Koolitaja Koolituskeskus

7 lihtsat nippi, kuidas Teisi paremini kuulata!

Koolitaja vaimne tervis on tähtis! Läbipõlemine, stress ja isegi traumad ei ole siin töös olematud. Teadlikkus on oluline. Olgem hoitud!

Pedagoogide ja täiskasvanute koolitajate vaimne tervis. Kellega jagavad oma raskusi täiskasvanute koolitajad? - EPALE - European Commission Pedagoogide ja täiskasvanute koolitajate vaimne tervis. Kellega jagavad oma raskusi täiskasvanute koolitajad?

Kelleks Sina saada tahad?
Õige vastus on Tuleviku Koolitajaks.

ÜKS VABA KOHT/ UUS KURSUS ALUSTAB JUBA 28.03.2023

Sulle meeldib töötada inimestega ja Sul on sõnum või praktiline oskus, mida soovid teistega jagada või soovid enda ellu suurt ägedat muutust, siis „Tuleviku koolitaja“ ehk täiskasvanute koolitaja kursus on kindlasti Sulle.
Tundub huvitav! Loe programmist lähemalt meie kodulehelt: https://koolitajakoolituskeskus.ee/vaaria/kursus-taiskasvanute-koolitaja-tase-6/

Magusat Vastlapäeva!

Koolitaja töö on üks väga loominguline töö. Loome koolitusi, koostame õppematerjale, töötame välja meetodeid, analüüsime, hindame ja kui aega üle jääb, siis võtame paberi, pintsli, värvid ning teeme veidi kunsti ning loome koolitusele uued loovuskaardid.

Tere tulemast kuulama "Tuleviku koolitaja" podcasti. Mina olen Marita Reismaa ja täna on mul külas üks kuldsetet kätega maagiline koolitaja. Palun saage tuttavaks Riita Jee (Jaup). Head kuulamist.

Podcast "Tuleviku Koolitaja" külaline Riita Jee (Jaup) Tere tulemast kuulama "Tuleviku koolitaja" podcasti. Mina olen Marita Reismaa ja täna on mul külas üks kuldsetet kätega koolitaja Palun saage tuttavaks Riit...

Raamat kannab, raamat annab!

Tuleviku koolitaja VEEBRUARIKUU raamatuklubi tõi meieni tuntud teose "Emotsioonid, inimkonna suurim sõltuvus" Ingvar Villido sulest. Aitäh esitluse eest tuleviku koolitaja Õnne-Sigrid Mättik.

Mida meile see raamat kinkis? Läbi mõtiskluste ning arutelude sündis uus tunnetusmeetod, mida hetkel nimetame "emotsionaalne õun". Meetod kõlab nii, et asetad ühe kindla eseme ehk "õuna" õppijate ette. Palud neil tunnetada "õuna" värvi, kuju, maitset, lõhna jne. Ülesande teisel poolel palud "õuna" vaadelda läbi emotsiooni(de), näiteks rõõm, kurbus, viha, vastikus, üllatus, rahu (baasemotsioonid) ning tajuda erinevusi. Peale tajumist jagage kogemusi. Tulemus võib olla väga põnev. Kindlasti tasub proovida!

Koolitus on igale õppijale omamoodi teekond. Ühele võib see olla kivine kruusatee ja teisele looklev lilledega kaunistatud põllutee. Milline tee, see saab täpselt olema sõltub õppija unistustest, kogemusest, emotsionaalsest valmisolekust, traumadest ja tahtest sellest kõigest maksimaalselt läbi minna. Üks kõik, milline see tee on, pean koolitajana alati meeles, et see teekond on meile kõigile.

Aitäh armas Kaili selle tagasiside eest, see oli südant soojendav ja väga üllatav kingitus. Ma tänan, et oled lubanud olla mul Sinu kõrval. Imelist tulevikku Sulle!

Tuleviku Koolitajast ja selleks õppimisest Tavaliselt ei pea ma seda jutuks võtma, kuid seekord tahan rõhutada, et käesolev kirjutis pole tellimustöö. Tegelikult pole inimene, kes on selle postitusega enim seotud, sugugi teadlik, et ma mida…

Lugeda on vahva. Tuleviku koolitaja raamatuklubi alustab taas! On mida jagada ja kuulata!

Tuleviku Koolitaja kogukond käis eile koos veidi kultuuri nautimas. Teoteatri etendus "Tuleriit" tõi meieni nii elu keerukust, sügavat armastus, kui ka müstikat. Kogetu jättis õhku palju tundeid, mõtteid ja küsimusi, mis ühe hea kunsti eesmärk ju ongi. Aitäh kõigile osalejatele!

Aitäh EPALE artikli jagamise eest!

Hästi teostatud eeltöö garanteerib koolituse rahulolu - EPALE - European Commission Hästi teostatud eeltöö garanteerib koolituse rahulolu

Tere tulemast kuulama "Tuleviku koolitaja" podcasti. Mina olen Marita Reismaa ja täna on mul külas üks müstiline koolitaja, keda võib lisaks koolitajale kutsuda ka õpetajaks, psühholoogiliseks nõustajaks, coachiks, superviisoriks! Palun saage tuttavaks Piret Bristol. Head kuulamist.

Podcast "Tuleviku koolitaja" külaline Piret Bristol Tere tulemast kuulama "Tuleviku koolitaja" podcasti. Mina olen Marita Reismaa ja täna on mul külas üks müstiline koolitaja, keda võib lisaks koolitajale kuts...

Kelleks Sina saada tahad? Õige vastus on Tuleviku Koolitajaks.

UUS KURSUS ALUSTAB JUBA VEEBRUAR 2023

Sulle meeldib töötada inimestega ja Sul on sõnum või praktiline oskus, mida soovid teistega jagada või soovid enda ellu suurt ägedat muutust, siis „Tuleviku koolitaja“ ehk täiskasvanute koolitaja kursus on kindlasti Sulle.

Tundub huvitav! Loe programmist lähemalt meie kodulehelt: https://koolitajakoolituskeskus.ee/.....

Kelleks Sina saada tahad?

Artikkel "Konflikt on õppeprotsessis vajalik ja vältimatu"

Jutt, et iga täiskasvanud õppija vastutab ise oma õppimise ja õpitulemuste eest, on müüt. Idee on hea, kuid teostus sõltub suuresti sellest, kui kiiresti ja sujuvalt suudab koolitaja viia õppija läbi kolme õpifaasi neljandasse koostööfaasi.

Täiskasvanud õppija võtab osalise vastutuse oma õpitulemuse eest alles eraldumisfaasis ja täieliku vastutuse koostööfaasis. Sinna jõudmiseks on vaja läbida esmalt sõltuvusfaas ning seejärel konfliktifaas, millest esimest koolitajad naudivad ja teist pelgavad. Nii võib juhtuda, et õppija jääb sageli kinni ühte neist esimestest faasidest, mille tulemusena ei võta ta vastutust oma õpitulemuste eest ning enesearengu asemel toimub koolituste liigtarbimine.

Oluline on märkida, et iga õppija alustab teekonda alati esimesest ehk sõltuvusfaasist, seejärel liigub konfliktifaasi, sealt edasi eraldumisfaasi ning lõpuks jõuab koostööfaasi. Viimasesse jõudmiseks tuleb läbida kõik neli faasi just sellises järjekorras. Ühtegi eelnimetatud faasi ei saa vahele jätta ega vältida.

Kui koolitaja on oma õppesisu planeerinud oskuslikult ning mitmekesiselt, siis suuremaid takistusi ei esine ning õppija liikumine sõltuvusfaasist koostööfaasi toimub sujuvalt ja iseseivalt. Kui aga õppija vajadused on koolitaja arvestustest suuremad, siis esineb õppetöös erinevas ulatuses takistusi. Probleemid võivad alata passiivsest kuulamisest, aktiivsuse puudumisest ja kokkulepete mittetäitmisest ning lõppeda vastutöötamise ja emotsionaalse purskumisega. Harva esineb ka verbaalset ja mitteverbaalset koolitaja või kaasõppijate ründamist.

Kuidas siis juhtida õppijat sõltuvusfaasist koostööfaasini sel moel, et koolitaja saab edastada planeeritud õppe sisu ja täiskasvanud õppija omandada uusi teadmisi? Selleks vaatame lähemalt kõiki nelja faasi: sõltuvus-, konflikti-, eraldumis- ja koostööfaasi. Tutvume nende olemusega, analüüsime õppija vajadusi ning koolitaja võimalusi.

Neljast õpifaasist on just sõltuvusfaas paljudele koolitajatele mugavaim etapp, sest selles faasis on õppija tubli õpilane, kes täidab vastu vaidlemata kõik koolitaja poolt antud korraldused. Koolitajale on see kindlasti hea keskkond, kus teadmisi edastada, kuid sõltuvusfaasil on ka oma pahupool. Nimelt on koolitaja antud faasis hierarhiliselt õppijast kõrgemal, mis omakorda loob olukorra, kus koolitaja on autoriteet. Nagu me teame, siis autoriteediga ei vaielda. Kõik, mis koolitaja selles faasis räägib, on „puhas kuld“. Nii ei võta õppija õppimise osas vastutust. Ta kogub küll infot, kuid kriitilise analüüsi puudumise tõttu uusi teadmisi ei omanda.

Sõltuvusfaasis on koolitaja peamine eesmärk panna õppija kaasa mõtlema, rääkima ja diskuteerima. Kui on vaja, siis saab teda kutsuda ka koolitajaga/ kaasõppijatega vaidlema või mitte nõustuma ehk liikuda sujuvalt konfliktifaasi. Parim meetod arutelude, analüüside, diskussioonide ja muu seesuguse tekitamiseks on siinkohal küsimuste küsimine. Just küsimustel põhinevad meetodid on koolitaja parimad sõbrad õppija sõltuvusfaasi lõhkumiseks, sest iga koolitaja teab, et kui õppija räägib, siis ta mõtleb ja kui ta mõtleb, siis ta omandab uusi teadmisi.

Küsimustel põhinevate meetodite valiku juures on oluline jälgida, et koolitaja toetaks pigem küsimusi ja meetodeid, mis on üles ehitatud arvamusele ja loovale mõtlemisele, mitte kindlale „õigele“ vastusele. Nimelt hoiavad õigete ja valede vastustega küsimused õppijat sõltuvusfaasis, sest iga hea õpilane tahab alateadlikult vastata õigesti või vähemalt sel moel, nagu ootab koolitaja/ kaasõppija, jättes oma tegeliku arvamuse tagaplaanile. Seega on väga oluline, et õppijal tekiks võimalus oma isiklikule arvamusele ning koolitaja seda toetaks.

Konfliktifaas ehk erinevate arvamuste faas on tõeline proovikivi nii koolitajale kui ka õppijale. Konflikt on alati konfliktne ning paneb õppeprotsessi pausile. Samas on koolitajale alati oluline õppeprotsessi juhtimine ehk teisisõnu kontrolli hoidmine. Kui on tekkinud õppeprotsessi paus, on koolitajal valida kaks lahendust. Esimene neist on kehtestamine. Teisel juhul saab rakendada aktiivse kuulamise tehnikat. Aktiivne kuulamine põhineb siiral soovil mõista – ilma isikliku arvamuseta või hinnanguta – õppija probleemi ehk varjatud vajadust. Need koolitajad, kes valivad aktiivse kuulamise, jõuavad õppijale lähemale ning loovad tugeva usaldusliku suhte.

„Inimesed ei vali vaidlemist, justkui oleks see eelistatuim suhtlusviis, nad lihtsalt ei tea paremat moodust. Autor Edward de Bono“

Koolitajaid, kes valivad aktiivse kuulamise asemel kehtestamise, valdab sageli hirm kaotada kontroll ehk näida ebakompetentne. Keskendudes alateadlikult oma hirmule, lükkab koolitaja õppija vajadused tagaplaanile. Selle tulemusel jääb õppija konfliktifaasi või halvimal juhul naaseb sõltuvusfaasi. Nagu varasemalt öeldud, on konflikt alati konfliktne, lõhkuv ja purustav. Kuid selleks, et konfliktifaasist väljuda, ongi vaja purustada hierarhiat ehk tuua õppija ja koolitaja üksteisele lähemale ning luua seeläbi usalduslik koostöö.

Kuid milliseid väljakutseid loob konfliktifaas õppijale? Tihti kohtub õppija konfliktifaasis oma minevikus rahuldamata vajaduste, negatiivsete kogemuste, salajaste hirmude ja võib-olla isegi traumadega. Sageli tegelevad õppijad oma väiksemate probleemide ning takistustega automaatselt ja alateadlikult, ise konflikti otseselt tunnetamata. Mida teha aga siis, kui rahuldamata vajadus või hirm on nii suur, et see halvab õpivõime? Dr. Thomas Gordon nimetab oma raamatus „Õpetajate kool“ neid rahuldamata vajadusi probleemideks. Oluline on märkida, et autori sõnul saab tekkinud probleemi lahendada ainult probleemi omanik ehk meie kontekstis õppija. Koolitaja saab rakendada üksnes aktiivset kuulamist, mis aitab õppijal saada oma probleemiga lähemalt tuttavaks ning seeläbi oma probleemi ise lahendada. Nii jõuamegi tagasi aktiivse kuulamise mõjusa tehnikani, mis aitab õppijatel jõuda sujuvalt ning turvaliselt eraldumisfaasi.

Olles seljatanud konfliktifaasi näol kõige nõudlikuma etapi ja astunud suure sammu lähemale koostööfaasile, on meil jäänud üks väike peatus, mis pole vähem oluline kui eelmised. Seda nimetatakse eraldumisfaasiks. Nagu nimigi ütleb, on antud faasi eesmärk eralduda ehk tõsta õppija iseseisvust. See on etapp, kus õppijal on suur tahe õppida ja uusi teadmisi omandada, kuid puudub täielik enesekindlus isiklike arvamuste avaldamiseks või õpiotsuste langetamiseks. Selles punktis oodatakse toetavat kinnitust koolitajalt, ülemuselt, grupijuhilt jne.

Meetodeid, mis aitavad õppijal enesekindlust tõsta, on mitmeid, kuid kindlasti on üks jätkusuutlikumaid ning tõhusamaid refleksioon. Läbi refleksiooni esitab õppija endale olulisi küsimusi. Mida ma täna õppisin? Miks see on mulle oluline? Kuidas ma saan seda rakendada? Mida saan homme muuda? Miks see ei toiminud? Mida ma pean juurde õppima? Kuidas ma saan seda veel praktiseerida? Kes saab mind aidata? Selliseid küsimusi on veelgi. Nii jõuab õppija lähemale oma sügavamale isiklikule õpivajadusele. Kui koolitaja toetab sellist enesereflektsiooni motiveeriva vaatluspõhise tagasisidega, peaks eraldumisfaasi läbimine ning koostööfaasi saavutamine olema sujuv ja kiire.

Läbi kolme väljakutseterohke faasi oleme kivi-kivi haaval ehitanud koostööfaasi vundamenti, lõhkudes piiravaid hierarhiaid, kasvatades siirast usaldust ja luues arendavat iseseivust. Koostööfaas on suurepärane faas, kus koolitaja viib läbi planeeritud õppetegevust ning õppija osaleb aktiivselt õppetöös, võttes seeläbi täieliku vastutuse oma õpiarengu eest. Koostööfaasi kokkulepped on justkui koolitaja ja õppija vaheline usaldusleping, mis fikseerib, kuidas käitutakse ühes või teises olukorras ning lahendatakse erinevaid tekkinud situatsioone. Kokkulepete loomisel on kõike olulisem nende selgus ning õppijate maksimaalne kaasamine.

Julgustan koolitajaid usaldama oma õppijaid ning toetama neid nende isiklikus enesejuhtimises, sest iga õppija teab kõige paremini, millised on tema õpieesmärgid ning sisemine motivatsioon õppida ja kasvada. Alles nüüd – koostööfaasis – saame väita, et iga õppija vastutab ise oma õppimise ja õpitulemuste eest. Koolitaja on olnud tema jaoks turvaline sild, et ületada hirmude kraavid ja jõuda uute oskuste aasale, kus õppimine on turvaline, nauditav ja toetav. Seda nii õppijale, kui ka koolitajale.

Koolitaja Marita Reismaa 11.11.2022

https://koolitajakoolituskeskus.ee/vaaria/rohkem-postitusi/

Põnevat lugemist!

Erinevad mõttekaartide tööriistad on XMind, MindManager, Mind Meister, ClickUp, Lucidchart jne.

Mindmap ehk digitaalne mõttekaart õppimise toetamiseks või koolituse planeerimiseks - EPALE - European Commission Mindmap ehk digitaalne mõttekaart õppimise toetamiseks või koolituse planeerimiseks

Imelist esimest adventi!

17. novembril 2022 toimus meie kogukonna jaoks märkimisväärne sündmus. Nimelt said kokku võimsad koolitajad ning panid alguse „Tuleviku Koolitaja“ organisatsiooni loomisele. Uue organisatsiooni peamine eesmärk on jagada, kogeda ning koos õppida! Luua põnevaid tegevusi ning projekte nii liikmetele, kui ka kogu täiskasvanute hariduse valdkonnale. Veel sellel aastal koguneb pühade meeleolus uus tarkade klubi, et meie ühine tulevik pakkida võimsaks kingituseks ning uuel aastal Teile üle anda!

Selleks, et koolitus muuta põnevaks, mitmekülgseks ja loovaks on üks võimalus kasutada kaarte. Kaarte pole kunagi piisavalt ja siit väike galerii meie ühe Tuleviku Koolitaja kogus! Kas pole põnev?

Uhke on olla uute väga väärtuslike koolituste loomise juures! Tuleviku koolitaja Õnne on ühendanud oma õpingud, elukogemuse ning loovuse ja pannud kokku ühe väga inspireeriva kaassõltuvuskoolituse, mis tugineb muinasjuttudel. Uus koolitus näeb ilmavalgust juba uuel aastal ehk oodata on jäänud ainult üks kuu ja natuke peale! On mida oodata!

Üsna pea avame koolitusele registeerimise🤩

Koolitaja Koolituskeskus on alati sügavalt inspireeritud, kui Tuleviku Koolitaja kursusel hakkab ilmavalgust nägema uus, põnev ja veidi teistmoodi praktiline koolituslapsuke. No on mida oodata😍.

Tere tulemast kuulama "Tuleviku koolitaja" podcasti. Mina olen Marita Reismaa ja täna on mul külas koolitaja, kes on terve oma elu olnud suur visionäär, julge eestvedaja ja maailma muutja. Saage palun tuttavaks tuleviku koolitaja Jane Snaith. Head kuulamist.

Pidcast "Tuleviku koolitaja" külaline Jane Snaith Tere tulemast kuulama "Tuleviku koolitaja" podcasti. Mina olen Marita Reismaa ja täna on mul külas koolitaja, kes on terve oma elu olnud suur visionäär, julg...

Väärt lugemine!

Artikkel „Tuleviku koolitaja neli nägu ja kaks sõpra“

Olgugi, et koolitusmaastik on juba praegu üpris kirju, on see siiski alati pidevas muutumises: viimastel aastatel on tekkinud palju uusi suundi, rolle ja termineid, mis kõik vajavad defineerimist ja mõistmist. Et ajaga sammu pidada, tuleb termini ‘koolitaja’ olemust ja tähendust pidevalt lahti mõtestada. Mis nägu peaks olema tuleviku koolitaja? Tasub välja tuua neli erinevat rolli või ‘nägu’, mida sageli koolitusturul kohata võib: andragoog, lektor, spiiker ja praktik. Kuigi rollid nad päris pole, ei tasu unustada ka ei coach’i ega mentorit. Oleks lihtne väita, et ‘Tuleviku Koolitaja’ peaks olema järjepidev täis-pagas, neli rolli sulandunud ühte, aga tegelikult peaks ta lihtsalt olema suuteline nelja rolliga žongleerima, et õppija teadmisi erinevate meetoditega kinnistada, seoseid luua, õpiprotsessi praktiliseks muuta ning vajadusel ka tööprotsessis toeks olla.

Leian, et see, keda nimetatakse tänapäeval koolitajaks, ongi tegelikult andragoog. Tema eesmärk on jagada uusi teadmisi ning tagada, et õppija need ka omandaks. Infot on vaja analüüsida ja läbi töötada nii, et tekiks isiklik seos. Õppija peab katsetama õpitut rakendada sõltumata sellest, kas tagajärjed on tulemuslikud või mitte. Info kinnitub seejärel lõplikult läbi praktika, ehk läbi järjepideva positiivse kogemuse kordamise. Kui näiteks lektor ja spiiker edastavad infot parema meelega loengu formaadis, siis andragoogi ülesanne on ka teadmistel kinnistuda aidata. Praktiku roll on uute teadmistega toimetada rohkem töötoa-formaadis, kus kõige olulisem on asjad oma käega ära proovida. Spiiker ja lektor oskavad tihtipeale küll suurematele inimgruppidele infot edastada, kuid siis jääb see kuidas ja kas õpitut rakendada pigem õppija enda otsustada.
Rääkides tähtsatest otsustest: koolituse ülesehitus, sisu, meetodid, koolitaja tegelik roll ja kogu ettevõtmise lõpptulemus sõltuvad suuresti kliendi poolt otsustatud mahust. Mahu-põhiselt liigituvad koolitused peamiselt pikkuse ja inimeste arvu alusel ning selle põhjal on ka võimalik määrata, millise koolitaja rolliga on tegu. Väiksemad koolitusgrupid koosnevad tavaliselt kuni 10-st, keskmised 12-18-st inimesest. Kui koolitusgrupis on juba üle 40 inimese, muutub kontakt õppija ja koolitaja vahel passiivseks, koolitusest saab pigem seminar või loeng, koolitajast lektor või spiiker. Kuigi hea koolitaja ülesanne on aidata õppijal sõltumata koolituse mahust uut infot mõista, on kõige paremad tingimused teadmiste omandamiseks, kontrollimiseks ja praktiseerimiseks tavaliselt keskmise suurusega koolitusgruppides, kus koolitajal on võimalik kõige hõlpsamini õppijaga aktiivses kontaktis püsida. Sama käib ka praktiku kohta. Spiiker ja lektor edastavad tavaliselt infot suuremale publikule ja seda ka lühema ajaperioodi jooksul kui andragoog või praktik, kelle puhul on siiski peamine personaalne lähenemine.
Koolitaja rollidest rääkides peaks mainima ka termineid coach ja mentor, mis on mõlemad tegelikult rohkem tehnikad, ustavad abimehed koolitajale, mitte rollid ega ‘näod’. Coach on spetsialist, kes aitab coachitaval tuleviku eesmärke saavutada ja laiemat pilti näha. Mentor on seevastu oma valdkonna ekspert, kelle ülesanne on nõustada mentiid vastavalt oma kogemusele. Coach’i eesmärk on motiveerida, mentori ülesanne aga suunata ja isiklikke kogemusi jagada.

„Coach ehk mõttemaailma treener on keegi, kes väärtusliku inimese ehk coachitava viib sealt, kus ta on, sinna kuhu ta tahab jõuda. Autor Marita Reismaa“

Jah, ‘Tuleviku Koolitaja’ peab olema nelja rolli paremik, aga eesmärk ei pea olema võime omada vaheldumisi nelja nägu, vaid oskus ära kasutada kõigi nelja näo parimaid omadusi. Ideaalsetes töötingimustes, kus koolitus kestab päevi või kuid ja publik on pigem väike, peaks ‘Tuleviku Koolitaja’ olema suuteline looma aktiivse kontaktiga õpikeskkonda, kus peamine rõhk on valmistada õppijat oskuste-põhiselt tulevikuks ette.

Koolitaja ja coach Marita Reismaa

https://koolitajakoolituskeskus.ee/artikkel/artikkel-tuleviku-koolitaja-neli-nagu-ja-kaks-sopra/

Read raamatust. Kuldaväärt lugemine!

„Me elame keerulisel, segasel, metsikul ajal, me kardame oma enda vägesid ning otsime mitte ainult oma teed vaid isegi suunda. Meid ümbritseb palju õpetushääli, kuid vähe visioonihääli; me tegeleme palavikuliselt palju meid ärgastavate tegevustega, kuid keskendume vähe mõtestatud eesmärkidele. Meie ohjeldamatud ning suunamata energiad tekitavad meis stressi, me teeme palju, kuid mitte midagi pikka aega. Meie kohus on end üles leida.“

USA president Woodrow Wilson 1907 a.

Tuleviku Koolitaja kursuse üks paljudest olulistest teemadest on koolitaja jätkusuutlik eneseareng. Mis meid sütitab ja mis meid pidurdab! Kuidas purustada hirmu "lõkse" ja muuta need motivatsiooni laksudeks! Aitäh imeliste mõtete eest Tuleviku Koolitajad 2022!

Millised mõtted Sinul tekivad armas Tuleviku Koolitaja?

Kuidas kiusata koolitajat ehk mida teha kiusupunnidega koolitusel? - EPALE - European Commission Kuidas kiusata koolitajat ehk mida teha kiusupunnidega koolitusel?

Koolitaja on reflektiivne praktik
Raamat "Õppiv kool ja enesehindamine" autor Pentti Nikkanen ja Heikki K. Lyytinen

Taastootva õppimise asemele tuleb uusi teadmisi loov õppimine, mille puhul on esmatähtis uute õppimisharjutuste loomine, uute pedagoogiliste lahenduste väljatöötamine ja probleemipõhine õpe, mis suhestuks tegelikkusega, paneks mõtlema teooria ja praktika üle ning arendaks uusi mudeleid ja meetodeid. Õpetaja on seega reflektiivne praktik, kes kasutab uurivaid töövõtteid. Selline suhtlemine võimaldab kasvatus- ja õppimisreaalsus sügavamat mõistmist, mis omakorda on seotud ühiskondliku reaalsusega. Õppimise ja inimese arengu asjatundjad saavad tekkida ainult omandada kriitilist informatsiooni iseenda, oma ümbruse, oma mõjutamisvõimalusest ja oma väärtuse kohta. Ainult siis on võimalik võitu saada oma vanast minast. Tuleb pidevalt viibida uue ja tundmatu piirimail.

Tere tulemast kuulama "Tuleviku koolitaja" podcasti. Mina olen Marita Reismaa ja täna on mul külas koolitaja, kes püüab hoida igas oma eluetapis tasakaalu ning hindab kõrgelt teadlikku enesearengut. Saage palun tuttavaks tuleviku koolitaja Maarika Lember. Head kuulamist.

Podcast "Tuleviku Koolitaja" külaline Maarika Lember Tere tulemast kuulama "Tuleviku koolitaja" podcasti. Mina olen Marita Reismaa ja täna on mul külas koolitaja, kes püüab hoida igas oma eluetapis tasakaalu ni...

Kui uus amet on Sinu kirg, töö ja hobi, siis ei saa õppimine olla muud, kui nauding! Aitäh selle imelise teekonna eest Tuleviku koolitaja Leana Saia ja nüüd mägesid vallutama!☺️