetuse abil. 2010. aasta septembris alanud ja 2012. aasta märtsini kestnud projekti käigus viidi universaalsele digitaalsele kujule ja tehti avalikult kättesaadavaks materjal, mis pärineb „Eesti entsüklopeediast” (EE), „Väikesest entsüklopeediast” (VE), Eesti biograafilistest leksikonidest ja muudest Entsüklopeediakirjastuse väljaannetest. Lisaks avaldati faksiimile kujul „Eesti nõukogude entsüklopeedia” ja „ENEKE”. Faksiimileväljaanded annavad võimaluse võrrelda sama märksõna käsitlemist erinevatel poliitilistel ajastutel. Lisaks loodi projekti käigus veebipõhine toimetamiskeskkond, mis võimaldab artikleid koostada, toimetada, illustreerida ja e-keskkonnas avaldada. Projekti teostas MTÜ Entsüklopeedia tellimusel monIT solutions OÜ. MTÜ Entsüklopeedia tänab oma koostööpartnereid ja kõiki inimesi, muuseume ja arhiive, kes on olnud abiks teabevaramu loomisel. Töö teabevaramu uuendamiseks ja täiendamiseks jätkub.

Surnumere käsikirjad - Eesti Entsüklopeedia

Põnevat ka ajaloost.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/surnumere_k%C3%A4sikirjad1

entsyklopeedia.ee Surnumere käsikirjad, 1947. aastast 1960. aastate keskpaigani Surnumere läänekalda ja Juuda kõrbe koobastest ning varemeist (Qumrān, Masada jmt) leitud mitmesuguse päritoluga (4. sajand eKr – 135 pKr) heebrea-, aramea-, nabatea-, kreeka- ja ladinakeelsed tekstid. Kirjutusmaterjaliks on olnud nahk, p...

entsyklopeedia.ee

Neitsitorn Bakuus - Eesti Entsüklopeedia

Ka Bakuus on oma Neitsitorn.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/neitsitorn_bakuus1

entsyklopeedia.ee Neitsitorn Bakuus (aserbaidžaani Giz Galasi), linna vanimaid ehitisi ja peamisi sümboleid. Asub Bakuu vanalinna kagumüüri lähedal Bakuu kaldapealse (Bulvar) ääres. Kaldapealsele kõrgendikule ehitatud kohalikust lubjakivist torni kõrgus on 28 meetrit, läbimõõt jalamil 16,5 m, seina paksus jalamil 5 m...

Eesti näitlejad - Eesti Entsüklopeedia

Eesti Teatriliit teeb väga tubli tööd selleks, et kõik meie teatriinimesed saaks entsüklopeediasse. Siit leiab näitlejad.
http://entsyklopeedia.ee/kategooria/eesti_n%C3%A4itlejad

entsyklopeedia.ee

entsyklopeedia.ee

Bakuu kristallpalee - Eesti Entsüklopeedia

Ehitis mis igati õigustab oma nime.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/bakuu_kristallpalee1

entsyklopeedia.ee Bakuu kristallpalee (aserbaidžaani Bakı Kristal Zalı), spordi- ja kultuurihoone, mille peamine otstarve on rahvusvaheliste suurürituste korraldamine. Asub Aserbaidžaanis Bakuu kaldapealse lõunaosas lipuväljakul. Palee mahutab 25 000 pealtvaatajat. Kompleksi kuulub ka meediakeskus 1500 inimesele.

entsyklopeedia.ee

Luua Metsanduskool - Eesti Entsüklopeedia

Alati võib ka metsandukooli minna.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/luua_metsanduskool

entsyklopeedia.ee Luua Metsanduskool, metsandus- ja aiandusalane kutsehariduskool, asub Jõgevamaal Palamuse vallas; asutatud 1948. Koolis saab õppida põhikoolijärgselt metsamajanduse ja maastikuehituse erialal, keskkoolijärgselt metsanduse, maastikuehituse, metsamasinate juhtimise ja loodusturismi korralduse erialal....

entsyklopeedia.ee

Võrtsjärv - Eesti Entsüklopeedia

Vanasti oli Virtsjärv.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/v%C3%B5rtsj%C3%A4rv1

entsyklopeedia.ee Võrtsjärv, vananenud nimi Virtsjärv, Eesti suurim sisejärv; keskmine pindala 270 km2, pikkus umbes 35 ja laius põhjaosas 15 km, keskmine sügavus 2,8 ja suurim sügavus 6,0 m. Võrtsjärve valgala koos järvega on 3374 km2 ja ilma järveta 3104 km2. Järve keskmine veetase on 33,63 m ja veemaht keskmise ve...

entsyklopeedia.ee

mugaam - Eesti Entsüklopeedia

Eriline muusika.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/mugaam1

entsyklopeedia.ee 1. aserbaidžaani muusika helilaad. Mugaame on üle 70. Neil on kindlakujulised meloodiakäigud ja kadentsid; nad koosnevad erisuurustest ebaühtla­selt tempereeritud sekundintervallidest ega piirdu oktaviulatusega; naaberoktavite samu astmeid või­vad esindada eri helid.

entsyklopeedia.ee

Peipsi - Eesti Entsüklopeedia

Kõigile kes on Peipsi ääres.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/peipsi3

entsyklopeedia.ee Peipsi, Peipsi-Pihkva järv, järv Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas Peipsi nõos Eesti ja Venemaa piiril, suuruselt (3555 km2) Euroopas 4. ja maailmas 53. kohal. Põhja–lõuna-sihiline, liigestub Suurjärveks (põhjas) ja Pihkva järveks (lõunas) ning neid ühendavaks Lämmijärveks. Rannajoon enamasti sirge, li...

entsyklopeedia.ee

Diri Baba mausoleum - Eesti Entsüklopeedia

Diri Baba mausoleum.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/diri_baba_mausoleum1

entsyklopeedia.ee Diri Baba mausoleum (aserbaidžaani Diri Baba məqbərəsi), 15. sajandist pärit pühamu, asub Qobustani linnas (aastani 2008 Mərəzə) Şamaxi rajoonis Bakuust umbes 100 kilomeetri kaugusel.

entsyklopeedia.ee

aatom - Eesti Entsüklopeedia

Meenutame natuke ka keskkooli :)
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aatom3

entsyklopeedia.ee aatom, keemilise elemendi väikseim osake, mis koosneb positiivse laenguga aatomituumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Neutraalse aatomi elektronide arv võrdub tuuma prootonite arvuga; seda arvu nimetatakse laenguarvuks. Kui aatom kaotab elektrone või saab neid juurde, muutub ta iooniks. Aato...

Novruz bayramı - Eesti Entsüklopeedia

Püha mis on kantud UNESCO inimekonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimistusse.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/novruz1

entsyklopeedia.ee Novruz, kevadpüha, uue aasta algus päikesekalendri järgi iraani ja turgi rahvastel. Tänapäeval tähistatakse Novruzi 21. märtsil. 2009 kanti Novruz

entsyklopeedia.ee

prügila - Eesti Entsüklopeedia

Mida tehakse meie pürgiga? Muidugi viiakse prügilasse. Aga mida seal sellega tehakse?
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/pr%C3%BCgila1

entsyklopeedia.ee keskkonna- ja terviseohutuks maapealseks või maa­-aluseks ladestamiseks tehtud rajatis. Tavaprügilasse viiakse olmeprügi ja läbisegi mitut liiki jäätmeid.

entsyklopeedia.ee

kakao - Eesti Entsüklopeedia

"Pärast kakaopuu viljade koristamist kääritatakse kakaoseemneid (nn kakaoube) lahtistes kuhi­lates või puitkastides 2–7 päeva temperatuuril 40–50°C."

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kakao2

entsyklopeedia.ee kakaoseemneid (nn kakaoube) lahtistes kuhi­lates või puitkastides 2–7 päeva temperatuuril 40–50°C. Pärast seda neid pestakse ja kuivatatakse päikese käes või tehissoojuses (kuni 75°C). Töötlemise käigus vähe­neb kakaoubades

entsyklopeedia.ee

Şəki khaanipalee ja karavanseraid - Eesti Entsüklopeedia

Selles palees on võimalik alles tajuda khaani kunagist tõelist võimu.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/%C5%A1eki_khaanide_loss1

entsyklopeedia.ee koosseisu (moodustatud 1958). Peale nende asub kaitsealal veel osaliselt säilinud linnusemüür, elumaju, töökodasid, mitu mošeed, minaretid ja saunad ning

entsyklopeedia.ee

Eesti niidutaimkond - Eesti Entsüklopeedia

Kõik õitseb :)
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_niidutaimkond

entsyklopeedia.ee Niitude (rohumaade) ehk niidutaimkatte all mõistetakse puudeta või väheste puudega ala, mille taimkate koosneb valdavalt mitmeaastastest rohtsetest parasniiskete kasvukohtade taimedest ja kus on kujunenud rohukamar. Niidutaimestiku moodustavad erineva päritoluga liigid: selles on nii tüüpilisi metsa...

aserbaidžaani köök - Eesti Entsüklopeedia

Pole leidnud kuskil paremat lambaliha kui Aserbaidžaanis.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aserbaid%C5%BEaani_k%C3%B6%C3%B6k2

entsyklopeedia.ee Aserbaidžaani rahvusköök on iidne ja mitmekesine, teada on enam kui 2000 just sellele rahvale iseloomulikku rooga. Aserbaidžaani rahvusköök ei ole ainult roogad ja nende valmistamise tehnoloogia, see on samuti rahva materiaalse kultuuri tähtis osa. Ta ühendab endas kultuuri, ajaloo, filosoofiat, lau...

entsyklopeedia.ee

Karksi ordulinnus - Eesti Entsüklopeedia

Tunne kodumaa ajalugu :)
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/karksi_ordulinnus

entsyklopeedia.ee Linnus ei saanud Liivi sõjas ilmselt oluliselt kannatada, sest oli veel 17. sajandi teisel poolel küllaltki heas korras. Tõenäoliselt purustati see Põhjasõja käigus.

Eesti teatri biograafiline leksikon - Eesti Entsüklopeedia

Kes veel ei tea, siis pikemat aega juba valmib meil veebiversioonis Eesti teatri biograafiline leksikon. Siit leiab kõike :)
http://entsyklopeedia.ee/kategooria/eesti_teatri_biograafiline_leksikon

entsyklopeedia.ee Projekti aluseks on 2000. aastal ilmunud „Eesti teatri biograafiline leksikon”, milles on teavet rohkem kui 2600 teatritegelase kohta. ETBL-i

entsyklopeedia.ee

Aserbaidžaani Riiklik Naftaakadeemia - Eesti Entsüklopeedia

Meile võivad sellised asutused tunduda kummalised aga on kohti kus need on hädavajalikud.http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aserbaid%C5%BEaani_naftaakadeemia1

entsyklopeedia.ee 1920–91 Məşədi Əzizbəyovi nimeline), Aserbaidžaani tuntuim tööstuskõrgkool, maailmas tunnustatud naftaspetsialistide ettevalmistamise keskus; asub

Kotzebue, Otto von - Eesti Entsüklopeedia

Tõeliste maailmarändurite suguseltsi liige.http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kotzebue_otto_von

entsyklopeedia.ee Otto von Kotzebue [kotsebu:] (Otto Jevstafjevitš; 30. XII 1787 Vardi mõis, Nissi kihelkond, teistel andmetel Tallinn –15. II 1846 Tallinn), Baltisaksa päritolu Vene meresõitja, August von Kotzebue poeg, I järgu kapten (1829).

entsyklopeedia.ee

Göygöli rahvuspark - Eesti Entsüklopeedia

Maailmas on imeilusaid kohti. Väike-Kaukasus oma rahvusparkidega on kindlasti üks neist.

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/g%C3%B6yg%C3%B6li_looduskaitseala1

entsyklopeedia.ee . Selle ala looduskaitse on pika ajalooga. 1925. aastal rajati tänapäevase Göygöli rajooni alale Aserbaidžaani esimene

teemant - Eesti Entsüklopeedia

Alati on hea kui midagi, mis inimesi hulluks ajab, saab kirjeldada sellisena nagu see on. Lihtsalt üks looduslik mineraal :)
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/teemant1

entsyklopeedia.ee teemant, kõvim looduslik mineraal, süsiniku allotroopne teisend, harilikult värvuseta, harvemini sinakas, kollakas, rohekas, pruunikas, roosa või must. Hea dielektrik või pooljuht. Muutub kõrge temperatuuri (1400–2000 ºC) toimel grafiidiks. Säravaim ja hinnalisim vääriskivi (lihvitud teemanti nimeta...

entsyklopeedia.ee

metskits - Eesti Entsüklopeedia

Noo kas mitte pole nunnud.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/metskits1

entsyklopeedia.ee metskits, rahvapäraselt ka kaber, kabris (Capreolus), perekond graatsilisi hirvlasi. Kaks liiki: euroopa metskits (С. capreolus) ja siberi m. (C. pygargeus), viimane sarnaneb oma käitumiselt ja eluviisidelt väga eelmisega, on aga kogukam.

[05/23/17]   Armsad Entsüklopeedia sõbrad. Ma loodan, et te olete juba märganud, et me oleme häkkerite küüsist pääsenud. Võtsime seekord ka kasutusele meetmed, et kui peaks jälle miskit koledat juhtuma, siis üles saamine saab olema lihtsam.
Head nautimist :)

tolmuimeja - Eesti Entsüklopeedia

Meil on veebi faksiimile kujul „Eesti nõukogude entsüklopeedia” ja „ENEKE”. Vahel on seal märksõnu, mida mujalt ei leia ja mille tähendus on aegumatu aga vahel leiab ka väga naljakaid ajastule omaseid kirjeldusi.
Näiteks: tolmuimeja- tolmukõrvaldamismasin, mille töö põhineb puhastatavale pinnale langenud tolmu kaasahaaramisel masinasse imetava õhuvooluga.
Tänapäeval ei tuleks selle peale, et sellist igapäevast asja entsüklopeediasse kirjutada.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/tolmuimeja1

entsyklopeedia.ee

entsyklopeedia.ee

Manna (vanaaja riik) - Eesti Entsüklopeedia

Manna elanikud olid paiksed, tegelesid põlluharimise ja karjakasvautsega, sh hobusekasvatusega.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/manna_(vanaaja_riik)2

entsyklopeedia.ee ). I aastatuhande alguses eksisteeris Urmia järve ümbruses mitu väikeriiki. 9. sajandil kerkis neist Assüüria ja Urartu vahelise võitluse taustal esile Manna. Mannat on esmakordselt mainitud 843 eKr Assüüria kroonikas, hiljem ka Urartu kroonikas. 8. sajandi keskpaigas haaras Manna endasse mitmeid na...

[05/02/17]   Armas Entsüklopeedia kasutajad. Meie server sattus häkkerite meelevalda. Kuna meie töö põhineb vabatahtlikel ja annetajatel (keda kõike ei ole väga palju), siis läheb tavapärasest natuke kauem aega, et see backupidest kokku saada. Palume kannatust ja varsti oleme jälle üleval.

İstanbul - Eesti Entsüklopeedia

Täiesti suurepärane linna. Turkish Airline lendab Tallinnast otse, soovitame külastada.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/istanbul3

entsyklopeedia.ee ääres; 8,8, linnastus 13,3 miljonit elanikku (2011). Türgi suurim linn, sadam, rahvusvaheline lennujaam (Atatürki rahvusvaheline lennujaam).

Suur-Kaukasus - Eesti Entsüklopeedia

Kes käinud need teavad kui ilusad võivad ühed mäed olla.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/suur-kaukasus1

entsyklopeedia.ee Suur-Kaukasus, Kaukasus (vene Большой Кавказ, gruusia Kavkasioni, aserbaidžaani Böyük Qafqaz), mäestik Kaukaasias, ulatub loode–kagu-sihilisena Mustast merest Kaspia mereni; pikkus üle 1100 km, suurim laius (Elbruse kandis) 180 km, pindala umbes 145 000 km2. Suur-Kaukasus on Põhja- ja Lõuna-Kaukaasi...

entsyklopeedia.ee

dolokivi - Eesti Entsüklopeedia

Sellised on meil leiduvad dolokivid.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/dolokivi1

entsyklopeedia.ee dolokivi, kaltsiumi ja magneesiumi sisaldav karbonaatne kivim, mis koosneb põhiliselt dolomiidist. Dolokivil on palju erimeid.

Kaspia meri - Eesti Entsüklopeedia

Maailma suurim väljavooluta soolaseveeline järv.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kaspia_meri2

entsyklopeedia.ee Kaspia meri, maailma suurim, väljavooluta soolaseveeline järv, asub Euroopa ja Aasia piiril; pindala (saarteta) 371 000 km2, suurim sügavus 1025 m, keskmine sügavus 208 m, pikkus on 1030 km, laius 200–435 km ja maht 78 648 km3.

tursk - Eesti Entsüklopeedia

Sealt see kalamaksaõli tulebki. Tursal on nimelt väga õlirikas maks.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/tursk1

entsyklopeedia.ee tursk (Gadus; ingl cod, vn треска), luukalade perekond tursklaste sugukonnast; kolm liiki ja mitu alamliiki. Tursk (Gadus morhua) on levinud Atlandi ookeani põhjaosas ja Jäämerega külgnevais meredes. Pea suur, selle alapoolel poise; kolm selja- ja kaks pärakuuime.

lendorav - Eesti Entsüklopeedia

Kuulus lendorav.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/lendorav1

entsyklopeedia.ee . Tegutseb väikesel alal – tema kodupiirkond ulatub pesapuust umbes 50 m kaugusele. Lendoravat ohustab eelkõige elupaikade hävimine. Teda kahjustab nii kodupiirkonnas kui ka selle lähedal tehtud

entsyklopeedia.ee

okaspuud - Eesti Entsüklopeedia

Siit saate lugeda millised on need armsad okaspuud, kes meid talvel oma rohelusega rõõmustavad.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/okaspuud1

entsyklopeedia.ee okaspuud (Coniferopsida ehk Pinopsida ehk Pinatae), paljasseemnetaimede klass; 11 sugukonda, sh 4 välja­surnud liikidega sugukonda – Lebachiaceae, Voltziaceae, Cheirolepiaceae, Protopinaceae – ning 7 nüüdisaegset sugukonda – männilised (Pinaceae), küpressilised (Cupressaceae), sooküpressilised (Taxo...

[01/19/16]   Head uudised :) Pärast pikka maasolemist on entsyklopeedia.ee jälle internetis kättesaadav. Uues uhkes serveris ja suurepäraste tegelaste käe all.

[12/11/15]   Me loodame siiralt, et tehnilised probleemid leiavad lähinädalatel lahenduse ja alates järgmisest aastast oleme uuesi üleval ja veel paremad kui enne :)

[11/12/15]   Vabandame, meie veebihalduril on väikeseid serveri probleeme ja hetkel on meie suurepärane entsüklopeedia teist päeva maas. Loodame parimat, et täna korda saab.

Eesti linna- ja maarahvastik - Eesti Entsüklopeedia

Kuidas ikkagi eristada linna- ja maarahvastikku :)
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_linna-_ja_maarahvastik

entsyklopeedia.ee Linna- ja maarahvastikku on erinevatel ajajärkudel mõistetud erinevalt. Need mõisted erinevad ka riigiti. Erinevuste aluseks on asulate liigitus.

entsyklopeedia.ee

Kitzberg, August - Eesti Entsüklopeedia

Millal te viimati Kitzbergi lugesite?
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kitzberg_august

entsyklopeedia.ee August Kitzberg (aastani 1863 Kits; 29. XII 1855 Põlde küla, Laatre vald, Pärnumaa – 10. X 1927 Tartu), kirjanik, Jaan Kitzbergi isa.

entsyklopeedia.ee

Eesti meteoriidikraatrid - Eesti Entsüklopeedia

Kõik vajalik info sellest, kus paiknevad Eestis meteoriidikraatrid.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_meteoriidikraatrid

entsyklopeedia.ee Meteoriidikraatrid on ringjad pinnavormid (ringstruktuurid), mille on maapinnale langedes tekitanud suured kosmosekehad. Eristatakse:

entsyklopeedia.ee

Rakke valla teabeportaal - Eesti Entsüklopeedia

Siit saab teada kõik Rakke valla kohta.
http://entsyklopeedia.ee/kategooria/rakke_valla_teabeportaal

entsyklopeedia.ee Rakke valla entsüklopeediline teabeportaal esitab infot Rakke valla ajaloo-, kultuuri- ja loodusväärtuste, ühenduste ja ettevõtete ning Rakke vallaga seotud isikute kohta, samuti valla turismiettevõtjate pakutavate toodete ja teenuste kohta.

Ruhnu teabeportaal - Eesti Entsüklopeedia

Inglise keelne Ruhnu portaal pakub palju infot Ruhnu saare kohta. Soovitage kindlasti oma sõpradele kui neil plaanis Ruhnule külla minna.
http://entsyklopeedia.ee/category/ruhnu_portal

entsyklopeedia.ee The Island of Ruhnu was first mentioned in 1341 in the Freedom Letter by the Bishop of Kuramaa. However, people lived on the island already in 5200 B.C.. It is believed that some of the early inhabitants of the island arrived from Scandinavia during Viking times. The Swedes lived in Ruhnu (Runö in S…

entsyklopeedia.ee

Lavassaare - Eesti Entsüklopeedia

Seal on üks tore rongimuuseum.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/lavassaare2

entsyklopeedia.ee Lavassaare, vallasisene alev Pärnumaa põhjaosas Audru vallas Lavassaare soostiku lõunaserval, Pärnust 18 kilomeetrit loodes; 460 elanikku (2011).

entsyklopeedia.ee

kaevutark - Eesti Entsüklopeedia

Nii nimetatakse neid, kes oksadega vett otsivad.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kaevutark2

entsyklopeedia.ee kaevutark, etnograafias soonevõtja, kaevukoha otsija. Kaevutark hoidis kaheharulist pajuoksa (nõiavitsa) enda ees, harud kummagi käe esimese sõrme ja pöidla vahel. Veesoone kohal hakkas oks maa poole kiskuma.

Want your school to be the top-listed School/college in Tallinn?

Click here to claim your Sponsored Listing.

Location

Category

Telephone

Address


Pärnu Mnt 17
Tallinn
10149
Other Education in Tallinn (show all)
Autokool Venta Plus Autokool Venta Plus
Liikuri 46
Tallinn, 13618

OÜ Your Helper Baltic OÜ Your Helper Baltic
Tallinn, 11913

OÜ Your Helper предоставит Вам все услуги по уходу за ребенком и за Вашим домом.

Divesar autokool Divesar autokool
Pärnu Mnt 50
Tallinn, 10119

Современные автомобили с автоматической и мануальной КПП. Инновативные методы обучения.Помощь психолога при обучении.

Sihtasutus Archimedes Sihtasutus Archimedes
L. Koidula 13a
Tallinn, 10125

Archimedes Foundation is an independent body established by the Estonian government in the field of education and research.

Saksa Keskkonnafondilt Eesti noorteadlastele Saksa Keskkonnafondilt Eesti noorteadlastele
Raua 37/14
Tallinn, 10124

Saksa Keskkonnafond (DBU) jagab stipendiume Eesti noorteadlastele.

Loomekoda Loomekoda
Tähe 32
Tallinn, 11619

Huvikool Loomekoda pakub käsitöö- ja kunstialast huviharidust.

KSG vilistlased KSG vilistlased
Gonsiori 38
Tallinn, 10128

Soovime väga näha KSG vilistlasi aktiivselt osalemas koolielus, vilistlasüritustes ning jõu ja nõuga kaasa aitamas Kadrioru Saksa Gümnaasiumi arengule!

RA Koolitused RA Koolitused
Väike-Paala 1, V Korrus, Ruum 515
Tallinn, 11415

Tere tulemast RA Koolituste facebook'i lehele! Meie abil saate vajalikud teadmised ja praktilised oskused töötervishoiu- ja tööohutuse valdkonnas.

Katarsis Project Space Katarsis Project Space
Tallinn

Artist-run project space

Novapinus OÜ Novapinus OÜ
Taime 2-5
Tallinn, 10317

Tantsuansambel Sõleke Tantsuansambel Sõleke
Mustamäe Tee 59
Tallinn

Tantsuansambel „Sõleke“ – mitmekülgne tants ja liikumine. „Sõlekese” on loonud 1976. aastal Ene Jakobson, kes on tänaseni ansambli peaballettmeister.

Koduõpetajad24 Koduõpetajad24
Akadeemia Tee 32a
Tallinn

Koduõpetajad24 - Kiire, karm, efektiivne