Linnusõbrad

Oleme ainus Eestimaine linnutoidu tootja Friends Food. Juhime tähelepanu Eestis talvituvatele lindudele, anname näpunäited kuidas ja millal linde toita ja miks see vajalik on.

Viime iga-aastaselt läbi koolilastele suunatud Linnusõprade konkurssi.

13/04/2021

Linnusõbrad 2020/2021 loovuskonkursi võitja Nele

Nele sai kätte on ülivinge auhinna..

1000€ ja megalt krõpsu🤩

Järgmise hooaja võitja võid olla juba sina👊

#linnusõbrad #toidantalvellinde #1000euriauhinnaks

09/04/2021

MIKS TOITA LINNUKESI JUST SEEMNESEGUGA?🤔

Balsnacki loodud seemnesegu talvituvate lindude toitmiseks, oli üks esimesi tooteid meie linnutoidu kategooria sortimendis.

Seemned ja pähklid ennekõike sisaldavad endas kõrget toiteväärtust ning just seda on meil talvituvatel lindudel vaja, et külma ilma või paksema lumega ellu jääda. Kaer on siinkohal oluliseks komponendiks just kõrge proteiinisisalduse tõttu.

Seega, kui sulle tundub, et sinu aeda külastavad linnud eelistavad esialgu ainult seemneid ja pähkleid, siis ära muretse, anna neile natuke aega, et nad saaksid tutvuda terve toiduvalikuga, sest ka lindude toidulaud peab olema mitmekesine. Nimelt ei söö talvituvad linnud “ette” vaid varuvad energiat igapäevaselt.

Omades aastatepikkust kogemust lindudele mõeldud lisatoidu tootmises, teame, mis on parim ja kvaliteetseim tooraine. Sellest lähtuvalt oleme väga valivad ka enda tarnijate osas, et lindudelegi pakutav oleks alati kõrgeima kvaliteediga.

Oma toidusegudesse valime just õige suurusega mustad päevalilleseemned, kuna nende toiteväärtus on kõrgem, kui triibulistel seemnetel, ning lindudel on neid seemneid ka lihtsam kätte saada, kuna koor on pehmem. Arahhis on toidusegus alati hea valik, kuna annab palju energiat ja kutsub sööma laialdasema populatsiooni linde.

On väga oluline, et olles lindude toitmist sügisel alustanud, jätkaksid seda kindlasti kevadeni, muidu võivad toidukohta külastavad linnud hukkuda. Söötmiskohas tuleb lisatoitu pidevalt hoida või panna lisatoitu juurde alati kindlal kellaajal, nii teavad tiivulised sinuga juba arvestada ja külastavad sind tihti.

💛💙 Balsnack- Ainuke eestimaine linnutoit

MIKS TOITA LINNUKESI JUST SEEMNESEGUGA?🤔

Balsnacki loodud seemnesegu talvituvate lindude toitmiseks, oli üks esimesi tooteid meie linnutoidu kategooria sortimendis.

Seemned ja pähklid ennekõike sisaldavad endas kõrget toiteväärtust ning just seda on meil talvituvatel lindudel vaja, et külma ilma või paksema lumega ellu jääda. Kaer on siinkohal oluliseks komponendiks just kõrge proteiinisisalduse tõttu.

Seega, kui sulle tundub, et sinu aeda külastavad linnud eelistavad esialgu ainult seemneid ja pähkleid, siis ära muretse, anna neile natuke aega, et nad saaksid tutvuda terve toiduvalikuga, sest ka lindude toidulaud peab olema mitmekesine. Nimelt ei söö talvituvad linnud “ette” vaid varuvad energiat igapäevaselt.

Omades aastatepikkust kogemust lindudele mõeldud lisatoidu tootmises, teame, mis on parim ja kvaliteetseim tooraine. Sellest lähtuvalt oleme väga valivad ka enda tarnijate osas, et lindudelegi pakutav oleks alati kõrgeima kvaliteediga.

Oma toidusegudesse valime just õige suurusega mustad päevalilleseemned, kuna nende toiteväärtus on kõrgem, kui triibulistel seemnetel, ning lindudel on neid seemneid ka lihtsam kätte saada, kuna koor on pehmem. Arahhis on toidusegus alati hea valik, kuna annab palju energiat ja kutsub sööma laialdasema populatsiooni linde.

On väga oluline, et olles lindude toitmist sügisel alustanud, jätkaksid seda kindlasti kevadeni, muidu võivad toidukohta külastavad linnud hukkuda. Söötmiskohas tuleb lisatoitu pidevalt hoida või panna lisatoitu juurde alati kindlal kellaajal, nii teavad tiivulised sinuga juba arvestada ja külastavad sind tihti.

💛💙 Balsnack- Ainuke eestimaine linnutoit

01/04/2021

💛💙Linnusõbrad 2020/2021 loovuskonkursi võitja on ...

24/03/2021

🐦RÄNDURID MEIE TOIDUMAJADE JUURES

Kes on püsiva lumikatte ja külma saabumisest saadik talvist lindude toidumaja pidanud, võiks tasapisi asuda mõtlema hooaja lõpetamisele. Soojemate ilmade saabudes võiks otsi kokku tõmbama asuda näiteks märtsis või aprilli alguses, kui lumi on läinud ning suuri külmi samuti ei paista. Kui toitmist lõpetada, tasub välja pandavaid koguseid tasapisi vähendada, mitte lõpetada toitmist päevapealt.

Toitmisega alustades on endale võetud igapäevane kohustus, kuid see on olnud ka võimalus jälgida lähemalt toidumaja ümbruses toimetavaid sulelisi. Küllap on märgata, et võrreldes pakaseliste hommikutega on toituvate rasva-, sini- ja salutihaste, põldvarblaste ning muude suleliste arv toidumaja ümbruses vähenenud. Paljud neist on asunud juba pesitsusterritooriumitele, kuid käivad aeg-ajalt veel toidumaja juures hõlpsamat nokaesist noolimas.

Sellegi poolest, kel toidumaja veel üleval, võib silmata, et selle ümbruses tegutseb aina enam kevadisi saabujaid ja rändureid. Tiivulistelt, kes on soodsate toitumisalade lootuses sügisel suuna lõunasse seadnud, nõuab kevad veidi enam pealehakkamist ja nii võtavad kümned liigid suuna taas põhja. Valdavalt on tegu lindudega, keda jääb kevadrände ajal meilegi sadu tuhandeid paare, kuid leidub ka tiivulisi, kes küll talvitavad Eesti aladel, kuid kevadsoojade saabudes meilt kaovad. Kevadiste saabujate hulk ja järjekord varieerub aastati.

Nii mõnedki rändurid ja ka kevadekuulutajad külastavad tihtipeale kevade hakul lindude toidumajade ümbrust, et veidigi jõuvarusid täiendada. Kuigi mõne toidumaja juures võib talvelgi kohata nii talvitavat punarinda, põhjavinti, talvikest või suisa metsvinti, suureneb nende nägemise võimalus siiski kevade tulekuga.

Hommikuti võib toidumajas või selle ümbruses näha väga kirjut seltskonda. Toidupaladega võib keha kinnitamas näha lisaks tavapärastele tihastele ja varblastele nii vintlasi, alates siisikestest lõpetades põhja- ja suurnokk-vintidega, kui ka talvikesi, musträstaid, kuldnokkasid, punarindasid ja võsaraate. Hooaega lõpetades ootan eriliselt toidumaja ümbrusesse urvalinde ja siisikesi, põhjavinte ja võsaraate, sest urvalinnud meiemail just väga sageli ei pesitse ning põhjavindidki võtavad suuna pigem põhja poole. Võsaraadid ja siisikesed aga kaovad metsa rüppe. .

Põhjavint
Põhjavint on minu silmis üks oodatumaid külalisi. See vintlane on Eestis üsna vähearvukas, eelistades sookaasikuid kuhu inimene just väga sageli ei satu. Kevad aga, on minu meelest üks paremaid aegu nende vaatlemiseks ja ehk ka pildistamiseks, seda enam, et isaslinnud muutuvad eriti värviliseks. Silmapaistev on minu arvates isaslinnu mustjassiniseks tõmbuv pea ning eesselja sulestik. Kehakujult ning suuruse poolest meenutab põhjavint mets- või rohevinti.

Kui neid aias ei õnnestu näha, tasub pilk pöörata põllulappidel ja metsades peatuvatele metsvindisalkadele ja suure tõenäosusega leidub seal põhjavintegi. Ka pärast toidumaja eemaldamist võib neid aedades toimetamas näha, kus nad maha pudenenud päevalilleseemneid otsivad.

Urvalinnud ja siisikesed
Pisikeste urvalindude ja siisikeste, kes on üsna ühte mõõtu, salkasid on sügisel ja talvel olnud võimalik toitumas kohata nii kaasikutes kui lepikutes, urvalindusid tihtipeale ka umbrohuribadel. Nüüd aga, on paljud neist võtnud suuna tagasirändeks põhjaaladele. Suur hulk siisikesi jääb siiski meilegi pidama.

Koduaedadesse tungivate urvalindude salkade suurus võib ulatuda koguni 60 linnuni. Kevade süvenedes on märgata, et isaslindudel on erksamaks muutumas peale punase peanupu ka rind. Mõnel isaslinnul võib see olla suisa veripunane. Olen märganud, et vähenevate seemnevarude juures hakkavad urvalinnud rohkem ka omavahel jagelema. Need hõõrumised on siiski leebemad kui näiteks rohevintidel.

Mõnel kevadpäeval võib toidumaja ümbruses silmata ka kümneid kollaka sulestikuga siisikesi, kes muude lindude kõrval imepisikestena näivad. Mida enam kevade suunas, seda rohkem on märgata, et paljud siisikesed hoiavad paaridesse. Tihti külastavad toidumajasid või aedu, kus leidub talvisest toitmisest jääke, ka juba ümbruses end sisse seadnud siisikesed.

Võsaraat
Varjatud eluviisiga võsaraati kohtab kõige enam just kevade alguses, mil lumi on sulanud ja lehed pole veel puudel ja põõsastel võimust võtnud. Sellegi poolest nõuab võsaraadi jälgimine kannatlikkust, kuna sinakashalli ja roostepruuni välimusega lind sulandub risusse imeliselt.

Tihti külastavad võsaraadid kevade alguses, eriti aprilli esimestel nädalatel, saabumise järel, lindude toidumajade ümbrust. Kevade süvenedes võtab enamik võsaraate suuna siiski metsadesse, kus nad ka pesitsema asuvad.

Autor: Karl Adami
https://www.karladami.com/et/

🐦RÄNDURID MEIE TOIDUMAJADE JUURES

Kes on püsiva lumikatte ja külma saabumisest saadik talvist lindude toidumaja pidanud, võiks tasapisi asuda mõtlema hooaja lõpetamisele. Soojemate ilmade saabudes võiks otsi kokku tõmbama asuda näiteks märtsis või aprilli alguses, kui lumi on läinud ning suuri külmi samuti ei paista. Kui toitmist lõpetada, tasub välja pandavaid koguseid tasapisi vähendada, mitte lõpetada toitmist päevapealt.

Toitmisega alustades on endale võetud igapäevane kohustus, kuid see on olnud ka võimalus jälgida lähemalt toidumaja ümbruses toimetavaid sulelisi. Küllap on märgata, et võrreldes pakaseliste hommikutega on toituvate rasva-, sini- ja salutihaste, põldvarblaste ning muude suleliste arv toidumaja ümbruses vähenenud. Paljud neist on asunud juba pesitsusterritooriumitele, kuid käivad aeg-ajalt veel toidumaja juures hõlpsamat nokaesist noolimas.

Sellegi poolest, kel toidumaja veel üleval, võib silmata, et selle ümbruses tegutseb aina enam kevadisi saabujaid ja rändureid. Tiivulistelt, kes on soodsate toitumisalade lootuses sügisel suuna lõunasse seadnud, nõuab kevad veidi enam pealehakkamist ja nii võtavad kümned liigid suuna taas põhja. Valdavalt on tegu lindudega, keda jääb kevadrände ajal meilegi sadu tuhandeid paare, kuid leidub ka tiivulisi, kes küll talvitavad Eesti aladel, kuid kevadsoojade saabudes meilt kaovad. Kevadiste saabujate hulk ja järjekord varieerub aastati.

Nii mõnedki rändurid ja ka kevadekuulutajad külastavad tihtipeale kevade hakul lindude toidumajade ümbrust, et veidigi jõuvarusid täiendada. Kuigi mõne toidumaja juures võib talvelgi kohata nii talvitavat punarinda, põhjavinti, talvikest või suisa metsvinti, suureneb nende nägemise võimalus siiski kevade tulekuga.

Hommikuti võib toidumajas või selle ümbruses näha väga kirjut seltskonda. Toidupaladega võib keha kinnitamas näha lisaks tavapärastele tihastele ja varblastele nii vintlasi, alates siisikestest lõpetades põhja- ja suurnokk-vintidega, kui ka talvikesi, musträstaid, kuldnokkasid, punarindasid ja võsaraate. Hooaega lõpetades ootan eriliselt toidumaja ümbrusesse urvalinde ja siisikesi, põhjavinte ja võsaraate, sest urvalinnud meiemail just väga sageli ei pesitse ning põhjavindidki võtavad suuna pigem põhja poole. Võsaraadid ja siisikesed aga kaovad metsa rüppe. .

Põhjavint
Põhjavint on minu silmis üks oodatumaid külalisi. See vintlane on Eestis üsna vähearvukas, eelistades sookaasikuid kuhu inimene just väga sageli ei satu. Kevad aga, on minu meelest üks paremaid aegu nende vaatlemiseks ja ehk ka pildistamiseks, seda enam, et isaslinnud muutuvad eriti värviliseks. Silmapaistev on minu arvates isaslinnu mustjassiniseks tõmbuv pea ning eesselja sulestik. Kehakujult ning suuruse poolest meenutab põhjavint mets- või rohevinti.

Kui neid aias ei õnnestu näha, tasub pilk pöörata põllulappidel ja metsades peatuvatele metsvindisalkadele ja suure tõenäosusega leidub seal põhjavintegi. Ka pärast toidumaja eemaldamist võib neid aedades toimetamas näha, kus nad maha pudenenud päevalilleseemneid otsivad.

Urvalinnud ja siisikesed
Pisikeste urvalindude ja siisikeste, kes on üsna ühte mõõtu, salkasid on sügisel ja talvel olnud võimalik toitumas kohata nii kaasikutes kui lepikutes, urvalindusid tihtipeale ka umbrohuribadel. Nüüd aga, on paljud neist võtnud suuna tagasirändeks põhjaaladele. Suur hulk siisikesi jääb siiski meilegi pidama.

Koduaedadesse tungivate urvalindude salkade suurus võib ulatuda koguni 60 linnuni. Kevade süvenedes on märgata, et isaslindudel on erksamaks muutumas peale punase peanupu ka rind. Mõnel isaslinnul võib see olla suisa veripunane. Olen märganud, et vähenevate seemnevarude juures hakkavad urvalinnud rohkem ka omavahel jagelema. Need hõõrumised on siiski leebemad kui näiteks rohevintidel.

Mõnel kevadpäeval võib toidumaja ümbruses silmata ka kümneid kollaka sulestikuga siisikesi, kes muude lindude kõrval imepisikestena näivad. Mida enam kevade suunas, seda rohkem on märgata, et paljud siisikesed hoiavad paaridesse. Tihti külastavad toidumajasid või aedu, kus leidub talvisest toitmisest jääke, ka juba ümbruses end sisse seadnud siisikesed.

Võsaraat
Varjatud eluviisiga võsaraati kohtab kõige enam just kevade alguses, mil lumi on sulanud ja lehed pole veel puudel ja põõsastel võimust võtnud. Sellegi poolest nõuab võsaraadi jälgimine kannatlikkust, kuna sinakashalli ja roostepruuni välimusega lind sulandub risusse imeliselt.

Tihti külastavad võsaraadid kevade alguses, eriti aprilli esimestel nädalatel, saabumise järel, lindude toidumajade ümbrust. Kevade süvenedes võtab enamik võsaraate suuna siiski metsadesse, kus nad ka pesitsema asuvad.

Autor: Karl Adami
https://www.karladami.com/et/

15/03/2021

🐥 Kallid linnusõbrad🐥

Olemegi välja selgitanud ka 2. ülesande hääletusvooru abil selle hooaja viimased finalistid.

Hääli kogunes ka selles voorus palju, ning lähenemine ülesandele oli taaskord nii loominguline, et saadame kõigile osalejatele suured tänud ja sügava kummarduse, et olete andnud meile võimaluse teie ägedat loovust vaadata.

Osalejad meisterdasid kakkusid, paabulinde, tihaseid, fantaasialinde.. Mõni oli tehtud puust, osad lõngast ja paar tükki isegi makaronidest, no väga lahe ikka.

Aga nüüd võitjatest…

Läbi Facebooki kestis hääletus 5 päeva (10.03.2021-14.03.2021) ning hääletajaid oli kokku kõvasti üle mitme tuhande.

🥁🥁🥁

Enim hääli kogusid „meeldimiste“ abil:

👉Kohtla-Järve lasteaed Tareke – 10. rühm Sinililled (797 häält)

👉Valjala Lasteaed – Mesilased (681 häält)

Kuna Valjala Lasteaia Mesilased olid tublid häältekogujad juba 1. ülesande ajal ja oma koha finaalis juba lunastanud, siis on žürii otsustanud, et lisaks pääseb finaali ka Facebooki hääletuse tulemusena kolmanda koha saavutanud

👉Haabneeme Kool – 2. b klass (567 häält)

Balsnack’i žürii valis finaali pääsenute hulka ka:

👉Lüganuse Kool- Lüganuse linnusõbrad

👉Nele- Aasa Pubi

Kuna selles voorus oli imelisi töid niivõrd palju, siis on žürii otsustanud ägeda idee eest finaalikoha anda ka

👉Paide Hillar Hanssoo Põhikool- 1.-4. klass

Palju õnne kõigile tublidele Linnusõpradele, kes selle ülesandega finaalikoha said!
Saadame teile kohe-kohe ka väikesed vaheauhinnad.

Aga….

Kõige ägedam ja suurem auhind ju alles ootab võitjat.

1000€ koos mõnusa koguse krõpsukraamiga otsib ikka veel omanikku ja just tiivulised ise aitavadki võitja leida.

Juba märtsi lõpul postitame taas finaalivideo, et kõige suurem linnusõber välja selgitada, seega hoidke Linnusõprade lehe uudistel silma peal.

Finalistid 2020/2021 Linnusõprade hooajal on:

Valjala Lasteaed- Mesilased
Jõgeva Aleviku Lasteaed- Jänkude rühm
Tarvastu Gümnaasium – 1. H
TriinuFromEstonia – Triinu ja son
Kohtla-Järve lasteaed Tareke – 10. rühm Sinililled
Haabneeme Kool – 2. b klass
Lüganuse Kool- Lüganuse linnusõbrad
Nele- Aasa Pubi
Paide Hillar Hanssoo Põhikool- 1.-4. klass

💛💙Balsnack- Ainuke Eestimaine linnutoit

🐥 Kallid linnusõbrad🐥

Olemegi välja selgitanud ka 2. ülesande hääletusvooru abil selle hooaja viimased finalistid.

Hääli kogunes ka selles voorus palju, ning lähenemine ülesandele oli taaskord nii loominguline, et saadame kõigile osalejatele suured tänud ja sügava kummarduse, et olete andnud meile võimaluse teie ägedat loovust vaadata.

Osalejad meisterdasid kakkusid, paabulinde, tihaseid, fantaasialinde.. Mõni oli tehtud puust, osad lõngast ja paar tükki isegi makaronidest, no väga lahe ikka.

Aga nüüd võitjatest…

Läbi Facebooki kestis hääletus 5 päeva (10.03.2021-14.03.2021) ning hääletajaid oli kokku kõvasti üle mitme tuhande.

🥁🥁🥁

Enim hääli kogusid „meeldimiste“ abil:

👉Kohtla-Järve lasteaed Tareke – 10. rühm Sinililled (797 häält)

👉Valjala Lasteaed – Mesilased (681 häält)

Kuna Valjala Lasteaia Mesilased olid tublid häältekogujad juba 1. ülesande ajal ja oma koha finaalis juba lunastanud, siis on žürii otsustanud, et lisaks pääseb finaali ka Facebooki hääletuse tulemusena kolmanda koha saavutanud

👉Haabneeme Kool – 2. b klass (567 häält)

Balsnack’i žürii valis finaali pääsenute hulka ka:

👉Lüganuse Kool- Lüganuse linnusõbrad

👉Nele- Aasa Pubi

Kuna selles voorus oli imelisi töid niivõrd palju, siis on žürii otsustanud ägeda idee eest finaalikoha anda ka

👉Paide Hillar Hanssoo Põhikool- 1.-4. klass

Palju õnne kõigile tublidele Linnusõpradele, kes selle ülesandega finaalikoha said!
Saadame teile kohe-kohe ka väikesed vaheauhinnad.

Aga….

Kõige ägedam ja suurem auhind ju alles ootab võitjat.

1000€ koos mõnusa koguse krõpsukraamiga otsib ikka veel omanikku ja just tiivulised ise aitavadki võitja leida.

Juba märtsi lõpul postitame taas finaalivideo, et kõige suurem linnusõber välja selgitada, seega hoidke Linnusõprade lehe uudistel silma peal.

Finalistid 2020/2021 Linnusõprade hooajal on:

Valjala Lasteaed- Mesilased
Jõgeva Aleviku Lasteaed- Jänkude rühm
Tarvastu Gümnaasium – 1. H
TriinuFromEstonia – Triinu ja son
Kohtla-Järve lasteaed Tareke – 10. rühm Sinililled
Haabneeme Kool – 2. b klass
Lüganuse Kool- Lüganuse linnusõbrad
Nele- Aasa Pubi
Paide Hillar Hanssoo Põhikool- 1.-4. klass

💛💙Balsnack- Ainuke Eestimaine linnutoit

Videos (show all)

Linnusõbrad 2020/2021 loovuskonkursi võitja Nele
Ainuke eestimaine linnutoit- Balsnack 💛💙
LINNUSÕBRAD 2019/2020 FINAAL!
LINNUSÕPRADE KONKURSS 2019-2020 🐦
LINNUSÕBRAD 2016-2017 KONKURSS
LINNUSÕBRAD 2018-2019 KONKURSS

Location

Category

Telephone

Address


Mõisa Tee 11
Ääsmäe
76402
Other Education in Ääsmäe (show all)
Ääsmäe Lasteaed Ääsmäe Lasteaed
Kasesalu 10A
Ääsmäe, 76402

"Kodukülas, kus mühavad kased,kus kostavad kilked ja naer,seal asub me lasteaed armas!"