TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituut

Tallinna raestipendiumi pälvisid Tallinna Ülikooli üliõpilased Laura Martina Vilu ja Anni Müüripeal

Tallinna raestipendium antakse välja kord aastas, kevadel, et toetada ning tunnustada linnaga seotud küsimuste, probleemide ja ülesannete teaduspõhist uurimist. Sel aastal pälvisid stipendiumi teiste seas ka LTI magistrant Laura Martina Vilu ja doktorant Anni Müüripeal. Oleme uhked! 🎉

Tallinna raestipendiumi pälvisid Tallinna Ülikooli üliõpilased Laura Martina Vilu ja Anni Müüripeal Tallinna raestipendiumi pälvisid teiste laureaatide seas Tallinna Ülikooli magistrant Laura Martina Vilu, kes uurib Kopli kalmistupargi mullastikku ja doktorant Anni Müüripeal, kelle doktoritöö keskendub linna kogukonnaaedadele.

Presidendi noore keskkonnateadlase preemia pälvis Martin Küttim

Eile andis president Alar Karis üle noore teadlase preemiad. Meil on suurepärane meel teatada, et noore keskkonnateadlase preemia pälvis meie ökoloogia keskuse teadur Martin Küttim! 😍👇

Presidendi noore keskkonnateadlase preemia pälvis Martin Küttim 12. mail andis president Alar Karis üle noore teadlase preemiad. Noore keskkonnateadlase preemia sai TLÜ Ökoloogia keskuse teadur Martin Küttim.

Reedel kell 9.00 tuleb ökoloogia keskuse järgmisele teadusseminarile rääkima Keskkonnagentuuri ringmajanduse projektijuht Kaili Simberg ja ringmajanduse peaspetsialist Kristin Pille. Seminaril räägitakse ringmajanduse võimekuse tõstmise projektist.
👉 Loe seminari teemast lähemalt: https://www.tlu.ee/lti/sundmused/okoloogia-keskuse-teadusseminar-projekt-ringmajanduse-voimekuse-tostmine
🎬 Meie teadusseminare saavad kõik huvilised kuulata ja vaadata ökoloogia keskuse ning ka meie Facebooki lehelt.

Arheoloogid uurivad Saaremaa maalinnade saladusi

Saaremaal uuriti Pöide, Valjala ja Kaarma maalinnu georadaritega, mis peaks andma arheoloogidele seni avastamata teadmisi sellest, mida ja millist ajalugu need maalinnad meetrite sügavusel peidavad. Projekti kommenteerib ka ökoloogia keskuse vanemteadur Hannes Tõnisson. Vaata klippi Aktuaalsest Kaamerast 👇

Arheoloogid uurivad Saaremaa maalinnade saladusi Arheoloog Marika Mägi eestvõtmisel uuriti Saaremaal Pöide, Valjala ja Kaarma maalinnu georadaritega, mis peaks andma arheoloogidele seni avastamata teadmisi sellest, mida ja millist ajalugu need maalinnad meetrite sügavusel peidavad.

Neurocine Kick-Off Conference

16.-18. mail toimuva NeuroCine Conference eesmärk on edendada interdistsiplinaarseteid teadusuuringuid filmitegijate ja neuroteadlaste vahel. Loe lähemalt 👇

Neurocine Kick-Off Conference NeuroCine Conference´s aim is to pave the ground for future joint interdisciplinary research endeavours between filmmakers and neuroscientists in cinematic storytelling, film viewing and related first-person experiences.

Mihkel Kangur: tulevikus võib olla kuni miljard kliimapõgenikku

LTI jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur käis kolmapäeval Terevisioonis rääkimas kliimasoojenemisest ja selle tagajärgedest ka Eestis. Vaata saadet järele 👇

Mihkel Kangur: tulevikus võib olla kuni miljard kliimapõgenikku Pakistani ja Indiat on tabanud rekordiline kuumalaine, kus temperatuurid küündisid aprilli lõpus 50 kraadi lähistele. Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur teatas, et tulevikus võib olla kuni miljard kliimapõgenikku.

Ökoloog: Ida-Viru on Eesti Aafrika. Lisaks maavaradele võtame iduvirulastelt nende tervise ja puhta joogivee

„Eesti on väike ja kannatanud pikalt koloniseerimise all, tema pole saanud omale rajada päris kolooniaid nagu paljud teised Euroopa riigid. Seetõttu oleme pidanud piirduma enesekolonisatasiooniga", kirjutab LTI jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur 👇 Loe edasi Delfist!

Ökoloog: Ida-Viru on Eesti Aafrika. Lisaks maavaradele võtame iduvirulastelt nende tervise ja puhta joogivee Kui kuhugi on vaja paigutada mõni räpane ja haisev ettevõte, siis sobib selleks Ida-Virumaa. Kohalikud on sellega juba harjunud.

Reedel kell 9.00 tuleb ökoloogia keskuse järgmisele teadusseminarile rääkima TLÜ ökoloogia keskuse nooremteadur Liisa Küttim. Seminaril räägitakse projekti AlgaePeat tulemustest.
👉 Loe seminari teemast lähemalt: https://www.tlu.ee/lti/sundmused/okoloogia-keskuse-teadusseminar-projekti-algaepeat-tulemustest
🎬 Meie teadusseminare saavad kõik huvilised kuulata ja vaadata ökoloogia keskuse ning ka meie Facebooki lehelt.

Airi Värnik ⟩ Kuidas kujutada Putinit?

„Kurjuse kajastamisel peab olema väga ettevaatlik. Kurjust ei tohi heroiseerida, imetleda ja karta,” kirjutab Airi Värnik, Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vaimse tervise emeriitprofessor. Loe edasi 👇

Airi Värnik ⟩ Kuidas kujutada Putinit? Kurjuse kajastamisel peab olema väga ettevaatlik. Kurjus oskab võimenduda mistahes värvinguga kõnetamisel, kurjus haarab initsiatiivi, kurjus alistab, kurjus on nakkav. Kurjust ei tohi heroiseerida, imetleda ja karta, kirjutab Tallinna Ülikooli vaimse tervise emeriitprofessor Airi Värnik.

Doktoritöö aitab paremini mõista Eesti karstunud põhjaveekihte

Eestis pärineb kolmandik tarbitavast olmeveest karstunud põhjaveekihtidest. Need on veerikkad põhjaveekihid, mille hädaks on mitmed veemajanduslikud probleemid: näiteks vähene isepuhastusvõime ja reostuskindlus, ning põuatundlikkus. Loe edasi Oliver Koidu doktoritöö kohta 👇

Doktoritöö aitab paremini mõista Eesti karstunud põhjaveekihte Eestis pärineb kolmandik tarbitavast olmeveest karstunud põhjaveekihtidest. Need on veerikkad põhjaveekihid, mille hädaks on mitmed veemajanduslikud probleemid: näiteks vähene isepuhastusvõime ja reostuskindlus, ning põuatundlikkus.

PSÜHHOLOOG: Õpilane unustab tihti juba homme teadmised, mille eest ta täna sai „viie“ – Pealinn.ee

„Kui me ei koormaks õpilast üle ega jätaks teda hädas üksi, siis on lootust, et ta õpib ja tahab ka edaspidi asju teada saada,“ lausus haridusfestivalil IduEDU kliiniline psühholoog ja LTI vilistlane Õnne Uus. Eestis langeb palju noori haridusest välja ja see tähendab pedagoogide jaoks kaotatud ressurssi. Loe edasi 👇

PSÜHHOLOOG: Õpilane unustab tihti juba homme teadmised, mille eest ta täna sai „viie“ – Pealinn.ee „Kui me ei koormaks õpilast üle ega jätaks teda hädas üksi, siis on lootust, et ta õpib ja tahab ka edaspidi asju teada saada,“ lausus …

#2 Lebola taskuhääling feat. INGER

Möödunud nädalal käis tudengite podcast LEBOLA saates külas multitalent ja rekreatsioonikorralduse tudeng INGER, kellega tuli juttu nii tema värskelt välja tulnud EPst, rekreatsioonikorralduse õppekavast kui ka sellest, kuidas inspireerib oma üliõpilasi õppejõud Reeda Tuula-Fjodorov. Saatest ei puudu ka lõbusad küsimused Ingeri lemmiktelesarja kohta ega soovitused uutele sisseastujatele 👇 Vaata saadet siit!

#2 Lebola taskuhääling feat. INGER Lebola on taskuhääling noortelt noortele - tudengid räägivad tudengitega tudengite asjadest ja Sul on võimalus seda pealt vaadata ja kuulata! Saatejuhid, Hel...

Tallinna Ülikooli liikumiskuu 2022

Täna algas liikumiskuu! Sellel aastal pole tähtsad ulmelised kilomeetrid ja rekordid, vaid hoopis järjepidevus. Kõnni kuus vähemalt seitsmel päeval 7000 sammu ja osaled loosimises! Loe täpsemalt ja registreeri ennast osalema 👇

Tallinna Ülikooli liikumiskuu 2022 Tallinna Ülikool on terve ja jätkusuutliku eluviisi eestvedaja ning kutsub kõiki töötajaid ja tudengeid osalema sportlikus liikumiskuu väljakutses. Liikumiskuu eesmärk on suurendada igapäevast aktiivsust ja maikuus rohkem värskes õhus liikuda ning aktiivselt samme koguda.

Madal-Eesti karstialad on põua suhtes arvatust haavatavamad

Eestis kasutatavast olmepõhjaveest pärineb ligi kolmandik karstunud põhjaveekihtidest, mida ohustavad nii reostus kui ka pikemaajalised põuad. Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö autor Oliver Koit osutab nüüd, et Madal-Eesti karstialadel, sh Tuhalas on seotud põhja- ja pinnavesi omavahel eelnevalt arvatust tihedamalt. Loe edasi 👇

Madal-Eesti karstialad on põua suhtes arvatust haavatavamad Eestis kasutatavast olmepõhjaveest pärineb ligi kolmandik karstunud põhjaveekihtidest, mida ohustavad nii reostus kui ka pikemaajalised põuad. Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö osutab nüüd, et Madal-Eesti karstialadel, sh Tuhalas on seotud põhja- ja pinnavesi omavahel eelnevalt arvatu...

Neuroloog Toomas Toomsoo: oleme selle poolest ikka veel Ida-Euroopa, arvates, et vaid haigla on arstile parim töökoht

Üks Eesti tunnustatuim neuroloog dr Toomas Toomsoo on viimasel poolel aastal valget arstikitlit vaid haruharva kandnud. Tipptasemel arstide ja tehnikaga keskuse nullist ülesehitamine on tähendanud dr Toomsoole viimase kaheksa kuu jooksul 12-tunniseid tööpäevi: pidevat asjaajamist ja juhendamist, parimate arstide leidmist, vastuvõtuaegade klapitamist ja suurel hulgal läbirääkimisi. Seda kõike patsientide vastuvõtmise, teadustöö ja külalis­professorina Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudis loengute pidamise kõrvalt. Loe edasi 👇

Neuroloog Toomas Toomsoo: oleme selle poolest ikka veel Ida-Euroopa, arvates, et vaid haigla on arstile parim töökoht “Paljusid inimesi vaevab praegu nii hirm kui ka teadmatus. Viimast esineb tõenäoliselt ka paljudel arstidel,” tõdeb neuroloog Toomas Toomsoo (51), kelle vastuvõtule saabub iga nädal mõni pikale veninud koroonaga patsient.

Pealtnägija | ETV | ERR

Eestis tegutseb Venemaa šamaanide võrgustik, mis esitab ühelt poolt pööraseid väiteid, teisalt kasutab kogunemistel konspiratsioonivõtteid nagu luures. Möödunud nädala "Pealtnägija" saates käidi peidetud kaameraga ühel sellisel kogunemisel kohal ning oma eksperthinnangu olukorrale andis ka psühholoogiaõppejõud Avo-Rein Tereping. Vaata saadet järele 👇

Pealtnägija | ETV | ERR 23. hooaeg, 827. osa |

Haridusteadlased: kodundustund õpetagu toiduvalmistamise kõrval ka koostööd

Kuigi teadmised matemaatikast, keeltest ja ajaloost on olulised, peavad koolilapsed olema valmis ka tulevaseks tööeluks. Tulevikuoskusi, nagu koostööd ja ühismõtlemist, saab edukalt harjutada näiteks kodunduse õppeaines, kus elulisi probleeme lahendades saaks õpilased julgelt mõtteid vahetada, osutab LTI kodundusõppe dotsent Jaana Taar, kes viis läbi uuringu, kui hästi sobib kodunduse õppeaine 21. sajandi oskuste arendamiseks. Loe uuringust lähemalt 👇

Haridusteadlased: kodundustund õpetagu toiduvalmistamise kõrval ka koostööd Kuigi teadmised matemaatikast, keeltest ja ajaloost on olulised, peavad koolilapsed olema valmis ka tulevaseks tööeluks. Tulevikuoskusi, nagu koostööd ja ühismõtlemist, saab edukalt harjutada näiteks kodunduse õppeaines, kus elulisi probleeme lahendades saaks õpilased julgelt mõtteid vahet...

Magistriõppe infotunnid 2022

Täna saab osaleda lausa kolmes erinevas LTI magistriõppekava infotunnis!
🧵 Tehnoloogiavaldkonna ainete õpetaja magistriõppe infotund täna kell 15.00
🤸‍♂️ Kehakultuuri magistriõppe infotund täna kell 16.00
👩‍💼 Organisatsioonikäitumise magistriõppe infotund täna kell 17.00
Mida kujutavad endast LTI magistriõpe, konkreetsemad erialad, lõputöö kirjutamine ja kõik muu õppimise juurde käiv? Tule kuula ja saad teada!
Lisainfo ja Zoomi lingid leiad siit 👉 tlu.ee/MAinfotunnid

Magistriõppe infotunnid 2022 Tahad oma tuleviku üle otsustada kodust väljumata? Tahaksid kiire tööpäeva kestel või lõpus end magistriõppe võimalustega kurssi viia? Osale TLÜ magistriõppe virtuaalsetes infotundides, kus kuuled õppetegevuse kohta asjaosaliste endi käest. Saad kiiresti oma küsimustele vastused, et j....

Gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja, MA

👨‍🏫 TÄNA kell 15 toimub gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja magistriõppe infotund. Õpetajana on võimalik anda edasi oma ideid Eesti koolihariduse paremaks muutmiseks ja kujundada kool kohaks, kus õpilased ennast arendades mõnusalt tunnevad, ehk olla teenäitaja ja suunaja. Õppekaval saab õppida bioloogia-, füüsika-, geograafia- ja keemiaõpetaja suunal.
Ühine meiega täna siin 👉https://zoom.us/j/91731275986

Gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja, MA Õpetajana on võimalik anda edasi oma ideid Eesti koolihariduse paremaks muutmiseks ja kujundada kool kohaks, kus õpilased ennast arendades mõnusalt tunnevad ehk olla teenäitaja ja suunaja. Õppekaval saab õppida bioloogia-, füüsika-, geograafia- ja keemiaõpetaja suunal. Õpetaja eriala oman...

Eesti noormees õpib Hollandis maapõue salvestunud soojusenergia kasutamist

LTI integreeritud loodusteaduste vilistlane Henri Suomalainen on mõõtnud Hollandis maapõue soojust ja kaardistanud Läänemere põhja. Ta kinnitab, et tulevikus on tal võimalik tööpõld lai. «Uute tehnoloogiatega saame planeeti ja selle süsteeme üha paremini uurida ja töötada välja keskkonda säästvamaid lahendusi,» kinnitab Henri, kes välisõpingutel Hollandis tutvus lähemalt geotermaal- ehk maapõueenergiaga. Loe edasi 👇

Eesti noormees õpib Hollandis maapõue salvestunud soojusenergia kasutamist Henri Suomalainen on mõõtnud Hollandis maapõue soojust ja kaardistanud Läänemere põhja. Ta kinnitab, et tulevikus on tal võimalik tööpõld lai. «Uute tehnoloogiatega saame planeeti ja selle süsteeme üha paremini uurida ja töötada välja keskkonda säästvamaid lahendusi,» kinnitab Hen...